22. mai 2025

Aktiivsed noored leidsid end kohaliku omavalitsuse noorte osaluskogu taasloomise teemalise kohtumise asemel hoopis valimisliitu/erakonda tutvustavalt kohtumiselt. 

14. mail kajastas Delfi, kuidas ühe Eesti omavalitsusjuhi algatusel toimus kohalikus koolis kohtumine noortega, mille eesmärki ja sisu ei olnud koosolekule kutsutud noortele läbipaistvalt ja üheselt kommunikeeritud. Tegemist on väga kahetsusväärse juhtumiga, ent samas väärtusliku õppetunniga, millest on enne sügisel eesootavaid kohaliku omavalitsuse volikogu valimisi võimalik palju õppida. 

Siinkohal tunnustab Eesti Noorteühenduste Liit (ENL)(1) pentsikusse olukorda sattunud noori, kes mõistsid, et selline käitumine ei ole aktsepteeritav ning teavitasid olukorrast koheselt ka täiskasvanuid. Noorte teadlik käitumine peegeldab hästi, et meie noorte ühiskonnaalane teadlikkus ja arusaamad on tihti selgemad, kui kõrvaltvaatajale esialgu tunduda võib. 

Noored ja poliitika – kas ja kuidas neid kokku tuua?

Kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel saavad hääletada noored alates 16. eluaastast ja kandideerida alates 18. eluaastast, seega on valimisõiguslike hulgas arvestatav ka arvestatav hulk noori – 16-18-aastaseid noori on Eestis 2025a seisuga pisut üle 47800. Mõistetavalt võib noortega poliitiliste teemade käsitlemine eriti haridus- ja noortevaldkonna asutustes tihti olla küsimusi ja kõhklusi tekitav. Haridus- ja Teadusministeeriumi, Õiguskantsleri ja ENL-i poolt on 2023. aastal loodud ning ka eesootavate valimiste eel ajakohastamisel hea tava meelespea – “Valimised ja kool: põhimõtted, kuidas tagada haridusasutuse neutraalsus valimiste ajal” (2). Hea tava võiks olla noortega tegelevate spetsialistide jaoks esimene abimaterjal, mis aitab spetsialistil panna paika, kuidas poliitilisi teemasid, eriti valimiste eel, sobivalt ja neutraalselt käsitleda ning millises vormis nii ühiskondlike kui poliitilisi arutelusid läbi viia. 

Neutraalsus ei tähenda aga seda, et noortega ei saaks formaalsetes või mitteformaalsetes õpikeskkondades nagu seda on kool või noortekeskus valimisi kui demokraatliku ühiskonna toimimismehhanismi ja selle korraldust puudutavat infot üldse käsitleda. Vastupidi, me ei saa noori meie maailmas, eriti kodukohas toimuvatest protsessidest ja infost välja lõigata. Noori peab sarnaselt teistele ühiskonnaliikmetele võrdsetel alustel kaasama juba varajases eas. Praktikas kiputakse noori laua taha ootama aga alles siis, kui nad saavad “valmis” – vanemaks, arukamaks, tasakaalukamaks. Aga kes vastutab, et noor “valmis” saaks? Kus või kuidas meie noored peaks ühiskondlikku vastutust ja kaalutletud otsuste langetamist õppima?

On äärmiselt oluline, et suudaksime täiskasvanutena ja erinevates keskkondades neutraalsetel alustel toetada ja tõsta noorte otsustusvõimet ja teadlikkust, sh ka meediakirjaoskust. Noored vajavad tihti oma otsuste langetamisel toetust – olgu selleks kasvõi arutelu või mõtete peegeldamine. Võtmeroll selles protsessis on kahtlemata perekonnal, aga vähemtähtsamaks ei saa pidada ka õpetaja, noorsootöötaja, eeskujude, ja kohaliku omavalitsuse otsustajate rolli (vt ka “Kvalifitseerimata noorsootöötaja on oht julgeolekule”(3) ). Mis mõju on sellel, mida noor näeb ja kogeb oma kohalikus omavalitsuses, riigis, maailmas ning kuidas peegeldub see kõik vastu (sotsiaal)meedia kõverpeeglist?

Omavalitsuse soov noori kohaliku tasandi otsustusprotsessidesse kaasata on kiiduväärt, kuid noorte kaasamine ei saa jääda ühekordseks ja pelgalt valimiste eelseks näitemänguks

Noortevolikogu puhul on tegemist kohaliku omavalitsuse juures tegutseva noortest koosneva nõuandva koguga, mille eesmärgiks on arutada valla või linna pädevusse kuuluvaid noori puudutavaid küsimusi ning teha nende kohta ettepanekuid valla- või linnavolikogule ja valla- või linnavalitsusele, lähtudes noorte vajadustest ja huvidest. Noortevolikogu liikmeteks võivad olla ka noorteorganisatsioonide ja poliitiliste noorteühenduste noored, ent oma olemuselt peab noortevolikogu tegutsema erakonnapoliitikast eraldiseisva, omavalitsuse noorte esinduskoguna. Noortevolikogu on eelkõige võimalus noortele saada teadmisi ja praktilisi kogemusi, kuidas aktiivse ja teadliku kodanikuna oma kodukohas panustada ning otsustes kaasa rääkida. Tasub meeles pidada, et noortevolikogu ning teised noorte osaluskogud ja -organisatsioonid kannavad lisaks noortele osalusõiguse andmisele ja nende arvamuste esindatusele ka noorte aktiivse kodanikuna ühiskonnaelus osalemise oskuse arendamise rolli. (4, 5)  2022. aastal läbiviidud ICCS kodanikuhariduse uuring tõi välja, et ehkki Eesti noortel on küll kõrged ühiskonnaalased teadmised, on noorte praktilised osalusharjumused pigem madalad – noorte teadmised praktikasse ei jõua. 

“Mitme riigi puhul ilmneb positiivne seos kõrge ühiskonnaalaste teadmiste taseme ja optimistlike ootuste vahel tulevase kodanikuosaluse suhtes (nt oodatav valimisaktiivsus). Eesti puhul seevastu korreleeruvad õpilaste ühiskonnaalased teadmised osalusega üsna nõrgalt ehk teadmised avalduvad käitumises keskmiselt tunduvalt tagasihoidlikumalt. Nii näiteks on Eesti õpilased kõrgest teadmiste tasemest hoolimata murettekitavalt vähese oodatava valimisaktiivsusega.^”(6). Seega ei ole noortevolikogude puhul tegemist pelgalt noorte politiikute kasvulavaga, vaid võimalus, kuidas saame meie uuele, vägagi teadlikule põlvkonnale, pakkuda praktilist otsustusprotsessides osalemise vastutusrikast kogemust. Positiivse osaluskogemuse kujunemiseks on ääretult oluline, et protsess oleks järjepidev ja noori kaasataks neid puudutavate otsuste langetamisesse juba nende algusfaasis. See võimaldab kasvatada noorte usaldus institutsioonide vastu ning luua otsustajatega usalduslikku ja pikemaajalist partnerlussuhet. Sheffieldi Ülikooli poolt läbi viidud uuring (7) toob välja, et kui noored saavad valida juba enne 18-eluaastat, siis on sellel positiivne mõju nende poliitilisse kaasatusse ja kodanikuhoiakutesse ka edaspidises elus.

Kui noor on otsustanud ise poliitilise noortekogu või erakonnaga liituda ja kandideerida, siis tuleb teda protsessis ka toetada 

Noored vajavad toetust, suunamist ja erinevaid võimalusi, mis toetavad noort oma maailmapildi kujundamisel ning oma väärtuste ja valikute kujundamisel. Valiku peab noor langetama aga ise. 

Kui noor on kandideerimisrägastikku kaasatud, on positiivseks osaluskogemuseks ääretult oluline tagada noorele ka taustteadmised ja tugisüsteem, et ta protsessist terve ja kogenenumana välja juhatada.

Kuidas toetada aktiivsete noorte kandideerimist kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel?

• Anna noorele võimalus seatavaid suundi ja otsuseid päriselt kujundada.
• Ole kandideerimise protsessi erinevatel etappidel toeks, vajadusel selgita nende toimimist ja võimalikke tulemeid. 
• Isegi kui noor ei osutu valituks, võiks kaasata noori kandidaate hiljem näiteks komisjonide töösse – mis on vastasel korral tema motivatsioon aktiivse kodanikuna jätkata? 

Märkame ja tunneme huvi

Vastutus ja eelduste loomine noore aktiivseks osalemiseks ühiskonnaelus lasub moel või teisel meil kõigil. Ehkki saame täiskasvanutena luua eeldused, peab lõpliku sammu astuma siiski noor ise. Seepärast kutsume üles nii noori, noorsootöötajaid kui kohaliku omavalitsuste otsustajaid märkama, mõtestama ning vajadusel uurima lisaks, kuidas saaksime ühiselt meie noorte aktiivset osalust ühiskonnaelus toetada nii, et Eesti noorte usaldus meie demokraatlike väärtuste ja institutsioonide vastu taas tõusuteele pööraks. 

Kust leiab infot ja saab vajadusel tuge?

Ametlik valimiste veebileht: valimised.ee

Eesti Noorteühenduste Liidu kodulehekülg: enl.ee

Tark Valija veebileht: tarkvalija.eu

Valimiste hea tava haridusasutustele: Valimised ja kool

¹ Vikipeedia. (2025). Eesti Noorteühenduste Liit. https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Eesti_Noorte%C3%BChenduste_Liit&oldid=6863894 

² Haridus- ja Teadusministeerium. (2024). Valimised ja kool.
https://www.hm.ee/valimised-ja-kool 

³ Lepsalu, M.-L. (2025). Kvalifitseerimata noorsootöötaja on julgeolekuoht. Eesti Rahvusringhääling. https://www.err.ee/1609689188/maarja-liisa-lepsalu-kvalifitseerimata-noorsootootaja-on-julgeolekuoht 

⁴ Bárta, O. (2021). Noorte igimuutuv osalus igimuutuvates ühiskondades. Mihus. https://mihus.mitteformaalne.ee/noorte-igimuutuv-osalus-igimuutuvates-uhiskondades/ 

⁵ Farthing, R. (2012). Why Youth Participation? Some Justifications and Critiques of Youth Participation Using New Labour’s Youth Policies as a Case Study. Youth & Policy, 109. https://www.youthandpolicy.org/wp-content/uploads/2017/06/farthing_why_youth_participation.pdf 

⁶ Noorte hääl demokraatia kriisis: kodanikuhariduse väljakutsed. IEA 2022. aasta rahvusvahelise kodanikuhariduse uuringu (ICCS 2022) Eesti tulemused. (2023). Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituut. https://www.hm.ee/sites/default/files/documents/2023-11/ICCS%202022%20Eesti%20raport%2028.11.pdf?fbclid=IwAR27LxugTUrvSEz-hUEk0GrPAoQ7LDJ1TYy97SIRDKjkENPUqTaUsxZh9sk 

⁷ Eichhorn, J., Hübner, C. (2023). Votes-at-16 in Scotland 2014 – 2021. The University of Edinburgh School of Social and Political Science. https://www.sps.ed.ac.uk/sites/default/files/assets/doc/Votes%20at%2016%20in%20Scotland.pdf