29. okt. 2025

Mida mõtlevad ja ootavad noored Euroopa tulevikult?

Euroopa Noortedialoogi 11. tsükkel tõi 2025. aastal kokku sadu Eesti noori, kes väljendasid, mida tähendab neile olla eurooplane, kuidas nad tajuvad demokraatiat ja millist tulevikku nad soovivad Euroopa Liidus näha.

Euroopa Noortedialoog (European Union Youth Dialogue) on Euroopa Liidu (edaspidi EL) protsess, mille kaudu noored saavad otseselt kaasa rääkida Euroopa poliitika kujundamises. Selle eesmärk on viia kokku noored, otsustajad ja noortevaldkonna spetsialistid, et arutada, millised teemad on noortele olulised ning kuidas EL saaks neid paremini toetada. Noortedialoog toimub kaheaastaste tsüklitena, igaüks keskendub kindlale teemale. Eestis koordineerib protsessi Eesti Noorteühenduste Liit (ENL), kes kogub noorte arvamusi arutelude, küsitluste ja foorumite kaudu ning edastab need Euroopa tasandile, et noorte hääl jõuaks poliitikakujundajateni nii Eestis kui ka kogu Euroopas.

Tulemused näitavad põlvkonda, kes on ühtaegu uhkelt euroopalik ja kriitiliselt mõtlev, valmis oma häält kuuldavaks tegema.

“Kui noori ei kuulata, siis polegi tegelikult demokraatiat.”  – noortearutelu osaleja

Tugev kuuluvus, aga ka tühimikud

Enamik Eesti noori tunneb end eurooplasena – Euroopa on nende jaoks kultuuriliselt lähedane, piireületav ja tuttavate väärtustega. Ent mitte kõigi jaoks pole see tunne iseenesestmõistetav. Eriti vene ja teiste vähemustaustade noored tunnevad, et võrdsus ja kuuluvus pole alati täielikult tagatud.

Kõige kõrgemalt hinnati vabadust ja inimväärikust, samas kui võrdsus ja õigusriik said kriitilisemaid hinnanguid. Noored usuvad ELi väärtustesse, kuid ootavad, et need väljenduksid reaalsetes tegudes, mitte vaid sõnades.

 “Meid ei kuulata piisavalt”

Üks olulisemaid järeldusi: noored tunnevad, et nende hääl ei jõua otsustajateni.
Paljud tunentavad, et poliitikud ei arvesta noorte vajaduste ega arvamustega ning peavad neid “liiga noorteks” poliitikas kaasa rääkima.

“Pole vahet, kas meilt arvamust küsitakse või mitte – niikuinii ei muutu midagi.”

Selline tunne tekitab pettumust ja loob ohu apaatiale. Kuid noored ei jää vaikseks – nad pakuvad ise lahendusi:

• Noortenõukogud otsustajate juurde (igal tasandil) – et luua püsivat koostööd, mitte ühekordne ja näiline kaasamine
• Poliitikud koolidesse – otsesuhtlus kasvatab usaldust
• Noortevolikogude ja -parlamentide tugevdamine – vormist sisuni
  

Teadmatus ja usaldus käivad käsikäes

Usaldus ELi vastu on tihedalt seotud teadlikkusega. Paljud tunnistasid, et nad ei tea täpselt, kuidas Euroopa Liit töötab, ning koolides saadud teadmised on pigem pealiskaudsed.

Noored tahavad infot, aga selges ja arusaadavas keeles. Praegune ametlik kommunikatsioon tundub sageli liiga bürokraatlik ja kuiv. Sotsiaalmeedia on küll peamine infoallikas, kuid seal levib palju valeinfot.

“Kui me mõistame, mis päriselt toimub, oskame ka rohkem usaldada.”

Noored soovivad, et EL “tuleks nende maailma sisse” – TikToki, Instagrami ja kooliprojektide kaudu, mitte ainult pressiteadete ja ametlike kampaaniatega.

Erasmus+ ja teised võimalused – Euroopa kõige nähtavam nägu

Kui küsida, mida EL noortele kõige enam pakub, kõlab vastus ühene: Erasmus+, vabatahtlik töö ja õpiränne.

Need on kogemused, mida kirjeldatakse sõnadega “elu muutvad”, “silmaringi avardavad” ja “enesekindlust andvad”.  Kuid paljud noored, eriti maapiirkondades, ei saa neist võimalustest lihtsalt teada. Noored ootavad, et keegi julgustaks ja aitaks algust teha – õpetaja, noorsootöötaja või mentor, kes näitaks, et Erasmus+ projektid on tõesti igaühele.

Võrdsus ja mitmekesisus kui tuleviku alus

Meie konsultatsioonis osalenud noored soovivad elada ühiskonnas, kus igaüks saab olla tema ise. Rahvus, usk, sugu, seksuaalne sättumus või elukoht ei tohi määrata, millised on inimese võimalused.

Paljud märkisid, et maapiirkondades on vähem kvaliteetseid koole, huviringe ja töökohti – see sunnib noori kolima linna või välismaale.
 Samuti tunnevad vähemusrahvused, et nende kultuuriline panus jääb tihti varju.

“Keegi ei peaks kolima pealinna ainult seetõttu, et kodukandis pole normaalseid võimalusi.”

Enamik noori toetab avatud ja sallivat ühiskonda ning peab võrdsust Euroopa väärtusruumi südameks.

Noorte prioriteedid Euroopa Liidu jaoks

Konsultatsioonidest joonistus välja kuus teemat, mida noored soovivad näha ELi tulevases fookuses:

1. Haridus ja võrdsed võimalused – kvaliteetne õpe igas Eesti ja Euroopa nurgas
   
2. Vaimne tervis – ligipääsetav abi, vähem stigmat, lühemad järjekorrad
   
3. Tööhõive ja ettevõtlus – noorte töövõimalused ja praktiline tugi
   
4. Keskkond ja kliima – jätkusuutlikkus ja rohepööre koos noortega
   
5. Võrdsus ja inimõigused – kaitse vähemustele ja erivajadustega noortele
   
6. Noorte hääl poliitikas – sisuline kaasamine ja infolõhe ületamine
   

Tulevik, kus noored on partnerid

Eesti noored näevad Euroopat kui võimaluste ruumi – kohta, kus nad saavad õppida, reisida, luua ja kasvada. Kuid noored ootavad, et neid kaasataks mitte ainult kuulamiseks, vaid otsustamiseks.

Euroopa on nende jaoks tugev ja inspireeriv siis, kui ta on nähtav, arusaadav ja ligipääsetav. Kui noored tunnevad, et neid kuulatakse, saavad neist mitte ainult Euroopa tuleviku osalised, vaid selle kujundajad.

“Informeeritud ja kaasatud noor on jõud, mida alahinnata ei tohi.”

Kui soovid lugeda tervet 11. tsükli  kokkuvõtet, siis leiad selle manusest.

Artikkel põhineb Euroopa Noortedialoogi 11. tsükli Eesti konsultatsioonide tulemustel, mille viis läbi Eesti Noorteühenduste Liit 2025. aastal. Kaasrahastanud Euroopa Liit.

Euroopa Noortedialoogi 11. tsükli konsultatsioonide kokkuvõte (4)

Summary of the Consultations of the 11th Cycle of the European Youth Dialogue