13. juuni 2024

Eesti Noorteühenduste Liidu huvikaitse spetsialist Henry Kase arvamusartikkel valimis- ja kandideerimisea langetamise kohta avalikustati Eesti Päevalehes. Täismahus arvamusartikkel:

Noorteühenduste Liit: valimis- ja kandideerimisea langetamine on õige otsus. Noored ja poliitika tuleb omavahel kokku tuua 

Noorte madal esindatus poliitilistel positsioonidel ja noorte madal usaldus erakondade vastu on märk, et Eestis on probleem noorte ja poliitika vahelise sidususega.

Riigikogu menetleb Euroopa Parlamendi valimise seaduse muutmise seadust, et langetada valimis- ja kandideerimisiga. Eesti Noorteühenduste Liit (ENL) on seisnud valimis- ja kandideerimisea langetamise eest aga juba pea 20 aastat. Tänu ENLi eestvedamisele otsustas riigikogu langetada 2015. aastal valimisea 16. aastani. Aga seda vaid kohaliku omavalitsuse volikogude valimise tasandil. Aeg on alustatud protsessiga minna lõpuni ning langetada nii valimisiga kui ka kandideerimisiga ka Euroopa Parlamendi tasandil.

Tänaseks on 16- ja 17-aastased noored olnud esindatud kohalikel valimistel kahel korral. 2021. aastal tõi valimis- ja kandideerimisea langetamine valima 10 519 noort [1]. Statistikat vaadates näeme, et noore valijagrupi valimisaktiivsus oli 40.6%, võrreldes 18-24-aastaste 33%-ga või 25-34-aastaste 41%-ga. Kõige noorem valimisgrupp ei erine mõnevõrra vanematest noortest, paistes hoopiski oma aktiivsusega hästi silma.

Usaldus ja huvi poliitika vastu peab suurenema. 2022. aasta IEA rahvusvaheline kodanikuhariduse uuring ICCS näitas, et Eesti 14- ja 15-aastased noored, ehk noored, kes saaksid seadusemuudatusega peatselt valimisõiguslikeks, usaldavad 80% ulatuses teadlasi, aga võrdlusena vaid 33% ulatuses erakondi [2]. Antud statistikale lisab muret asjaolu, et 2022. aasta seisuga on Euroopa Parlamendi liikmetest (705) vaid kuus alla 30-aastased [3].

Lisaks kandideerib tänastel valimistel vaid kolm kandidaati, kes langevad 30-eluaasta piiri alla [4]. Noorte madal esindatus poliitilistel positsioonidel ja noorte madal usaldus erakondade vastu on märk, et Eestis on probleem noorte ja poliitika vahelise sidususega. Valimis- ja kandideerimisea langetamine oleks samm sidusama ühiskonna ning noorte ja poliitika vahelise usalduse arengu poole.

Valimis- ja kandideerimisea langetamine Euroopa Parlamendi valimistel pole midagi uut ega šokeerivat. Valimisiga on neljas riigis langetatud 16-eluaastale ning kandideerimisiga 15 riigis 18-eluaastale. Selge on aga see, et haridussüsteemi areng peab käima käsikäes valimis- ja kandideerimisõigusega. Näiteks austrias on rakendatud kodaniku- ja kodakondsusõpetust kohustusliku õppekavadevahelise hariduspõhimõttena. Maltal kaasnes valimis- ja kandideerimisea langetamisega kodanikuhariduse rakendamine õppekavas läbivalt. Koolitati ka õpetajaid ja mitteformaalseid haridusasutusi ning innustati õpilasesindusi ja teisi organisatsioone rakendama demokraatlikku valimissüsteemi, et valimiskogemuste hulka suurendada ja sisendada valimisharjumust võimalikult varajasest east. Seni pole valimis- ja kandideerimisea langetamisega teiste riikide näitel negatiivseid tagajärgi kaasnenud.

Eestis langeb Euroopa Parlamenti käsitlev temaatika vaid ühiskonnaõpetuse valdkonda ning seda alles gümnaasiumi teises pooles. See tähendab, et potentsiaalsed valimisõiguslikud noored ei omanda koolikeskkonnast antud teemal veel kogu informatsiooni. See ei ole muidugi mingi vastuargument – meil on suur osa elanikkonnast, kes pole kunagi vastavat haridust saanud, sest Euroopa Liiduga liitusime alles 2004. aastal.

Samuti on meie 14- ja 15-aastased noored ühiskonnaalaste teadmiste poolest rahvusvahelise kodanikuhariduse uuringu järgi neljandal kohal, Taipei, Rootsi ja Poola järel. Siiski peab noortest edukate valijate arendamiseks toimuma põhimõtteline muudatus ka haridussüsteemis, nagu on seda toimunud teistes Euroopa riikides. Eesti ei pea haridussüsteemi täielikult reformima, vaid prioriteete seadma, et demokraatia põhimõtted, valimisharjumused ning valimisaktiivsus oleks osa noorte igapäevaelust. Haridussüsteem peab käima valimis- ja kandideerimisea langetamisega käsikäes, ka Eestis.

Demokraatia areng ehk valimis- ja kandideerimisea langetamine puudutab praeguse seisuga 29 335 noort. Statistikaamet prognoosib, et 2040. aastal on alla 20-aastaste vanuserühm 19% elanikkonnast, 65+ aastaste vanuserühm aga 26%. Eesti on vananeva ühiskonnaga riik, me ei saa jätta noori poliitikast eemale. Valimis- ja kandideerimisea langetamine aitab hoida noorte hääle vähemalt sarnase relevantsuse tasandil, muidu langeks see oluliselt.

[1] Vabariigi Valimiskomisjon. Kohaliku omavalitsuse volikogu valimised 2021. Pabersedeliga hääletajate hääletamisest osavõtu statistika. https://www.valimised.ee/et/valimiste-arhiiv/kohaliku-omavalitsuse-volikogu-valimised/kohaliku-omavalitsuse-volikogu-valimised-2021 Vabariigi Valimiskomisjon. Kohaliku omavalitsuse volikogu valimised 2021. Elektroonilise hääletamise osavõtu statistika https://www.valimised.ee/et/valimiste-arhiiv/elektroonilise-haaletamise-statistika

[2] Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituut. IEA 2022. aasta rahvusvahelise kodanikuhariduse uuringu (ICCS 2022) Eesti tulemused. https://www.hm.ee/sites/default/files/documents/2023-11/ICCS%202022%20Eesti%20raport%2028.11.pdf?fbclid=IwAR27LxugTUrvSEz-hUEk0GrPAoQ7LDJ1TYy97SIRDKjkENPUqTaUsxZh9sk

[3] European Youth Forum. International Day of Democracy: There are as many Martins in the European Parliament as MEPs under 30. https://www.youthforum.org/files/PR_-As-many-Martins-as-under-30s-in-the-EP.pdf

[4] Vabariigi Valimiskomisjon. Euroopa Parlamendi valimised 2024. Kandidaadid. https://ep2024.valimised.ee/et/candidates

Henry Kask

Eesti Noorteühenduste Liidu huvikaitse spetsialist