/ Infonurk / Meediakajastus / Poliitika ei vaja rohkem trende, vaid rohkem tõde

Noored moodustavad ligi viiendiku Eesti elanikkonnast, kuid nende hääl poliitilistes otsustes kõlab endiselt vaikselt. Selle asemel, et neid kuulata ja kaasata, näeme üha enam, kuidas poliitika muutub sotsiaalmeedia mänguks, kus oluline on pigem tähelepanu kui sisu. Seda teevad mitte ainult kogenud poliitikud, vaid ka noored ise, kes on nende eeskujul võtnud omaks samad pinnapealsed mängureeglid. Kas poliitika peabki muutuma naljanumbriks, et pälvida noorte huvi või suudame veel tõestada, et sisu ja väärikus loevad rohkem kui klipid ja klikkide arv?

Eesti Noorteühenduste Liidu tegevus põhineb väärtustel nagu koostöövalmidus, eesmärgistatus ja usaldusväärsus, mis suunavad meid nii noortevaldkonna poliitikas osalemisel kui ka oma liikmete toetamisel. Nende väärtuste toel tagame, et noorte esindatus poliitikas ei ole mitte ainult formaalne, vaid ka tõhus ja mõjuv. ENL kui noorte osaluse võimaldaja loob platvormid noorte hääle kuuldavaks tegemiseks, kuid vastutus, kuidas seda häält esindatakse, jääb iga noore enda kanda. 

Oluline on, et kõik, kes poliitika kujundamises kaasa räägivad, teeksid seda vastutustundlikult, austusega ja viisakalt. Viimasel ajal tundub, et poliitikud on avastanud TikToki kui uue valimisplatvormi, kus noortele “lähedasemaks” muutuda. Paraku jätavad need katsed mõnikord mulje siirast, kuid veidi kohmakast soovist trendidega sammu pidada – tantsud, meemid, liigne AI kasutus ja ülevõlli huumor, mis peaksid justkui näitama, et poliitikud on “rahva seas”. Tegelik tulemus võib olla aga vastupidine: noored ega ka täiskasvanud ei näe enam sisulist sõnumit, vaid järjekordset katsetust “noorte keele” matkimise kaudu vaatamisi koguda. Kui poliitika muutub etenduseks, kus olulisem on vaadete arv ja teise tahtlik mahategemine kui väärtuste kandmine, siis kaob selle mõte sootuks. Tühiste klippide ja tähelepanujanuse enesereklaami kaudu ei teki usaldust, vaid süveneb tunne, et poliitika ongi üks suur naljanumber. Noored sinna enda nina toppida ei taha.

Veelgi murettekitavam on aga see, et sama käitumismustri on üle võtnud ka noored poliitikakujundajad. Noored, kes võiksid olla sisulise arutelu ja uue mõtteviisi kandjad, on hakanud võistlema selles, kelle klipp kogub rohkem vaatamisi või kes suudab vastasleerile kõige osavamalt “ära panna”. Hiljuti pälvis sotsiaalmeedias tähelepanu AI abil loodud klipp, mille lõid noored ise, kus üks poliitik kasutab teise vastu füüsilist vägivalda. Video on ametlikult küll eemaldatud, ent jätkab levikut teistes kanalites. See pole ainus juhtum. Üha sagedamini näeme, kuidas noored poliitaktivistid kompavad kogenud poliitikute eeskujul, sotsiaalmeedia piire. Moonutatud või pilkavaid klippe vastasleerist kasutatakse teadlikult, sest see toob klikke. Tahame täpsustada, et klikid, trendid ja sotsiaalmeedia tähelepanu on loomulik osa tänapäevasest poliitilisest suhtlusest, kuid oluline on, et seda tehtaks vastutustundlikult olenemata vanusest – maitsekalt, lugupidavalt ja ilma viha külvamata. On oluline, et iga noor, kes astub poliitilisse arutelusse, teeks seda teadlikult ja austusega, et luua positiivne ja usaldusväärne kuvand noorte poliitilisest osalusest, vaatamata poliitilistele eeskujudele või trendidele. Kui poliitiline osalus muutub eetikata võistluseks tähelepanu pärast, siis ei kasva sellest välja uusi vastutustundlikke juhte, vaid hoopis sama pealiskaudne põlvkond, kes õpib, et poliitikas võidab see, kes kõvemini karjub. Nii ei tohiks poliitikat noortele õpetada.

Kui iga noor tegutseb poliitikas vastutustundlikult, saab noorte osalus olla mitte ainult nähtav, vaid ka väärtustatud ja usaldusväärne. Nagu poliitikateoreetik Robert Dahl on märkinud, kujundavad liidrite sõnad ja teod avalikkuse usaldust poliitiliste institutsioonide vastu. Sama kehtib ka noorte puhul. Iga tegu ja väljaütlemine mõjutab seda, kuidas ühiskond näeb noori poliitikas. Kui käitutakse kerglaselt või eetikat eirates, kannatab kogu põlvkonna maine. Kui tegutsetakse teadlikult ja austusega, kasvab usaldus ning poliitika saab juurde uut, sisukat energiat.

Tõeline tugevus ei seisne selles, et teisi alla tõmmata, vaid et ise väärikalt püsida. Parem on olla päriselt hea, mitte näida parem teiste arvelt. Vastutus selle eest, kuidas noorte hääl poliitikas kajab, on iga noore enda kanda, sest iga otsus ja tegutsemine, ükskõik kui väike, määrab, kuidas meid mäletatakse. 

Loe siit: https://www.ohtuleht.ee/noored/1141998/kuhu-jai-sisuline-sonum-eesti-noorteuhenduste-liit-poliitika-ei-pea-olema-meemivoistlus

Eesti Noorteühenduste Liit 14.10.2025 

/ Loe ka

Skip to content
This Website is committed to ensuring digital accessibility for people with disabilities. We are continually improving the user experience for everyone, and applying the relevant accessibility standards.
Conformance status