16. aug. 2021

2021. aasta arvamusfestivalil viis ENL läbi arutelu “Mind lihtsalt ei huvita Eesti poliitika…VIST”, kus jagasid oma mõtteid Mulgi valla noortevolikogu esimees Berit Tugi, noor aktivist, kes istus Toompeal plakatiga “mask on seksikas”, Daniel Kõiv, kliimaaktivist Sandra Kartau ning Tallinna Haridusameti noorsootöö osakonna noorte tugiprogrammi „Hoog sisse“ projektijuht Kristjan Kruus. Arutelu juhtis ENLi juht Triin Roos.

Arutelu alguses said kõik panelistid võimaluse ennast tutvustada ning analüüsida seda, kuidas kõnelejad ise on poliitikaga seotud. Protestimiskogemusega noor aktivist Daniel Kõiv keskendus protestimisele ning ütles, et Eesti noortel on valmidus minna protestima ja ka ajend, miks minna, on olemas, kuid puudu jääb julgusest vastu hakata. “Ma arvan, et noor läheb protestile ennast teostama, enda sõna väljendama ja seeläbi muudab ka maailma,” selgitas Kõiv.

Noortevolikogu taustaga Berit Tugi tõstatas probleemi, mida ta on oma kohalikus omavalitsuses näinud: tavaline noor ei mõista, mis on kohalik omavalitsus ning teda see ei huvita. “Mu tuttav ütles mulle ükskord, et poliitika on nagu hobi. Mõnele meeldib sport ja tema teab spordialade kohta ning mõnele meeldib poliitika ja tema jälgib poliitikat,” lausus Tugi. Sellele lisaks nentis Mulgi noortevolikogu esimees, et raske on noorteni jõuda kohaliku poliitikaga, sest see ei ole nii huvitav kui riiklik poliitika ning selle tõttu pole see noorte arvates nn “päris poliitika”.

Kliimaaktivist Sandra Kartau analüüsis kliimaaktivismi ja protestimist. Tema sõnul ei ole lihtne saada noori tänavale protestima ning see ei peakski olema lihtne, sest see ei ole noore ülesanne olla plakatitega tänaval. “See on rumal, et noor peab minema plakatiga tänavale, et 50-aastane võtaks vastu otsuse,” lisas ta.

Tallinna Haridusametis töötav Kristjan Kruus tõstatas aga probleemi NEET-noortega, kes kindlasti poliitikast ei huvitu. Lühidalt on noor, kes ei tööta ega õpi, NEET-noor. “NEET-noorel on täiesti suva sellest, mis poliitikas toimub. NEET-noor proovib iseendaga hakkama saada ja sellest kaugemale ta ei jõuagi mõelda,” selgitab Kruus.

Enam ei tohiks teha vahet kaasamõtlemisel ja poliitikal, sest kaasamõtlemine ja rääkimine ongi poliitika.

Üldiselt nõustusid noored panelistid, et noori küll huvitab see, mis nende ümber toimub, ning noored soovivad kaasa rääkida, kuid nad ei võta kaasarääkimist poliitikana. Poliitika on noorte arvates see nääklemine, millega tegelevad poliitikud.

Mulgi noortevolikogu esimees Berit tutvustas oma kodukandi olukorda, kus noorte seas on osaluskohvikud populaarsed ning ideid, mida võiks kohalikus omavalitsuses ära teha, on noortel palju. Puudu jääb just võimulolijate initsiatiivist: “Võimulolijad ütlevad jah, aitäh, me võtame selle arvesse ning tegelikult ei tee noorte ideede ja mõtetega midagi,” täpsustas Berit Tugi.

Kliimaaktivist Sandra Kartau arvates ei peakski ootama, et kohalik omavalitsus midagi ära teeb. “Ongi aeg ümber mõtestada kogu poliitika: kui tahad kogukonnas midagi teha, mine tee!” sõnas ta. Sellega nõustus ka Daniel Kõiv, lisades, et kaasamõtlemine ongi poliitika ning peaaegu kõik, mis meid ümbritseb on poliitika.

NEET-noortega tegelev Kristjan Kruus küsis kaaspanelistidelt, kuidas mitteaktiivse noore hääl võimulolijateni jõuab. Selles küsimuses tekkis aga üsna tuline arutelu, sest noor aktivist Daniel Kõiv arvas, et kohalik omavalitsus peaks personaalselt lähenema sellele mitteaktiivsele noorele, sest see peaks olema ühiskonna huvi: kuulda, mis on sel noorel öelda. Teemaga väga lähedalt kokkupuutuv Kristjan Kruus aga selgitas, et NEET-noori on väga palju ning nende kontaktandmed muutuvad väga tihti – seepärast ei ole füüsiliselt võimalik nende kõigini jõuda.

Sellest teemast koorus aga välja uus tõsine probleem: noortel on väga raske jõuda võimuorganitesse.

Berit Tugi tutvustas oma isiklikku kogemust, kui ta 2017. aasta kohalikel valimistel 19-aastasena kandideeris ning kogukonna tagasiside sellele oli kaugel julgustavast. “Ma sain sõimukirju ja vihakirju inimestelt, et mida ma endast arvan, et ma ei tea mitte midagi, et ma ei oska poliitikat, et miks ma üldse kandideerin,” meenutas Tugi.

Daniel Kõiv lisas, et seepärast on oluline harida praegusi noori, et kümne või kahekümne aasta pärast rahvas enam ei valiks reklaami, vaid sisu järgi. “Poliitika on täna taandunud turundustasandile: kes paremini reklaamib ennast, see rohkem hääli ja kohti saab,” täpsustas ta.

Selleks, et noored oleksid ühiskonnas toimuvaga paremini kursis, tuleks kasutada efektiivselt ära ühiskonnaõpetuse tunde.

Berit Tugi sõnul on ühiskonnaõpetuse tund ideaalne koht, kus rääkida kodanikuks olemisest ja poliitikast, kuid tegelikkuses keskendutakse neis tundides teistele asjadele. “Kohalikust omavalitsusest räägitakse võib-olla ühes tunnis ja nii pinnapealselt: meil on seal volikogu ja nii ja lähme edasi,” tõdeb ta. Seda põhjendab Tugi infomüraga, millega tänased noored peavad iga päev võitlema. “Tänapäeva noortele peab kõik ette tooma ja ette näitama, sest ise nad ei leia õiget infot infomürast üles,” lisas ta.

Kristjan Kruus arvas aga, et see kõik sõltub väga palju ka õpetajast, kes klassi ees seisab. “Minul oli väga vahva ühiskonnaõpetaja, kes tegi simulatsioone ja nägi hästi palju vaeva, et me aduks, kuidas volikogu töötab, kuidas riigikogu töötab ja kuidas ühiskond töötab,” meenutas ta.

Daniel Kõiv nõustus, et õpetajad on väga olulised lülid, kuid suurem probleem on ühiskonnaõpetuse mahuga. “Ühiskonnaõpetuse tundide maht on minimaalne: kaks aastat ühiskonnaõpetust põhikoolis ja üks aasta gümnaasiumis,” lausus ta.

Noortele lähevad korda tulevikku puudutavad või käega katsutavad teemad, mis nende elu otseselt mõjutavad.

Berit Tugi sõnul lähevad noortele korda need poliitilised teemad, mis on silmaga nähtavad või käega katsutavad. “Noored tõstavad oma pea siis, kui midagi võetakse ära või tehakse midagi halba,” tõdes ta.

Daniel Kõiv ütleb konkreetselt, et noortele läheb korda tulevik. Sandra Kartau ütleb, et tema sõpru ei huvita poliitika üldse ning tema isegi ainult vaevu huvitub poliitikast. “Mind hakkab huvitama sel hetkel, mil poliitika hakkab takistama minu elu,” lisas ta.

Arutelu lõpus mõtisklesid panelistid ka selle üle, kas siis, kui poliitikud oleksid ausamad ning poliitika oleks läbipaistvam, huvitaks noori poliitika rohkem ning nad jälgiksid poliitilisi teemasid rohkem. Lõpuks jõuavad arutelu osalised ühiselt selleni, et noorte tähelepanu köidab draama ning kui poliitikas poleks skandaale, siis oleks noorte huvi tõenäoliselt veel väiksem, sest poliitika on igav.

Arutelu “Mind lihtsalt ei huvita Eesti poliitika…VIST” toimus 13. augustil 2021 kell 18:00 Arvamusfestivali Meie riik laval. Arutelu juht oli Triin Roos ning paneelis osalesid Daniel Kõiv, Berit Tugi, Sandra Kartau ja Kristjan Kruus. Täispikkuses arutelu saad järele vaadata siit.