10. veebr. 2023

Valimisea langetamine on nii Euroopas kui ka maailmas laiemalt väga aktuaalne teema. Erinevad noorteorganisatsioonid tegutsevad järjepidevalt selle nimel, et noored alates 16- eluaastast saaksid osaleda riigis kõikvõimalikel valimistel. Täna on noortel alates 16. eluaastast võimalik hääletada kohaliku omavalitsuse valimistel, kuid Riigikogu kui ka Euroopa parlamenti saab valida alates 18. eluaastast. Tegelikult võiks Eestis langetada valimisea 16. Eluaastani ning seda kõigil valimistel, selle toetamiseks on palju põhjuseid, kuid toon välja 5, mida oleks oluline teada. 

• Noortele hääleõiguse andmine vastab nende sotsiaalse ja poliitilise kaasatuse tasemele, mida nad juba 16-aastaselt näitavad.
  Enamikus riikides võivad 16- ja 17-aastased abielluda või kooselu registreerida, nad võivad anda nõusoleku seaduslikuks seksuaalvahekorraks, taotleda omale sotsiaalkorterit, avada pangakonto, leida tööd, maksta makse, sõita autoga ja teha endaga seonduvaid meditsiinilisi otsuseid. Paljud noored osalevad ka ühiskondlikes liikumistes, poliitilistes organisatsioonides, miitingutes ja boikottides. Noored teevad teadlikke valikuid ja räägivad ebaõiglusest, seda nii kliimaõigluse kui teadliku tarbimise valdkonnas. 
• Eelmisel sajandil langetasid paljud riigid valimisea 21-lt 18-le, et see vastaks kaasaegse demokraatia vajadustele – see on hea, et jätkata meie reeglite kohandamist meie vajadustega. 
  1960. ja 1970. aastatel, pärast teist maailmasõda ja Vietnami sõda, langetasid paljud demokraatlikud riigid valimisea 21-lt 18-le. Arvati, et inimesed, kes on piisavalt vanad, et sõjas võidelda, on ka piisavalt vanad, et hääletada valimistel. Ajaloos on palju näiteid sellest, kuidas inimesed, kes kartsid oma võimu jagada, pidasid teisi alati hääletuskõlbmatuks. Mitte nii kauges minevikus kasutati hääletamisreegleid ka naiste, põlisrahvaste ja rassiliste rühmade väljajätmiseks demokraatlikest valimistest. Üheks argumendiks, mida valimisea langetamise vastased sageli esitavad, on see, et noortel puudub hääletamiseks kognitiivne, emotsionaalne või moraalne küpsus. Kuid nagu kõigi teiste rühmade puhul, kes olid varem hääletamisest kõrvale jäetud, lükkavad teadusuuringud sellised väited ümber.
• Noortele varakult hääleõiguse andmine tugevdab meie demokraatiat.
  Kui lasta noortel veel koolis olles hääletada, tekib neil harjumus hääletada ja osaleda valimistel, samal ajal kui neid toetavad õpetajad, kes selgitavad protsessi ja selle tähtsust. See on ainukordne võimalus panna inimesi valima osana laiemast kodanikuharidust edendavast keskkonnast.
• Noored on võrdsed õigustega kodanikud
  ÜRO lapse õiguste konventsiooni kohaselt, mis on peaaegu kõikjal ratifitseeritud, on lastel õigus osaleda neid mõjutavate otsuste tegemisel. Valimisea langetamine on üks viis, kuidas pakkuda neile ametlikku protsessi, mille abil osaleda otsuste langetamises ja nendega arvestatakse enda valitud esindajate kaudu.
• Suurim noori eurooplasi mõjutav riskitegur on tegelikult vanus.
  Enamikus Euroopa Liidu liikmesriikides (19-s 27-st) on kõrgeima vaesusriskiga vanuserühm 15–19-aastased. Euroopa noortel on kaks korda suurem tõenäosus töötuks jääda ja samuti on neil suurem tõenäosus töötada ebakindlatel ja vähem tasustatud töökohtadel. Et vanusest tingitud ebavõrdsust vähendada, tuleb hakata noortega arvestama ning neid kaasama ka poliitilistesse otsustesse. 

Et noortel tekiks juba varakult harjumus olla ühiskondlikult ning poliitiliselt aktiivsed, tuleb hakata neid veelgi varem ja aktiivsemalt kaasama erinevate otsuste tegemisse. Neile hääleõiguse andmine on antud olukorras vähim, mida teha saab. Lisaks on see demokraatia jätkusuutlikkuse kohapealt äärmiselt oluline, et aina rohkemate inimeste arvamused oleksid poliitikasse kaasatud.