12. veebr. 2026

11. veebruaril tunnustas Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Haridus- ja Noorteametiga üleriigiliselt noortevaldkonna silmapaistvaid inimesi ja organisatsioone, kes on oma tegevusega andnud olulise panuse noortevaldkonna arengusse. “Noorte heaks tänu” galal pidas kõne Eesti Noorteühenduste Liidu tegevjuht Helene Kristiine Viita.

“Kui lapsi lastakse otsustama, siis pole vahet enam, kas 2 või 16 aastased. Adekvaatsus on sama!”

“Alla 30 tuleks valimisõigus ära võtta sest need veel täistumbad” 

“Kulla jumbud, te ei ole väärt enne midagi, kui olete end tõestanud ja väärtuslikuks teinud”

Need ei ole üksikjuhtumid. Need on võetud avaliku meedia kommentaariumitest, mille ENL koondas enne viimaseid valimisi, et näidata, millise hoiakuga noortesse sageli suhtutakse ja miks nende kaasamine vajab teadlikku tähelepanu.

Lugupeetud minister, head noortevaldkonna eestvedajad, kolleegid, koostööpartnerid, kallid noored ja külalised.

Noortevaldkond tegutseb täna väga vastuolulises ajas. Ühelt poolt on noortel rohkem võimalusi kui kunagi varem – rohkem teavet, rohkem valikuid, rohkem kanaleid, kus oma häält kuuldavaks teha. Teisalt on neil ka rohkem survet, ärevust ja ebakindlust. Oodatakse, et noor oleks korraga teadlik, edukas, ettevõtlik, hooliv ja vastutustundlik. Samal ajal kuulevad paljud noored, et nad ei hooli piisavalt, ei osale piisavalt ja ei panusta piisavalt.

Väide noorte passiivsusest ei pea paika. Noortevaldkonnas näeme iga päev, et noored hoolivad ja tahavad kaasa rääkida – eeldusel, et nende osalus on päriselt tähenduslik. Nad võtavad vastutust siis, kui neid usaldatakse. Küsimus ei ole noortes, vaid selles, kas ühiskond pakub neile turvalist ja mõtestatud ruumi osalemiseks.

Noore jaoks ei ole noortevaldkond arengukava ega strateegia. See on kogemus. Kas mul on koht, kuhu minna? Kas keegi kuulab, isegi kui ta ei nõustu? Kas ma tunnen, et ma sobin siia? Need küsimused ei ole „pehmed“. Need on fundamentaalsed. Kui noor ei leia kohta, kus oma küsimusi turvaliselt küsida, leiab ta vastused mujalt. Ja me teame, et mitte kõik kohad, kus vastuseid pakutakse, ei toeta ei noore arengut ega ühiskonna sidusust.

Mõni aeg tagasi olles töölähetusel Soomes kohtasin hulga erineva tausta ja maailmavaatega noori. Jäin neid kuulama, sest nende vaated erinesid tavalistest igapäeva kogemustest ning see tekitas minus mõtte – kuidas näeb seda maailma see sama noor, kes erineb teistest enda maailmavaadete tõttu? Me räägime sellest justkui kõrvalt vaataja rollis, saades aru, et see on vale, kuid milline on selle sisu? Milliseid mõtteid ta mõtleb või tundeid tunneb? 

Rahvusvahelise kodanikuhariduse uuring näitavad, et Eesti noored usaldavad enim teadlasi, kaitseväge ja politseid, kuid väga vähe poliitilisi institutsioone, erakondi ja isegi oma eakaaslasi või sõpru. Kui noor ei tunne, et tema hääl loeb ja usaldus demokraatlike protsesside vastu on nõrk, tekib tühimik. Mitte ainult sellel noorel vaid kogu ühiskonnas. Samal ajal kogevad paljud noored sagedast kurbust, ärevust ja üksildust – iga kolmas on kogenud koolikiusamist, iga viies küberkiusu. Mõned otsivad leevendust riskikäitumisest, teised vastuseid kohtadest, kus neid vähemalt kuulatakse. 

Radikaliseerumine ei alga ideoloogiast. See algab tundest, et ma ei ole nähtav, ma ei ole oluline ja mind ei kuulata. See ei juhtu kõigiga – aga see juhtub piisavalt sageli, et olla ühiskondlik risk. Noortevaldkond on üks väheseid kohti, kus neid protsesse saab ennetada varakult, rahulikult ja inimlikult.

Samas toimub see töö järjest keerulisemates tingimustes. Kärped, ebakindel rahastus ja pidev vajadus oma vajalikkust tõestada on saanud paljude noortevaldkonnas tegutsejate igapäevaks. Eesti on eriline – meil on võimalus õppida noorsootööd kõrgharidustasemel, meil on väljatöötatud kutsesüsteem ning vaikselt kuid kindlalt oleme liikumas kvalifikatsiooninõuete poole. Just seetõttu on suur rõõm teada, et meie spetsialistid on haritud ja professionaalsed noorsootöötajad, kes teavad, kuidas märgata riske, toetada arengut ja luua usalduslikke suhteid. Kuid ka parimad teadmised ei kanna, kui süsteem ei paku stabiilsust ega tunnustust. Noorsootöö ei ole hobi – see on vastutusrikas töö inimestega, kes alles kujundavad oma maailmapilti.

Eelmisel aastal toimunud valimised näitasid selgelt noorte huvi ja aktiivsust. 16–24-aastaste seas kasvas valimisaktiivsus 30%, mis tõestab, et noored tahavad olla kaasatud ja oma häält kuuldavaks teha. Nähtavalt suurenenud valimistulemus näitab, et demokraatia ei alga valimispäeval – see algab kogemusest, et mind kuulatakse ja ma olen oluline.

Viimastel aastatel on vaimsest heaolust räägitud mitte kui kriisiteemast, vaid igapäevasest vajadusest, väärtustatud on koostöö erinevate sektorite vahel ning tunnustatud ka need teod, mille mõju ei ole kohene, kuid kestab pikaajaliselt. Tänased tunnustuse saajad esindavad seda tööd kõige paremal kujul – teie panus ei piirdu ühe projektiga ega ühe noorega, vaid jõuab edasi noorteni, kes õpivad vastutama, kaasa rääkima ja märkama ka teisi enda kõrval. See mõju kandub noortelt noortele ja kujundab kogukondi viisil, mida me kohe ei märka, kuid mille tähendus kasvab ajas. 

Võimalused, mis loovad turvalisi ruume, toetavaid suhteid ja arendavaid kogemusi, on investeeringud, mille mõju ei lõpe projekti lõppedes, vaid jääb inimestesse. Mulle meeldib mõelda, et noortega töötaja on natuke nagu ehitaja. Ta ehitab inimesi – inimesi, kes oskavad kriitiliselt mõelda, võtta vastutust ja hoolida, isegi kui maailm on keeruline. Kui me hoiame noori, hoiame me ka tuleviku ühiskonda – ühiskonda, mis on vastupidavam, sidusam ja vähem vastanduv.

Aitäh kõigile, kes on noortevaldkonnas aastaid tegutsenud – teie järjepidevus, professionaalsus ja julgus on eeskujuks kõigile, nii noortele kui ka kolleegidele. Aitäh neile, kes hoiavad noori ka siis, kui töö on raske või nähtamatu. Teie olete näitamaks seda, et iga tegevus, iga kuulatud hääl ja iga usalduslik hetk loeb. Tänu teile saavad noored tunda, et nad on nähtavad, olulised ja kaasatud. Täpselt nii nagu igaüks meist, ennast iga päev tundma peaks!

Helene Kristine Viita, Eesti Noorteühenduste liidu juhatuse esimees & tegevjuht

11.02.2026