fbpx

/ Infonurk / Noorte osaluse fond / Eesti Psühholoogiaüliõpilaste Ühendus kogus Sügiskoolis sisendit huvikaitsetegevusteks

Oktoobri teisel nädalal toimus Jõgevamaal Eesti Psühholoogiatudengite Ühenduse traditsiooniline üritus Sügiskool, mille kolm päeva olid täidetud erinevate ettekannete, töötubade ja muude vahvate ühistegevustega. Mitmekesine nädalalõpp, mis tõi kokku psühholoogiahuvilised, kes said tutvuda selliste valdkondade ja rakendusvõimalustega, millest ülikoolis õppides ei räägita, said palju mõtteainet erinevateks panustamisvõimalusteks. Üritus tõi Tallinna ja Tartu Ülikooli noored üksteisele lähemale, mis soodustab tulevasi koostegemisi. Samuti kogusime avatud ruumi meetodil väärtuslikku sisendit selle kohta, kuidas saada psühholoogiks ning läbi selle said osalejad panustada huvikaitsetegevusteks. Kogutud sisendi edastasime Sotsiaalministeeriumi Vaimse Tervise Osakonnale, kellel on võimalik seda kasutada novembri lõpus valmiva vaimse tervise astmelise abi tegevuskava tuunimisel. Samuti Tartu Ülikoolile ja Eesti Noorteühenduste Liidule.

Foto: erakogu

Ürituse juhatas sisse Peaasjade vaimse tervise improvisatsiooni töötuba. Alguses oli pisut hirm, et kas nüüd peab teiste ees stand up’i tegema hakkama, aga muretsemiseks polnud põhjust – alustasime lihtsamate harjutustega ja iga järgnev harjutus soojendas üles järgmiseks ning igaüks sai ise valida, kui palju ta mida teeb. Naerda sai palju ning inimesed olid töötoa lõpuks juba nii soojad, et tutvumismänge ei olnudki vaja läbi viia.

Laupäevane programm oli nii tihe, et täitsa uskumatu kui palju tegevusi ühe päeva sisse mahutada saab. Alustuseks kuulasime Tartu Ülikooli Nõustamiskeskuse tegevustest vaimse tervise probleemide ennetamisel, üks sellistest tegevustest on näiteks grupinõustamine. Paar harjutust, mida on võimalik grupinõustamises kasutada, tegime ka ühiselt läbi. Seejärel saime teada, mis samme on tehtud, et muuta insuldipatsientide raviteekonda sujuvamaks, millised on PERHi erakorralise psühhiaatria mõned kitsaskohad ja võimalikud lahendused ning kuidas läheb Sotsiaalministeeriumi Vaimse Tervise Osakonnal vaimse tervise astmelise abi kujundamisel. Nagu eelpool mainitud, saime neile osalejatelt koguda ka väärtuslikku sisendit vaimse tervise astmelise abi tegevuskava tuunimiseks.

Foto: erakogu

Päev jätkus ettekandega kliinilise psühholoogi rollist ja olulisusest palliatiivses ravis, onkoloogilises ravis ja elulõpuhoolduses. Saime teada, millised on patsientide ja nende lähedaste hirmud ja mida nad erinevates olukordades vajada võiksid. Järgmiseks teemaks oli psühhedeelikumid, nende ajalugu ja (meditsiiniline) kasutamine. Pärast mõlema ettekande lõppu jätkus arutelu veel pikalt ning küsimusi jagus veel mitme ettekande jagu ja nii saidki juba ka tulevased kohtumised esinejatega kokku lepitud.

Pärast energiavarude kogumist õhtusöögi ajal, toimus avatud ruumi meetodil põhinev arutelu, mille üldteema oli “Kuidas saada psühholoogiks?” ning arutleti kaheksal alateemal. Muuhulgas arutati ka psühholoogi kutse saamise kitsaskohtade üle ning olulisemad mõtted edastati ka Sotsiaalministeeriumi Vaimse Tervise Osakonnale. Tegusa laupäeva lõpetas kauaoodatud psühholoogiateemaline kuldvillak.

Sügiskooli viimasest ettekandest saime teada, millega tegeletakse Riigikantselei Innovatsioonitiimis nind seda, et seal töötades tuleb psühholoogia haridus väga kasuks ja kui oluline on enne lahenduste väljatöötamist enne mõista, mis on see probleem, mida tegelikult lahendama on vaja hakata. Järgmise korrani!

/ Autor

Lisa Loifenfeld

/ Loe ka

Skip to content
This Website is committed to ensuring digital accessibility for people with disabilities. We are continually improving the user experience for everyone, and applying the relevant accessibility standards.
Conformance status