fbpx

/ Infonurk / Euroopa Noortedialoog / Ürituse “Minu Euroopa, Minu arvamus: noorte ja ühiskonna heaks!” kokkuvõte

17. detsembril toimus Narva-Jõesuus Euroopa noorte aastat kokkuvõtted ümarlaud “Minu Euroopa, Minu arvamus: noorte ja ühiskonna heaks!”. Ümarlaua peamiseks eesmärgiks oli luua noortele võimalus tähistada Euroopa noorte aastat ning rääkida kaasa Euroopa tuleviku kujundamisel. 

Ürituse korraldamisega soovisime suurendada noorte ja kodanikuühiskonna valdkonnas töötavate spetsialistide teadlikkust  ning kaasata noori Euroopa Liidu teemadel kaasa rääkima. Sihtrühmaks olid eesti ja vene keelt kõnelevad noored, kogukonna liikmed ja eksperdid. Sündmusest võttis isa 52 inimest, enamus Ida-Virumaalt. 

Sündmus algas sissejuhatava ettekandega teemal “Mis on Euroopa noorte aasta ja mida teeb Euroopa Liit noorte heaks”. Lisaks tutvustati, mida teeb Harno, Teeviit ja Euroopa Komisjon Euroopa noorte aasta raames. Osalejatel oli palju küsimusi Erasmus+ programmi, Euroopa Noortedialoogi ja rahvusvahelise koostöö kohta. Noored leidsid, et noorteühenduste koostööd võiks olla rohkem ja selle raames võiks Ida-Virumaal korraldada Erasmus+ projekte. 

Seejärel viidi läbi küsitlus, et saada paremini aru, mida arvavad osalejad Eesti ja Euroopa Liidu osalusdemokraatiast. Selgus, et noored väärtustavad osalusdemokraatia võimalusi ning toetava Euroopa Liidu väärtuseid nagu rahu edendamine, kodanike heaolu, vabadus, võrdsus, õigusriigi olemust, inimväärikus ja inimõiguse kaitse ning võimalus kaasa rääkida ja omaalgatuste toetamine. 

Järgmised toimusid arutelud töögruppides, mille eesmärgiks oli kaardistada, kuidas näevad noored oma tulevikku ja võimalust panustada.

Digitaalne Euroopa meediakirjanduse ja kriitilise mõtlemise kaudu

  • Riik peab keskenduma rohkem digitehnoloogia kättesaadavaks tegemisele ning nende kasutamise väljaõppele. 
  • Oleks vaja välja töötada noortesõbralikud digilahendused, mis toetavad küberturvalisust ja noorte heaolu.
  • Korraldada Eestis iga aastaselt küberturvalisuse võistlus noorte vahel.
  • Arendada õpetajate ja ametnike digitaalseid oskuseid.
  • Tagada noorte kriitilist mõtlemist arendavad tunnid koolides ning võime tuvastada valeinfot.
  • Arendada ühiskonna oskusi, et iga inimene suudaks infot analüüsida ja otsustada, kas seda tasub usaldada või ei tasu.

Kuidas hoida noortepoliitikat ELi ja liikmesriikide poliitikas kõrgel tasemel?

Noored leidsid, et koolides võiks tutvustada poliitikas osalemise ja sellesse panustamise võimalusi. Paljud noored ei teadnud, et kohalikel valimistel  saab valima minna juba 16-aastaselt. 

Kohe esimeses laudkonnas oli hea näide noorte aktiivsusest – Narva Noorteparlament. Noortevolikogusid peab tihedamini kokku tooma, et nad saaksid üksteiselt õppida.

Paljud noored tundsid huvi noorteühendusega liitumise vastu, et koos midagi ära teha ja kohalikku elu veel paremaks muuta. Ametnikud aga võiksid rohkem huvi tunda erinevate organisatsioonide vastu ning ka ise nende tegevustesse panustama. 

Noortel on huvi ka linna eelarve vastu. Tahetakse teada, kust linn raha saab ning milleks ja millistele sihtgruppidele linn seda kasutab. Vajalikud on eestkoste alased koolitused MTÜdes, mis õpetaks, kuidas seista noorte huvide ja oma organisatsiooni eest.  Noorte hulgas võiks korraldada üks kord kuus poliitilisi (world)cafe’sid.  Juhul kui iga kuu ei jõua neid korraldada, siis vähemalt 1-2 korda  kvartalis võiks neid kogunemisi ikka teha.

Noored pakkusid järgmised ettepanekuid ja  tööriistad, et hoida noortepoliitika kõrgel tasemel:

  • Noored võiksid olla kaasatud neid puudutavate seaduste eelnõude aruteludesse.
  • Arutada seaduseelnõu läbi huvikaitse spetsialistidega ja sidusgruppide esindajatega. Tuleb  jätkata huvikaitse kampaaniaga, mis toetaks noortepoliitika arendamise vajadust pidevalt nii kodus kui ka EL institutsioonides.
  • Tuleb teha  koostööd Euroopa tasemel töötavate võrgustikega ning rahvusvaheliste noorteühendustega ja asutustega, mis mõjutavad poliitika kujundamist.
  • Inspireerida, motiveerida ja õpetada välja kompetentseid noori spetsialiste, kes oleksid võimelised noorte huvide eest seisma ELi institutsioonides. 

Noored ja kliimamuutused

  • Noored peaks õppima üksteise kogemusest kliimaaktivismi valdkonnas ning uurima, kuidas saaks mõni kodanikualgatus olla tõhusaks vahendiks kliimamuutuste ennetamisel.
  • Ka sel teemal oleks vaja noori rohkem kaasata ning nende kõlama panna. 
  • Viia läbi noortele suunatud teavituskampaania teemal säästlik eluviis.
  • Keskkonnasõbraliku valikute ja harjumuste edendamine nii noorte kui ka vanemate inimeste seas.

Noorte heaolu läbi vaimse tervise teenuste ja spordi

  • Noorte vaimse tervise toetamisega on vaja tegeleda igapäevaselt, näiteks tagada spetsialistide abi ja nõustamine. Samuti tuleb tegeleda kiusamise ennetamise ja küberturvalisusega. 
  • Tagada erispetsialistide kättesaadavus läbi uute tehnoloogiate kasutamise ning eraldada teenuse kättesaadavuse parandamiseks rohkem vahendeid. 
  • Vaimse tervise teemade teadvustamine, et abivajaja oskaks õigel ajal abi küsida. 
  • Noorte ja ekspertide tugigrupi loomine, kust oleks võimalik erinevatel teemadel nõu saada. 

Ühtne Eesti haridussüsteem viib kaasava ning mitmekultuurilise ühiskonnani

  • Koolitunnid tuleb läbi viia sellisel viisil, et nad oleks loogiliselt üles ehitatud ning omavahel seotud. 
  • Suurendada praktiliste ainete mahtu.
  • Panna õppekava kokku nii, et see valmistaks õpilasi tulevaseks eluks ette vajalike teadmiste ja oskustega. 
  • Teadmised peaksid olema aktuaalsed.
  • Tasakaalustada õppeainete koormust.
  • Toetada õpetajate eesti keele õpet. 
  • Arendada õpilaste meediapädevusi, et valeinfo äratundmine oleks lihtsam. 
  • Toetada muukeelsete õpetajate motivatsiooni.
  • Tagada kaasaegsed õppematerjalid.
  • Edendada mitmekultuurilist dialoogi ja üksteise kultuuri tundmist.
  • Aktiviseerida dialoogi formaat noori esindavate institutsioonidega.
  • Tagada igale noortele vähemalt üks tasuta huvitegevus. 
  • Kaasata lapsevanemaid õppeprotsessi. 
  • Toetada Eesti kultuuriruumi tutvustamist ja keelekohvikud.

Ürituse kolmanda osana said noored pidada dialoogi poliitika kujundajatega ning vabakonna esindajatega. Dialoogi paremaks edendamiseks on vaja, et noored esitaks enne 2023. aasta Riigikogu valimisi erakondadele oma ideid ja arengusuundi järgmistes valdkondades: poliitika, haridus, kodanikuosalus ja ettevõtlikkus, turvalisus. 

Noorte ootused:

  • Kaasata otsuste tegemisse rohkem noori.
  • Rohkem noorte esindajaid kohaliku omavalitsuse volikogusse, sh KOVi võiks saada kandideerida juba nooremana.
  • Tagada vabahariduse kättesaadavus (töötoad, interaktiivsed tunnid, simulatsioonid)
  • Iseõppepäev: õpilased valmistavad ise terve kursuse ette ja viivad tunde läbi. 
  • Algkapitaliga kohalike ettevõtete toetamine.
  • Luua noortele oma äri arendamiseks vajalikud tingimused (alates 16. eluaastast).
  • Noorte kaasamine turvalisuse küsimuste arutamisse ja murede lahendamisesse.

 

 

Sündmus toimus projekti „Euroopa Noortedialoog 2022-2024“ raames, mida viib ellu Eesti Noorteühenduste Liit ja mida rahastavad Euroopa Liit ning Haridus- ja Teadusministeerium.




/ Loe ka

Skip to content
This Website is committed to ensuring digital accessibility for people with disabilities. We are continually improving the user experience for everyone, and applying the relevant accessibility standards.
Conformance status