/ Infonurk / Noortevolikogu loomine / Noortevolikogu toimivuse ja kvaliteedi hindamiseks on loodud digitaalne hindamismudel
25. aug. 2025
Eesti Noorteühenduste Liidu eestvedamisel valminud toimiva noortevolikogu kvaliteedihindamismudel on läbinud eduka pilootperioodi ning on nüüd kättesaadav kõigile kohalikele omavalitsustele ja noortevolikogudele.
Mudeli loomise ja digitaliseerimise protsessis olid Eesti Noorteühenduste Liidul partneriteks nii Haridus- ja Teadusministeeriumi noortevaldkonna eksperdid kui ka tarkvara- ja andmespetsialistid, kellega koostöös valmis 2025. aasta alguses digitaalne hindamismudel Haridussilma keskkonnas.
Veebruarist juunini 2025 testisid tööriista esimesed 11 omavalitsust, kes viisid hindamise läbi koostöös oma noortevolikogude, noorsootöötajate ja kohaliku tasandi juhtidega. Piloothindamised kinnitasid, et loodud mudel aitab ühiselt mõtestada noortevolikogu tugevusi, arenguvajadusi ning noorte osaluse tegelikku mõju.
Noortevolikogu kvaliteedikriteeriumid on jaotatud nelja valdkonda:
- töökorraldus ja juhtimine,
- noorte kaasamine, huvikaitsetegevus ja koostöö KOViga,
- esindamine ja info jagamine,
- toetus ja tugi noortevolikogule.
Hindamine toimub Haridussilma keskkonnas ning selleks on soovituslik moodustada ühine hindamismeeskond, kuhu kuuluvad nii noored, noorsootöötajad kui ka KOV esindajad. Just koostöös peitub hindamise suurim väärtus. Tulemused annavad sisuka arutelu ja praktilised ideed, kuidas noortevolikogu veelgi paremini toimima panna.
Mudeli loomise ja digitaliseerimise protsessis olid Eesti Noorteühenduste Liidul partneriteks nii Haridus- ja Teadusministeeriumi noortevaldkonna eksperdid kui ka tarkvara- ja andmespetsialistid, kellega koostöös valmis tööriist 2025. aasta alguses Haridussilma keskkonnas.
Pilootprotsessis osalenud noorte ja spetsialistide kogemus kinnitab, et hindamine on korraga lihtne, kasulik ja motiveeriv.
Viljandi Noortevolikogu spiiker Rosette Liis Uus ütles, et enesehindamine läks edukalt ja protsess ise osutus oodatust lihtsamaks. „Paar küsimust pani küll tõsisemalt mõtlema, aga just see tegi arutelu väärtuslikuks,“ tõdes ta, lisades, et saadud tagasiside kinnitas noortevolikogu liikmetele, et ollakse õigel teel. Hindamise käigus tõstatusid ka uued ideed edasisteks arendusteks, näiteks põhimääruse täiendused, millega on juba tegelema hakatud. Uus märkis, et suurimaks väljakutseks oli erinevate osapoolte tihedate ajagraafikute kokkusobitamine, ent lõpuks kulges protsess sujuvalt ja tulemus oli kogu meeskonna jaoks motiveeriv.
Ka Viimsi Noortekeskuse juhataja Ave-Liis Tarro rõhutas, et kvaliteedihindamine osutus nii noorte kui ka noorsootöötajate jaoks põnevaks ja kasulikuks protsessiks. Tema sõnul lepiti kohe alguses kokku, et hindamisel on juhtiv roll noortel, samal ajal kui noorsootöötajad toetavad kõrvaljõuna. „See toimis hästi,“ kinnitas Tarro. Noored olid tema sõnul väga innustunud ning seisid kindlalt selle eest, et nende silmis parimad praktikad noortevolikogust esile tõstetaks.
Alates suvest 2025 on kõikidel kohalikel omavalitsustel võimalik oma noortevolikogu toimivust hinnata ning seeläbi noorte osalust süsteemselt ja kvaliteedipõhiselt arendada.
/ Loe ka