24. sept. 2021

Kuidas debatti korraldada?

Juba 17. oktoobril toimuvad kohalike omavalitsuste valimised ning juba teist korda saavad ka kõik 16. ja 17. aastased valida. Kuna valimisiga on langenud, kasvab üha rohkem vajadus noortele koolis hea kodanikuhariduse võimaldamine, et olla valmis valimistel osalema. Üks võimalus teha poliitikat noortele aktuaalseks ja tutvustada erakondade/valimisliitude programme ning järgmise nelja aasta plaane on korraldada oma kodukohas debatt. Selleks, et debati korraldamine sujuks libedalt, on Eesti Noorteühenduste Liit koostöös Eesti Väitlusseltsiga pannud kokku debati korraldamise juhendi.

Tutvu haridusasutuste hea tavaga

Eesti Noorteühenduste Liit koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Õiguskantsleri Kantseleiga on koostanud haridusasutuste hea tava, mis paneb paika, mida enne valimisi koolis teha tohib ja mida mitte ning kuidas tagada erapooletus. Kui plaanid oma koolis või noortekeskuses valimisdebatti korraldada, siis tutvu kindlasti selle dokumendiga. Silmas tuleks pidada seda, et koolijuhil peab olema ülevaade koolis valimistega seoses planeeritavatest tegevustest ning soov debatti korraldada tuleks esimesel võimalusel kooli juhiga kooskõlastada. Lisaks on oluline tagada, et info debati kohta oleks kättesaadav nii õpilastele, õpetajatele kui ka lastevanematele. Üheks võimaluseks on info panna kooli kodulehele, mille vahendusel saavad sellest osa kõik kolm sihtrühma. Debatti korraldades tuleb tähele panna ka seda, et kõik kohalikus omavalitsuses kandideerivad erakonnad, valimisliidud ning üksikkandidaadid saaksid kutse osalemiseks ja seda samal päeval. Kutsuma ei pea kõiki kandidaate, vaid erakondade ja valimisliitide esindajaid. Erakonnad ja valimisliidud otsustavad ise, kes debatil osaleb ja kas seda üldse tehakse.

Seega, isegi kui haridusasutuste hea tava keelab koolis poliitilise kampaania tegemise, siis debattide ja arutelude korraldamine on igati OK. Küll aga loe hea tava korralikult läbi, et mitte tavaga vastuollu minna.

Valimisplatvormide analüüsimine

Korraldajana on debatiks hea ette valmistuda kandidaatide valimisplatvormide analüüsimise abil. Sealjuures ei piisa vaid valimisprogrammi läbilugemisest, vaid kriitilise meelega süvenemisest – sellisel viisil võivad debatiküsimused hõlpsasti ise pähe turgatada. Kuid kuidas siis kriitiline analüüs välja näeb?

Valimislubadusi vaadates pea meeles, mis on tegelikkuses kohaliku omavalitsuse ülesanded, vastutus ja pädevus. Kuigi kohalikul omavalitsusel on kohalikul tasandil küllaltki suur mõju ning võimekus igapäevaelu korraldada, jäävad tihtipeale paljud lubadused kohaliku omavalitsuse ülesannetest välja või veel enam, nendes küsimustes puudub valla- või linnavolikogul täielikult sõnaõigus. Lisaks sellele on alati hea meeles pidada seda, et suur osa lubadusi vajab täitmiseks raha või muud ressurssi, mida on kohalikul omavalitsusel alati piiratud koguses. Seetõttu on hea uurida, mille arvelt leitakse rahalised vahendid lubaduse täitmiseks ning millised muud lubadused võivad jääda tagaplaanile.

Nende kahe kõrval tuleks valimisplatvormis tähelepanu pöörata ka lubaduste realistlikkusele. Tasub mõelda pikemalt, kas lubadus on tegelikult saavutatav või on see programmi kirjutatud vaid häälte teenimiseks. Sarnaselt tuleks kriitiliselt hinnata ka üldsõnalisi ja sisutühje lubadusi, kust tegelikud tegevused ei selgu. Lihtne on öelda, et arvestame noorte vajadustega, kuna sellise lubaduse taga ei ole tegelikult ühtegi konkreetset tegevust. Sellised üldsõnalised lubadused pakuvad häid teemasid, mille kohta debatis küsida. Kõige lõpuks tuleks hinnata ka seda, kellega lubadused tegelikult arvestavad ning tähelepanu juhtida neile sihtrühmadele, kelle kohta valimisprogramm vähem räägib.

Debati korraldamine

Kui oled asutuse juhilt saanud nõusoleku debati korraldamiseks, mõtle, millal on kõige parem aeg selle läbiviimiseks. Arvesta ka sellega, et debatt ei tohi toimuda õppetöö arvelt, kuid koolil on soovi korral õigus koolipäeva ümber korraldada, et kõik soovijad saaksid debatti kuulama tulla.

Kui koht, kuupäev ja kellaaeg on paigas, saada kutse kõikidele erakondade ja valimisliitude esindajatele ja üksikkandidaatidele. Seda tuleks teha võimalikult vara, et inimestel oleks aega reageerida. Tark on määrata vastamise aeg, et tulijatega oleks võimalik eelnevalt piisavalt suhelda ja neile lisainfot anda. Kui mõtled, kust küll saada erakondade, valimisliitude ja üksikkandidaatide kontaktid, külasta www.valimised.ee lehte, vali kandidaadid, oma maakond ja omavalitsus ning nimedele klõpsates leiad kandidaadi kontakti. Kutse võid saata näiteks kõikidele esinumbritele.

Debati korraldamise juures on tähtis mõelda ka sellele, millises ruumis sündmus toimub ja millised on tehnilised vajadused ja võimalused – näiteks kas mikrofonid ja kõlarid on koolil enda olemas või tuleb need laenutada. Samuti mõtle sellele, kui kaua debatt toimub, kes seda läbi viib ning millises formaadis seda teete ja mida tahate sellega saavutada. Vastavalt sellele, kui aktiivsed on õpilased, tasub mõelda, millisel viisil on sihtrühma kõige parem kaasata, näiteks sli.do kaudu on võimalik esitada küsimusi.

Debati peamised teemasid paika pannes on kõige targem mõelda sellele, mis sihtrühma vajadused ja huvid. Võimalus on katta valimisprogrammides noori enim puudutavaid teemasid, kuid küsida võib ka nende asjade kohta, mida programmides kirjas pole. Sisendit saab küsida nii noortevolikogult, õpilasesinduselt kui ka noortelt üldisemalt. Üks variant on juba enne debatti lasta noortele küsimusi saata.

Debati läbiviimine

Selleks, et debatti läbi viia, on vaja moderaatorit, kes võiks noorte teemasid käsitleva debati puhul olla noor, olgu selleks siis näiteks mõni aktiivne õpilane, õpilasesinduse või noortevolikogu liige/juht. Moderaatori ülesanne on debati sisse juhatamine, osalejate ja formaadi tutvustamine ning arutelu juhtimine. Moderaator peab olema neutraalne ega tohi valida pooli. Samuti on tema ülesanne jälgida, et kõik osapooled saaksid võrdselt sõna ning publik küsimusi esitada. Debati lõpus võtab moderaator arutelu kokku ja tänab esinejaid.

Hübriidlahendus

Viimased aastad on näidanud, et ka veebis saab väga edukalt üritusi läbi viia ning tihti on see ka mugavam, sest siis saab üritusel osaleda ka eemalt. Üks võimalus ongi debatti korraldada hübriidlahendusena. See tähendab, et debatti saab vaadata ja kuulata nii saalis kohapeal kui ka veebivahendusel eemalt. Ülekannete tegemiseks on võimalusi palju ning see, millist kasutada, sõltub suuresti sellest, milline on kooli või noortekeskuse tehniline võimekus. Kõige vähem nõuab telefoni/arvutikaameraga Facebooki/Zoomi/Youtube’i live’i tegemine. Selle puhul jätab kvaliteet soovida, kuid on võimalik siiski jälgida ning ka kommentaarides küsimusi küsida. Natuke rohkem tehnilist võimekust nõuab aga kaameraga ülekande tegemine, kus samuti saab videoülekande panna jooksma facebooki, youtube’i, zoomi, meetsi jne. Teine variant on korraldada debatt täielikult ülekandena korraldada nii, et pealtvaatajaid saalis ei ole. Seda varianti tasuks kaaluda alles siis, kui piirangud ei võimalda füüsiliselt kokku tulla.
Hübriidlahendus on aga igal juhul hea, sest siis saab lihtsal moel suurendada oma potentsiaalset vaatajaskonda ning järelevaatamise võimalus laiendab vaatajaskonda veelgi.

Kommunikatsioon

Selleks, et oma debatile pealtvaatajaid leida, tuleb teha sellele ka reklaami. Kuna debati sihtgrupp on noored, siis on kõige parem kanal, kuidas sihtgrupini jõuda, sotsiaalmeedia. Kindlasti tuleks debatile teha Facebookis event, kuhu lisada info ning kutsuda kõik tuttavad. Samuti võib paluda koolil oma Facebookis seda jagada ning kui märgite Eesti Noorteühenduste Liidu kaaskorraldajaks (co-host), jõuab teie üritus ka nendeni, kes meid jälgivad. Koolis saate panna üles plakatid, käia klassides debatist rääkimas ning paluda ühiskonnaõpetajatelt abi debati tutvustamisel klassides. Kõiksuguste disainide puhul on kõige lihtsam kasutada tarkvara Canva, kus saab lihtsa vaevaga tasuta teha plakatid, postituste disainid ja kõik muu.