7. mai 2024

29. aprillil toimus Saaremaa Gümnaasiumis koostööprojekti “Julgen” raames generatsioonidevahelise dialoog, mille raames toodi kokku erinevas vanuses inimesed üle Saaremaa, kaasates lisaks veel esindajaid Soome Õpilasliidust (Suomen Lukiolaisten Litto). Generatsioonidevahelise dialoogi eesmärk oli arutada viie aktuaalse teema üle, tekitada diskussiooni vanusegruppide vahel, kes igapäevaselt teineteisega ei suhtle ja koguda Saaremaa valla noortevolikogule huvikaitseks sisendit.

Osaluskohviku teemad ja arutelu

Tehnoloogia mõju eri põlvkondadele
Selgus, et nooremad põlvkonnad kasutavad tehnoloogiat rohkem ning eelistada suhelda virtuaalselt. Levinud on slängi ja inglise keele kasutamine, mis mõjutab eesti keele oskust igapäevaelus. Sotsiaalmeedia aitab neil sageli luua rahvusvahelisel tasandil uusi suhteid ning informatsioon on kättesaadavam. Murekohtadeks on sotsiaalmeedia kajakambrid, õpimotivatsioon, lühike tähelepanu ja enesetsensuuri puudujääk. Vanemad tõdesid, et ei puutu tehnoloogiaga palju kokku kui just ei pea uueks tööks oskusi omandama. Keeruline on nende silmis tagada laste turvalisust ja tuvastada kiusamist, mis toimub läbi huumoriprisma. Digikasutus on rohkem mõtestatud, kuna vanemad peavad seda eraldi õppima võrreldes noortega, kellele saab see noorena loomulikuks ootuseks. Neil on ka suurem võimalus uskuda valeinformatsiooni ja raskusi digivahenditega kohaneda, mis võib tekitada ebavõrdsust tööturul.

Karjääri ja tööelu muutused
Tänapäeval saab rohkem kodus tööd teha, mis annab inimestele rohkem võimalusi ise aega planeerida. Töö leidmiseks tuleb võrreldes endiste aegadega rohkem kriteeriumeid täita. Vanasti ei olnud tööpuudust, aga tänapäeva spetsialiseerumise tõttu võib esineda raskusi selle leidmisel. Vanasti tehti ühte ametit terve elu, kuid nüüd inimesed vahetavad ameteid tihedamini, kas tüdinemise või teiste võimaluste tõttu. Lahendusteks pakuti suvetöö kui võimalus kogemusi juurde saada, vaheaasta võtmine, et ülikooli minekut toetada ja kogukonnapraktika (kohustuslik vabatahtlikuks olemise töö Saaremaa Gümnaasiumi 10. klassile) kui CV mainitav kogemus.

Kogemuste jagamine ja mentorlus
Küsimuse  “Kuidas saame luua platvorme ja võimalusi kogemuste jagamiseks ja õppimiseks erinevate põlvkondade vahel?” puhul leiti, et kuigi internet on võrratu suhtluskanal, eelistavad nii nooremad kui ka vanemad generatsioonid siiski näost näkku suhtlust. Välja toodi juba eksisteerivate huviringides eri vanusegruppide kokku sulandamist, vanadekodude vabatahtlike kui ka näiteks lasteaedade integreerimist hooldekodu külastustega ja ka lihtsalt läbi avalikke ürituste. Kõige lihtsamaks lahenduseks peeti aga hoopis oma enda perega suhtlemist. Üks olulisemaid asju oli vanemate ehk elu rohkem näinud inimeste eksimused elus kui näide sellest, et vigadest saab õppida ja eluga edasi minna. Noortel oleks hea kuulda, kuidas nad pole ainsad, kes vigu teevad, vaid neid samu vigu on teinud ka nende eelkäijad. Isegi kui noorele pole hetkes nõust palju kasu, siis võib ta leida tulevikus julgustust nendest kogemuslugudest.

Kultuurilised erinevused ja ühtsus (Eesti-Soome fookus)
Mitmed aruteludes osalejad leidsid, et nii enda kui ka teiste kultuurilisest taustast aru saamine aitab meil mõista paremini erinevate rahvuste tausta ja kombeid, mis omakorda suurendab tolerantsi ning enda kultuurilisest taustast aru saamine aitab kasvatada isiksust ning tekitab omal maal kodusema tunde. Korduvalt toodi välja, et kui ei ole tolerantsi teiste inimeste ega kultuuride vastu on raske rahvusvaheliselt kaugele jõuda. Oluliseks teemaks kujunes nn. globaalne kultuur, kus inimesi seovad pigem ühiseid huvisid/kogemusi, kui kultuurilist tausta. 

Küsimus “Kuidas saame kultuuriliste erinevuste kaudu luua ühtsust ja sidet erinevate põlvkondade vahel?” kujunes südamelähedaseks nii mõnelegi osalejale. Koheselt toodi näide, kuidas ühele Soome osalejale meeldib oma isaga vestelda sellest, milline Helsinki kunagi oli ja milline ta on nüüd. Selliseid näiteid toodi veel, kuid tuli välja, et sellised asjad võivad tekitada ka viha erinevate põlvkondade vahel. Selle vaenu põhjuseks võib sageli olla stereotüüpne suhtumine erinevatesse rahvustesse- nooremate generatsioonide idee/ kogemused erinevad vanemate generatsioonide omadest. Paariks oluliseks märksõnaks kujunesid veel aktsepteerimine, nooremate generatsioonide avatum suhtumine erinevatesse kultuuridesse ja ühiste kogemuste jagamine. 

Kodanikuaktiivsus ja osalus
Eri generatsioonide noortel olid erinevad rollid kodanikuaktiivsuses ning tänapäeval on noortel vabadus teha seda, mis nad soovivad ning neil ei ole keegi asju ette dikteerimas nagu oli vanemal generatsioonil. Suurim takistus noorte osalusel on liigne osalusvõimaluste olemasolu ning asjaolu, et noortel on juba koolis nii palju teha, et nad ei jõua kooli kõrvalt muuga tegeleda. Aktiivsed noored tahavad kõike teha, seega ei saa nad tõeliselt pühenduda kindlatesse toimetustesse. Noori saaks toetada erinevaid võimalusi pakkudes ning neile toeks olles, noori juhendades ning mentordades.

Aruteludest saadud info edastatakse Saaremaa valla noortevolikogule huvikaitseks. Seoses kodanikuaktiivsusega on noortevolikogu pakkunud välja Saaremaa Vallavolikogu simulatsioonimängu, et tuua kokku vallaametnikke ja noori. 

Generatsioonidevahelist osaluskohvikut täiustasime julguse ja kaasamise teemal toimuva paneeldiskussiooniga, kus osalesid meie ja teiste koolide aktiivsed noored ning esindajad Soomest.

Generatsioonidevahelise osaluskohviku korraldamisel tuli keskenduda mitmekesisemale reklaamile ning vanemate osalejate puhul leiti, et kutsete saatmine on parim viis kaasamiseks. Kuna Saaremaal sarnaseid üritusi varasemalt toimunud ei ole, leidis suur osa osalejatest, et pärast arutelusid nende silmaring laienes ning nad said väga unikaalse kogemuse omanikuks.

Tagasisides nõustuti kollektiivselt, et arutelud olid sisukad ning generatsioonidevaheline dialoog oli hea võimalus õppida tundma teiste inimeste vaatenurki.

Sündmus toimus projekti „Euroopa Noortedialoog 2022-2024“ raames, mida viib ellu Eesti Noorteühenduste Liit ja mida rahastab Euroopa Liit ning Haridus- ja Teadusministeerium.

Kokkuvõtte koostas Helis Luks.