EESTI NOORTEÜHENDUSTE LIIT | Kuidas parendada maapiirkonna noorte kaasatust?

/ Infonurk / Euroopa Noortedialoog / Kuidas parendada maapiirkonna noorte kaasatust?

14. juuni 2024

Eesti Noorteühenduste Liit viis 2023. aasta sügisel Eestis läbi Euroopa Noortedialoogi konsultatsiooni, et koguda sisendit sotsiaalse kaasatuse teemal nii Eesti kui Euroopa Liidu noortepoliitika kujundamiseks. Konsultatsiooni eesmärgiks oli välja selgitada, kuidas hindavad noored oma heaolu Eesti ühiskonnas, kui kaasatuna nad end tunnevad ning kui teadlikud nad on erinevatest osalus võimalustest. Üheks sihtrühmaks olid maapiirkonna noored ning sisendit koguti noortekeskuste ja külakeskuste külastuste kaudu. Osa võttis 30 noort vanuses 9-19 eluaastat ning elukohaga suurtest keskustest eemal.

Millised tegurid mõjutavad maapiirkonna noorte kaasatust?
Üldistades kõikide vastanute seisukohti selgub, et maapiirkonna noored tunnevad ennast kaasatuna. Kaasatus, millest räägitakse on aga vähenõudlik, eriti võrreldes linnas elavate noortega. Kaasatuseks peetakse juba sedagi, et saab käia koolis ja suhelda inimestega ning osaleda nt huviringides (isegi kui neid on vähe). Samas tunnevad sisuliselt kõik vastanud noored, et neil on teadmisi ja tahtmist kohaliku elu edendamisel kaasa rääkimiseks aga neid võimalusi ei ole või ei ole neid võimalusi piisavalt. Märksõnaks on see, et kui tahta midagi öelda, siis peab seda kindlasti tegema ise ja on väga harv, kui keegi tuleb uurib noortelt ise, mida nemad arvavad ja tahavad.

Mida tehakse täna, et maapiirkonna noortel oleks võimalik olla ühiskonda kaasatud?
Noorte kaasamist erinevates otsustes ja protsessides peetakse tähtsaks. Noorte kaasamiseks kasutatakse erinevaid viise ja vorme. Üheks enim välja toodud kaasamise viisiks peetakse internetis läbiviidavaid küsitlusi, kus noortel on võimalik oma arvamus avaldada. Lisaks internetiküsimustikele on välja toodud ka kaasarääkimise võimalus kooli õpilasesindustes ja noortevolikogudes. Siinkohal tuleb nentida, et viimane ei ole noorte seas populaarne valik. Suurte koolide puhul võib üksik õpilase hääl mitte kõlama jääda. Noorte kaasarääkimisele aitavad kaasa ka noortekeskused, kus noored saavad oma mõtteid noorsootöötajatele jagada.
Positiivsena tuleb välja tuua, et maapiirkondades on suurenenud ürituste ja arutelude korraldamine, kus noortel on võimalus kaasa rääkida. Kui kõik eelnev võib kõlada justkui positiivselt ei ole see koht, kus tasuks jääda vale reaalsusse. Vastanute jutust jääb kõlama küll, et võimalused on olemas, aga initsiatiiv peab tulema noorelt. Tugeva initsatiivi puudumisel ei pruugi olla kõik noored isegi teadlikud sellest, et eelpool mainitud võimalused olemas on. Teavitustöö ja võimaluste tutvustamine on see, millel parandamise vajalikusele vastanud tähelepanu juhivad.

Kuidas saaks noorsootöö ja noortevaldkond paremini võimaldada kõigi noorte, eriti vähemate võimalustega noorte täielikku kaasamist ühiskonda?
Suure mure kohana toodi välja formaalharidus ning selle elukaugus. Kõikide piirkondade noorte hulgas oli vastajaid, kes ütlesid, et on vaja lisakoolitusi ja koolikülastusi välistelt inimestelt. Tunnetakse puudust, et ei räägita elulistest asjadest, kuidas peale kooli hakkama saada. Sellega ühildub informatsioonipuudus, mida toovad välja kõikide piirkondade noored. Noorte sõnul ei liigu informatsioon piisavalt ja seda peab pea alati ise ülesse otsima. Just informatsioon huvitavate võimaluste osas. Nähakse, et väga palju oleks abi noorsootöötajatest ja huvijuhtidest, kes on hingega asja juures. Neilt oodatakse, et räägitakse huvitavatest pakkumistest ja võimalustest – laiemalt informatsiooni jagamine. Et nende mõtteid ja arvamusi võetaks kuulda ja sellega arvestatakse. Et pööratakse tähelepanu teiste noorte käitumisele, kes võib-olla on kiuslikud. Näiteks tuntakse muret, et oma arvamuse avaldamise peale keegi teeb negatiivseid kommentaare ja siis ei taheta üldse arvamust avaldada.

Kokkuvõte
Maapiirkonna noored tunnevad ennast kaasatud ning teavad enda võimalusi, kuidas kaasatud olla. Paljudes omavalitsustes on nii õpilasesindused kui ka noortevolikogud, kes tegelevad noorte hääle edasi andmisega. Lisaks teavad noored, kuhu enda mure korral pöörduda. Tulevikus oleks oluline arendada info liikuvust, ühistrapordi võimalusi ning koguma rohkem sisendit noorte endi käest, et parandada maapiirkondade puudujääke noorsootöös.

Küsitlus ja konsultatsioon viidi läbi Euroopa Komisjoni projekti “Euroopa Noortedialoog 2022-2024” raames, mida viib Eestis ellu Eesti Noorteühenduste Liit ning mida rahastavad Euroopa Liit ning Haridus- ja Teadusministeerium.

/ Autor

Kaarel Taimla

kaarel@enl.ee

/ VAATA KA

Mis on Euroopa Noortedialoog? EUROOPA NOORTEDIALOOGI 2023. AASTA KÜSITLUSE TULEMUSED

/ Loe ka

Välissuhted / 19. juuni 2024

ENL Iirimaal

Meediakajastus / 13. juuni 2024

Noorteühenduste Liit: valimis- ja kandideerimisea langetamine on õige otsus. Noored ja poliitika tuleb omavahel kokku tuua

Huvikaitse / 13. juuni 2024

Riigikogu põhiseaduskomisjon arutas valimis- ja kandideerimisea langetamist