21. okt. 2024

Juba kevadel oli Haridus- ja teadusministeeriumi sõnum oma strateegilistele partneritele, et 2025. aastast algav partnerlusperiood saab olema väiksema eelarvega kui varasemalt. Riigieelarve kärbete vajaduse kontekstis on ministeeriumi sõnum olnud, et partnerite arv võib väheneda. Signaale on antud ka selle kohta, et ehk poleks kolme partnerit noorsootöövaldkonnast tarvis…

Praeguses majanduslikus ja riigieelarvelises seisus on kulude korrigeerimise olukorras mõistetav vajadus analüüsida, milline on olnud senine strateegilise partnerluse süsteem, kasu ja efektiivsus ning sellest lähtuvalt teha ka korrektuure uue partnerlusperioodi tingimuses. Noorsootöö valdkonna esindusühingutena ning strateegiliste partneritena pöördume teie poole ühiselt, sest näeme, et Eesti Noorsootöötajate Kogu (ENK), Eesti Noorteühenduste Liit (ENL) ja Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus (EANK) moodustavad Eesti noorsootöö arendamisel ühtse meeskonna, kellest kõigil on oma roll, mida teine organisatsioon täita või üle võtta ei saa ilma, et sellel oleksid valdkonnale ja tulevikku vaatavalt ka noortele, negatiivsed mõjud. Me ei dubleeri teineteist ning oleme ka peamiste sihtgruppide ning liikmeskonna osas erinevad.

Nagu öeldud, on praeguse majandusolukorra stabiliseerimine vajalik, kuid samas soovime tähelepanu pöörata ka selle, millised võivad olla rutakalt tehtud kärbete mõjud pikas plaanis. Tegemist ei ole kõigest aluseta hirmujuttudega, sest Hispaania näitel on analüüsitud seda, milline oli 2008. aastal alanud majanduskriisi pikaajaline mõju eelkõige noores täiskasvanueas noortele, kelle sotsiaalsed ja majanduslikud olud juba enne kriisi kehvemad olid. See ei mõjuta vaid konreetset indiviidi üksi, vaid selle tagajärjed suurendavad kulusid tagajärgede lahendamiseks teistes valdkondades (tervishoid, sotsiaalsüsteem, sisejulgeolek jne). Näiteks Austraalias tehtud arvutuste põhjal leiti, et iga noorsootöösse paigutud 1 dollari kohta hoitakse kokku hinnanguliselt 2,62 dollari väärtuses riigi kulukoormust teistes valdkondades.

Ka toob Haridus- ja teadusministeeriumi enda poolt kaasrahastatud “Noortevaldkonna tulevikustsenaariumite” uuring välja nii vajaduse noortevaldkonna töötajate ühiskondlikult suuremaks tunnustamiseks kui ka piirkondliku ebavõrdsuse vähendamiseks ning noorte võimestamist nende mõjujõu ja poliitilises elus osalemise suurendamiseks. Täidetud peavad saama ka teised Noortevaldkonna arengukavast tulenevad eesmärgid, seda kõike olukorras, kus riiklikus süsteemis on rakendusüksuseid oluliselt koomale tõmmatud ning seniseid ülesandeid on viimase kümne aasta jooksul oma partneritele jagatud. Ka on Vabariigi Valitsuse tasandil olemas mitmeaastane kokkuleppe Sidusa Eesti arengukava 2030 näol, mille mitu eesmärki on seotud sooviga kodanikuühiskonna ning huvikaitse organisatsioonide toetamise ning võimestamisega. Me ei näe, kuidas oleks võimalik mitmeid olulisi funktsioone ja riigi poolt seatud eesmärke täita, kui kärpimine peaks tähendama näiteks strateegiliste partnerite arvu vähendamist meie arvelt.

Vähem oluline pole ka see, et meile teadaolevalt ei ole noortevaldkonna strateegilise partnerluse vahendid kasvanud ning kärpimine toimub nö baastasemest miinusesse. Samal ajal on ootused kasvanud, nagu ka tarbijahinnaindeks.

Eesti Noorsootöötajate Kogusse (ENK) kuulub täna üle 400 noorsootöötaja (füüsilise isikuna, erinevalt EANKist) erinevatest töökeskkondadest ja piirkondadest. Suurt rolli liikmete kaasamises omavad meie töörühmad (kokku 9), näiteks on meil eraldi töörühm KOV-idest töötavatele noorsootöö eest vastutavatele spetsialistidele, sest keegi teine Eestis ei tegele sellega, et toetada sellel tasandil noorsootöö süstemaatilist korraldamist. Ka ei ole ühtki teist organisatsiooni, kelle liikmeskonda saaksid kuuluda huvijuhid, koolielu korraldajad jt koolinoorsootööga tegelevad spetsialistid, kes on avaldanud soovi koolinoorsootöö kontseptsiooni loomiseks, et ühtlustada selle riigiülest taset. Sellised arendustegevused saavad toimuda, sest ENK loob neile keskkonna ja (rahalised) võimalused võrgustumiseks.

ENK on noorsootöötaja ja laagrikasvataja-juhataja kutse andja ning noorsootöötaja kutse eetika propageerija ning läbi selle noorsootöötajate professionaalse erialakogukonna looja. Sellise liikmete arvu ja üleriigilise kaetusega panustab Eesti Noorsootöötajate Kogu olulisel määral noorsootöö arendamisse riiklikul tasandil olles erinevate arutelude ja sealt tulenevate uute arendustegevuste platvormiks.

Samuti on ENK Euroopa Noorsootöötajate Ühingu (AYWA) loomisel olnud eestvedavaks partneriks ning meie esindaja valiti ka selle juhatusse. Eesmärgiks on seista noorsootöö arengu eesti Euroopas laiemalt, mõjutada poliitikaid kõrgemal tasandil ning jagada laiemalt Eesti noorsootöö eduloo parimaid praktikaid.

Kui EANK töötab sageli pigem valdkonna väliste tulijate esmase koolitamise ja toetamisega, et tagada elementaarne baastase, keskendub ENK peamiselt just professionaalsete noorsootöötajate võimestamisele ja toetamisele, mis tähendab, et meie sihtrühmad tegevustele on enamasti täiesti erinevad. 

Liikmete ootus ENKile huvikaitse ja kommunikatsiooni osas on järjest tõusnud, eriti palgateemal, seda kajastavad järjest tugevamalt ka meie viimaste aastate liikmete tagasisideküsitlused, mille toon on aasta aastalt nõudlikumaks muutunud. Plaanitud kvalifikatsiooninõuete ja palgamudeli loomise juures on oluline huvikaitse ning surve KOVidele, kui noorsootöö korraldajatele ja rahastajatele. Seega on ENK see vajalik partner, kes läbi oma tegevuse nii huvikaitses kui noorsootöötajate võimestamises, saab osutada suuremat survet kohaliku tasandi otsustajatele. Samuti on MFÕ ja FÕ lõimimise ning eestikeelsele haridusele ülemineku kontekstis vajalik informeerida ning toetada noorsootöötajaid, et plaan ka tegelikkuses rakenduda võiks. 

ENK on seisnud selle eest, et noorsootöövaldkond poleks eri organisatsioonide ning nende huvide vahel killustunud, näidates selleks ka ise eeskuju. ENK on kujunenud Eesti Noorsootöötajate Ühenduse ja Eesti Huvijuhtide Liidu ühinemisel. Samuti soovisime uue mobiilse noorsootöö kontseptsiooni tuules tekkinud ideed uue organisatsiooni loomiseks ennetada, seega pakkusime mobiilsetele noorsootöötajatele võimaluse meie organisatsiooni alla organiseeruda. Siiski ei leia me, et kirjale allakirjutanud katuste liitmine vajalik oleks, sest oleme kõik sedavõrd eripalgelised. 

Eesti Noorteühenduste Liit (ENL) koondab katusorganisatsioonina Eestis tegutsevaid noorteühendusi ja osaluskogusid. Üle 100 liikmesorganisatsiooni toetuvad otseselt ENLi poolt pakutavatele teenustele ja huvikaitsele. ENL on võtnud suuna kaasata ka noori, kes ei ole organiseerunud või kes on vähemate võimalustega (vene emakeelega noored, maapiirkonna noored, NEET noored jne) ning kellega ei tegeleta piisavalt. ENLi enda läbiviidud konsultatsioonide ja uuringute abil oleme kaardistanud ulatuslikult probleeme ja pakkunud lahendusi (Euroopa Noortedialoog, Euroopa Komisjon). 

ENL pakub noortele eestkostet nii kohalikul, riiklikul kui ka rahvusvahelisel tasandil. ENL esindajad on enamikes komisjonides ja töörühmades noortena ainsad, kes peavad suutma seista kõigi noorte huvide eest ning seda äärmiselt erinevates valdkondades.

ENL suudab tõstatada ja eest vedada teemasid, mis jõuavad eelnõuna ka Riigikokku – näiteks valimis- ja kandideerimisea langetamine. ENL koostab poliitilisi platvorme, mis sisaldavad kõikides Eesti piirkondades elavate noorte valimis ootusi ja selgitab neid fraktsioonidega kohtumisel. Organisatsiooni esindajad teevad ainukese hääleõigusliku Eesti osapoolena tööd Euroopa Noortefoorumis. Samuti vahendatakse ja organiseeritakse noortele võimalusi rahvusvahelisel tasandil. ENL veab eest valdkondlikult hädavajalike muutuste ellu kutsumist. Näiteks töötati viimase aasta aja jooksul välja noortevolikogude kvaliteedikriteeriumid, mis on lahutamatuks töö osaks nii noortele kui ka KOV tasandil noorsootöötajatele. Samuti on välja töötatud riikliku noortenõukogu kontseptsioon, mis loob regionaalse noorte esindatuse riiklikul tasandil. ENL tegeleb aktiivselt koos kohalike ja rahvusvaheliste partneritega selle nimel, et arendada ja rakendada innovaatilisi ja sihtrühmale sobivaid kaasamise ja osaluse vorme. 

ENL loob ja arendab erinevaid osalusvõimalusi, näiteks noortenõukogud ministeeriumite juures ja noordelegaatide programmi kaudu. Ainult tänu ENLi tööle on võimalik noortel anda oma sisendit ministeeriumide esindajatele riiklikul tasandil. Hetkel on kaasarääkimisvõimalus viie ministeeriumi juures, kus toimuvad regulaarsed kohtumised. Samuti on ENL käivitanud näiteks noordelegaatide programmi ja koostöövõrgustiku, kuhu kuulub hetkel 7 noordelegaati erinevate rahvusvaheliste organisatsioonide juures.

ENL arendab noorte omaalgatust läbi korraldatud harivate koolituste ja professionaalse toe. Nii noorteühenduste kui osaluskogude noored saavad osa sündmustest, mis arendavad hädavajalikke oskusi organisatsioonide juhtimiseks. Kuidas teha huvikaitset, taotleda rahastust riiklikest ja rahvusvahelistest fondidest on vaid mõned näited. Seega seisame otseselt selle eest, et noorte huvid ja ideed oleksid esindatud igas Eesti paigas ja valitsemistasanditel ning et  noortel endil oleks võimalik muutusi juhtida ja neid ellu viia.

Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus (EANK) on 23 aastat seisnud selle eest, et üle Eesti pakutav avatud noortekeskuste töö oleks kvaliteetne, kättesaadav ja turvaline kõigi noorte jaoks. Katuseorganisatsioonina kuulub meie võrgustikku 90 juriidilist isikut koos 267 noortekeskusega, mis on 88% kõigist Eestis tegutsevatest keskustest. Võrgustikutöö on oluline koostöömehhanism suurendamaks noortekeskuste vahelist suhtlust ja kogemuste jagamist, mis on tugevaks alustalaks noortele parimate võimaluste loomiseks.

Eesti ANK tagab avatud noorsootöö eestkoste kohalikul, riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil. Meie esindajad on aktiivselt osalemas kõigis Eesti noortevaldkonna ning ka mitmetes sidusvaldkondade töörühmades ja (hindamis)komisjonides, et tagada kvaliteet nii valdkonna sees kui ka valdkonna huvikaitses laiemalt. Lisaks kuulume ka rahvusvahelisse noorsootöö ja noortekeskuste katuseorganisatsioonide võrgustikku koos Austria, Läti, Põhja-Makedoonia, Rootsi, Slovakkia ja Sloveeniaga, mille eesmärgiks on riiklike praktikate jagamine ning tõenduspõhiste materjalide ning koolitusprogrammide väljatöötamine.

Oma töös valdkonna kvaliteedi eest seisjatena, peame väga oluliseks ka andmetele tuginemist ja andmete olemasolu tagamist. 2013. aastal töötasime välja seiresüsteemi Logiraamat, mis on tänaseni noortekeskuste ainus töövahend noorte osaluste statistika kogumiseks ning seeläbi külastatavuse analüüsimiseks ning sellest tulenevalt piirkondliku seire ning noortest lähtuva teenuse tagamiseks. Tänaseks kogub Logiraamatuga aktiivselt andmeid üle 200 noortekeskuse. Haridus- ja Teadusministeerium on mitmete riiklike suunitluste aluseks võtnud just Logiraamatust saadud statistilised näitajad. Samuti seirame regulaarselt noortekeskustes pakutavate teenuste, tingimuste ning ka töötajate kvaliteeti, „Noortekeskuste hetkeolukorra kaardistus 2023“ tulemuste tutvustamine toimub detsembris 2024. 

Aastast 2016 oleme Eestis eest vedanud ka noorte omaalgatuste toetamist ning kohalikele omavalitsustele koolitusprogrammide korraldamist, et suurendada noorte omaalgatuste toetamist kohalikul tasandil. Tänaseks on toetuse saanud üle 500 noorteprojekti, kaasatud mitukümmend tuhat noort ning jõutud veelgi rohkemate noorteni. Viimase kolme aasta jooksul oleme koolitanud 35 KOVi tiime ning mitmel pool on koolitusprogrammi tulemusena noorte omaalgatuste toetamise kord KOVide poolt vastu võetud. Süsteemne riiklikul tasandil koordineeritud valdkonda panustamine toetab kohaliku tasandi noorsootöö arengut, mis omakorda vähendab järk-järgult riiklike toetuste vajaduste hulka. Hetkel aga on reaalsus see, et riiklik tugi on hädavajalik valdkondliku ebavõrdsuse vähendamiseks ning arengut toetavate tegevuste tagamiseks. Sellist tuge otsides pöörduvad KOVid just katusorganisatsioonide poole.

Noortekeskuste ja seeläbi noortekeskuste noorsootöötajate ning noorte toetamiseks on pidevalt meie fookuses avatud noorsootöö arendamise ning keskustes tegutsevate spetsialistide kvaliteedi tõstmine. 2020. aastast alates, mil alustasime „Avatud noorsootöö ABC“ koolitusprogrammiga, on programmis osalenud pea 200 noorsootöötajat ning vajadus koolituse järgi on aina kasvav. Programmi populaarsus ilmestab valdkonnas kiiresti süvenevat probleemi – noorsootöötajate kaadrivoolavus on väga suur, keskmiselt otsib iga kolmas noortekeskus poole aasta jooksul endale vähemalt ühte uut töötajat ning seetõttu on vaja ka üha enam uusi alustavaid töötajaid välja koolitada.

Lisaks oleme väga tugevalt kujundanud Eestis NEET-staatuses ja riskis olevate noorte toetamist, nüüdseks lõppenud Noorte Tugila programm on siiani alustalaks noorte toetamise süsteemidele ning tugevalt seotud Eesti Noortegarantii programmiga. Hetkel oleme välja töötamas uut toetusstruktuuri, et mobiilse noorsootöö kaudu jätkata noorte toetamist ning hõlbustada riskirühmast väljumist.  

Meie tugev rahvusvahelise noorsootöö osakond koordineerib rahvusvahelisi Euroopa Solidaarsuskorpuse vabatahtlikke Eestisse (alates 2017. aastast üle 100 vabatahtliku), korraldab õpirändeid ja koolitusi, toetab vähemate võimalustega noori DiscoverEU programmi toel ning veab eest mitmeid valdkonda arendavaid ja toetavaid rahvusvahelisi koostööprojekte. Kõik need ja veel mitmed teised tegevused kokku ilmestavad Eesti ANK vajadust ja väärtust.

Lõpetuseks, meie pöördumine pole kannustatud meeleheitlikust soovist kõike muutumatuna hoida. Valmistame juba aktiivselt ette uue strateegilise partnerluse perioodiks, milleks oleme ka koostöös pidanud strateegiapäevi, kus osalesid kõikide katuseorganisatsioonide ning ka Haridus- ja teadusministeeriumi ja Haridus- ja noorteameti esindajad, et vaadata oma senistele sihtidele ja tegevustele otsa ning neid tänase tegelikkuse toel (ümber)mõtestada ning see saab kajastuma ka meie taotlustes. Samas loodame ka realistlikele ootustele riigi tasandilt, sest kärbete kontekstis suudame parimal juhul säilitada valdkonna vana taset, kuid arengukohti suure tõenäosusega ei tule. 

Kaarel Taimla 

Eesti Noorteühenduste Liidu juhatuse esimees ja tegevjuht

Kadi Bruus ja Kristina Masen
Eesti Noorsootöötajate Kogu juhatuse esimees ja juhatuse liige

Kadi Laaneots

Eesti Avatud Noortekeskuste Ühenduse tegevjuht