27. juuni 2024

7. juunil toimus Tallinnas Hestia Hotel Europas Euroopa Parlamendi valimisdebatt ning sellele järgnenud noorte arutelud. Üritusel osales 185 inimest, sealhulgas noored Harjumaalt, Ida-Virumaalt ja Tartust, kooliõpilased, Euroopa Parlamendi kandidaadid, poliitikud, ajakirjanikud, õpetajad, tudengid, teadlased ja vabakonna esindajad. Sündmus toimus eesti keeles, kuid paremaks mõistmiseks ja dialoogi pidamiseks tagati ka sünkroontõlge inglise ja vene keelde.

Sündmuse raames toimusid kaks peamist tegevust, milleks olid Euroopa Parlamendi kandidaatide valimisdebatt ning noorte arutelud töögruppides. Arutlusele tulid teemad alates noorte demokraatlikest protsessidest kõrvalejäämisest kuni noorte võimalusteni osaleda nii kogukondlikus elus kui poliitikas, sealhulgas valimisea langetamine 16. eluaastani.

Tuneesia diplomaat ja konverentsi moderaator Hatem Atallah avas konverentsi mõttega, et noorus ei võrdu ebakompetentsusega. Ta rõhutas, et noored ei soovi olla „ooteruumis“, kus neile öeldakse, mida otsustati, vaid soovivad olla ruumis sees ja laua taga. Ursula Roosmaa, Briti Nõukogu Eesti direktor, ja Aleksei Jašin, Tallinna abilinnapea, lisasid, et noortel on olemas võime ja oskus teostada muutuseid ning et võimu esindajad ja toetajad peavad pakkuma noortele abi ja tuge, tehes koostööd võrdsete partneritena.

Noorte osalemisest ja demokraatia kaitsmisest rääkis Hanah Lahe, kõige noorem Riigikogu liige, kes rõhutas, et valimiste vanuse alandamine 16. eluaastani julgustaks noori osalema ühiskonnaelus. Lahe viitas Šotimaa kogemusele, kus valimisõiguse andmine 16-aastastele tõstis valimisaktiivsust. Ta lisas, et valimisea langetamine ei ole ainult noorte osaluse suurendamise võti, vaid noorte suuremat kaasatust peavad toetama ka koolid, meedia ja kogu ühiskond.

Sarnaseid seisukohti väljendasid ka Eesti Noorteühenduste Liidu noordelegaadid Rudolf Kasper Naruski ja Riina Suuster. Nad rõhutasid, et noored ei ole ainult tulevik, vaid ka olevik, kes tahavad juba praegu olla laua taga, kus tehakse otsuseid.

Rahvusvaheliste organisatsioonide esindajad (Islandi Noorteühenduste Liit, Taani noorteühingu Compass esindajad ja Burgarden Gümnaasiumi noored Rootsist) jagasid oma kogemusi demokraatia edusammude ja väljakutsete osas. Nad rõhutasid, et noored osalevad aktiivselt ühiskonnaelus läbi erinevate organisatsioonide ja aktivismi, kuigi noorte valimisaktiivsus on suhteliselt madal.

Valimisdebatti juhtis tuntud politoloog ja noorteühenduse juht Peeter Taim. Debatt koosnes kahest osast: erakonna valimisplatvormi tutvustus ning modereeritud arutelu eeldefineeritud teemadel. Arutelu teemadeks olid Eesti kodanikuühiskonna vajadused ja väljakutsed Euroopa Liidu poliitika kujundamisel, noorte roll Eesti ja Euroopa tuleviku kujundamisel, Eesti haridusreform ja vaba aeg, demokraatia vastupidavusvõime, Euroopa demokraatia tulevik, Euroopa ja Eesti rohepööre saavutused ning kliimapoliitika väljakutsed ja Eesti tööturupoliitika Euroopa Liidu vaatenurgast.

Valimisdebatis osalesid järgmised kandidaadid: Eesti Reformierakonna esindaja Hanah Lahe, Sotsiaaldemokraatide esindaja Natalie Mets, Isamaa esindaja Virve Linder, Eesti 200 esindaja Indrek Tarand, Eesti Keskerakonna esindaja Jana Toom, Parempoolsete esindaja Eero Raun ja Eestimaa Roheliste esindaja Rasmus Lahtvee.

Rasmus Lahtvee (Rohelised) tõi esile, et kohaliku omavalitsuse valimistel on hääleõiguslike valijate iga juba langetatud 16. eluaastale, kuid loodetud noorte aktiivsuse tõusu ei ole toimunud. Ta rõhutas, et vastutus on mõlemal poolel. Jana Toom (Keskerakond) nentis, et noorte osalus valimistel on praegu madal, kuid see ei ole ainult “vanade” süü. Ta kutsus noori üles osalema poliitikas, et seda muuta. Virve Linder (Isamaa) toetab valimisea langetamist, kuigi kõik erakonnakaaslased ei ole temaga nõus. Ta arvas, et noored suudavad tuua üksteist toetava poliitilise kultuuri. Natalie Mets (Sotsiaaldemokraadid) lootis, et noored tulevad rohkem valimistel välja kui varem. Indrek Tarand (Eesti 200) soovitas noortel olla ühiskondlikult ja poliitiliselt aktiivne, kuid hoida eemale erakondade noortekogudest. Eero Raun (Parempoolsed) leidis, et 16-aastased on enamasti selgema vaatega kui paljud vanemaealised.

Päeva teises osas toimusid töötoad, mida viisid läbi eksperdid. Töötubade teemadeks olid noored ja demokraatia (German Morris), noored ja jätkusuutlikkus/rohepööre,  kompostimine (Anneli Ohvril), noored ja haridus (Reet Laja), noored ja kultuuridevaheline dialoog (Hatem Atallah) ning noored, meedia ja valimised (Mette Brogden).

Noorte osalus poliitikas oli üks peamisi aruteluteemasid. Noored arutlesid, et tihti on otsustusprotsessides kaks või kolm osapoolt, mis ei ole alati soodne. Nad rõhutasid vajadust õpetada koolides poliitika ja selle mõju kohta. Noored väljendasid, et nende osalus võib olla isiklikum ning seotud eraelu ja elustiili valikutega. Nad soovivad osaleda poliitikas läbi erinevate organisatsioonide ja aktivismi.

Hariduse teemal arutati haridus- ja noorteprogrammidest ning rõhutati vajadust tagada noortele kvaliteetne eestikeelne haridus. Noored tõid esile vajaduse toetada eestikeelsele haridusele üleminekut ja kaasata rohkem õpetajaid ja lapsevanemaid.

Euroopa Parlamendi valimisdebatt ja noorte arutelud tõid esile noorte olulisuse demokraatias, vajaduse noorte suurema kaasatuse järele ning pakkusid platvormi, kus noored said oma arvamusi ja ideid väljendada.

Üritus oli korraldatud Sillamäe Lastekaitse Ühingu poolt koostöös partnerite ja Eesti Noorteühenduste Liiduga. Sündmus toimus projekti „Euroopa Noortedialoog 2022-2024“ raames, mida viib ellu Eesti Noorteühenduste Liit ja mida rahastavad Euroopa Liit ning Haridus- ja Teadusministeerium.