17. okt. 2024

Euroopa Liidu noordelegaadid on viimase pooleteist aasta jooksul osalenud kolmel Euroopa Liidu noortekonverentsil, mis on keskendunud sotsiaalsele kaasatusele (kaasavad ühiskonnad) ning viimase konverentsi raames koostati poliitikasoovitused Euroopa Liidu noortepoliitika arendamiseks. Uurisime noordelegaatidelt, kuidas on nende mandaat möödunud ja millega nad noortekonverentsidel tegelesid.

Mis on Euroopa Noortedialoog ja kuidas see noori puudutab?
Triine Kose: Euroopa Noortedialoog on dialoog noorte ja poliitikakujundajate vahel. Kesksel kohal on igas liikmesriigis toimuv konsultatsiooniprotsess, kus osales Eestist üle 900 noore. Noortedialoog on kõige otsesem lüli Euroopa Komisjoni ja noorte vahel ning on ju teada, et Euroopa Komisjoni teod ja otsused mõjutavad meid kõiki. Ja noortevaldkonna otsused just eriti noori.
Rudolf Kasper Naruski: Euroopa Noortedialoog on Euroopa Liidu suurim algatus, mis annab noortele võimaluse oma häält poliitikakujundajateni viia. See on ainulaadne võimalus noortel suhelda otse Euroopa Komisjoniga ning tagada, et nende seisukohad ja ideed jõuaksid otsustajateni. Noortedialoog on noortele suurepärane võimalus aktiivselt osaleda Euroopa Liidu tuleviku kujundamises.

Milline on olnud sinu kui noordelegaadi roll viimase 1,5 aasta jooksul?
Triine: Minu roll on olnud Eesti noortelt konsultatsioonide käigus saadud sisend Euroopa Noortekonverentsi kaudu otsustajateni viia. See tähendab ka algul konsultatsiooniprotsessi läbiviimise toetamist ja kogu mandaadi vältel Eesti noorte seas Euroopa Noortedialoogi ja Euroopa Liidu alase teadlikkuse tõstmist – nt arvamusartiklite, koolikülastuste, tele, podcastide ja sotsiaalmeedia kaudu. 
Rudolf: Minu roll on peamiselt koosnenud kahest erinevast tahust. Esiteks olen Eesti siseselt tutvustanud Euroopa Liitu noortele erinevatel üritustel, koolides ja näiteks podcastides. Teiseks olen esindanud Noortedialoogi tulemusi rahvusvahelistel noortekonverentsidel, kus oleme välja töötanud poliitikasoovitusi noortepoliitika arendamiseks.

Millistel noortekonverentsidel oled osalenud ja mida seal arutati?
Triine: Kõigil Noortedialoogi 10. tsükli noortekonverentsidel ehk Hispaania, Belgia ja Ungari omadel. Arutati kaasavate ühiskondade üle, aga seda mitme erineva tahu alt – infrastruktuurist, vähemuste kaasamisest ja võimalustest, diskrimineerimisest, haridusest, vaimsest tervisest jne. See, mille üle noordelegaatidena konkreetselt ühe teema sees arutlesime, tulenes suuresti riiklikest konsultatsiooni tulemustest. Eesti puhul siis näiteks eesti ja vene emakeelega noorte võimalused, haridus, kaasatus, julgus.
Rudolf: Olen osalenud kolmel noortekonverentsil: 2023. aasta sügisel Alicantes Hispaanias, 2024. aasta veebruaris Gentis Belgias ja 2024. aasta septembris Budapestis Ungaris. Alicantes toimunud konverentsil alustasime selle tsükliga ehk siis panime paika üldise fookuse ja püstitasime küsimused, millele hakkame lahendusi otsima. Gentis jätkasime antud teemade süvitsi uurimist ning olime sellel korral juba kaasa võtnud ka Eesti noortedialoogi tulemused. Alicantes püstitatud probleemidele andsime tagasisidet, kas Eestis esineb sarnaseid probleeme, ja alustasime ka esmaste, detailsemate soovituste koostamist noortepoliitika kujundamiseks.Budapestis keskendusime aga maapiirkondade noorte kaasamisele ning andsime soovitusi, mida täpsemalt teha.

Millised olid kõige suuremad väljakutsed, mida noored konverentsidel välja tõid?
Triine: Vähemuste ja tõrjutud rühmade võrdsete võimaluste tagamine. Huvitav oli näha, kuidas see on igas riigis omajagu erinev – erikeelsete koolide erinev haridustase või puudulik infrakśtruktuur ääremaades. Kõiki Euroopa Liidu riike aga ühendas mure vaimse tervise probleemide rohkuse ja abi kättesaadavuse, tõusva elukalliduse ja noorte majutuskriisi, formaal- ja mitteformaalhariduse vähese integreerituse ning transpordi/infrastruktuuri suutmissurve või puudulikkuse üle.
Rudolf: Kõige suuremad väljakutsed, mida noored välja tõid, olid enamasti seotud vähemusrahvuste või muude vähemuste kaasamisega, et tagada neile võrdsed võimalused teistega. Ungaris tõsteti lisaks esile ka maapiirkondade noorte probleemid.

Kuidas koostati poliitikasoovitused ja milliseid samme selleks tehti?
Triine: Poliitikasoovitused koostati Noortekonverentsidel konsultatsioonide põhjal, aga kompromisside teel, seega universaalselt kõigi liikmesriikide peale. Siinkohal saime Eestina tihtipeale olla heade praktikate jagaja rollis, kuna nii mõnelegi probleemkohale leidus meie noortevaldkonnas vähemalt teoreetiline lahendus või toimiv süsteem.
Rudolf: Poliitikasoovitused koostati rühmatöö tulemusena, mis oli alati huvitav protsess. Kahel konverentsil lõpetasin viimase päeva oma rühma tulemuste tutvustamisega laval. Iga teema kohta moodustati 1-2 töögruppi, kes kahe päeva jooksul 8-9 tundi neid teemasid arutasid ja oma riiklike noortedialoogide tulemuste põhjal poliitikasoovitusi kujundasid. Toimus tihe kompromisside otsimine, et leida kõigile sobiv ühistee. Kogu protsessi koordineerisid töötubade läbiviijad ja “kogujad”, kes panid kõik kirja, et tagada õige vormistus. Lõpuks esitas iga grupp laval teistele 2-3 poliitikasoovitust või probleemipüstitust.

Millised olid kõige olulisemad poliitikasoovitused, mis konverentside tulemustel Euroopa Liidule anti?
Triine: Minu meelest olid ühed olulisemad soovitused (tühjana seisva kinnisvara maksustamise teel) noortele majutustoetuse pakkumine, koolipsühholoogide tagamine igasse kooli, Euroopa Liidu ja muude poliitikadokumentide lihtsas keeles väljaandmine ning noorteorganisatsioonide/MTÜde kaasamine kodanikuharidusse.
Rudolf: Selle korra punktidest pean Eesti jaoks üheks parimaks seda, et Euroopa Liidule soovitati rohkem tegeleda maapiirkondade noorte osalusvõimalustega.

Mis saab edasi? Kuidas liiguvad poliitikasoovitused Euroopa Liidu tasandil?
Triine: Kõigepealt kinnitatakse poliitikasoovitused liikmesriikide ministeeriumites. Seega jõuab riiklikule tasandile meie arutelude tulemusel valminud dokument juba protsessi alguses. Seejärel kinnitatakse poliitikasoovitused Euroopa Komisjoni ettepanekul Liidu noorte töögrupis ja alles seejärel liiguvad poliitikasoovitused Euroopa Liidu nõukogu (ehk kõnekeeles ministrite nõukogu) lauale. Nad võivad, aga ei pea seda kinnitama – siiani on aga ministrite nõukogu noorte soovitused kinnitanud ja vajadusel ka nende põhjal “tegusi teinud” – näiteks vastu võtnud 11 Youth Goali või hakanud ülesse ehitama noortegarantii süsteemi. Paljud soovitused on kujundatud ka riiklikule tasandile, seega on ELi nõukogu vastu võetud poliitikasoovituste dokument riikides oluline huvikaitsedokument.
Rudolf: Kõik soovitused lähevad ministrite nõukokku kus seal siis kujundatakse soovitused mis edastatakse liikmesriikidele. 

Miks on oluline, et noored aktiivselt Euroopa Noortedialoogis osaleksid?
Triine: Euroopa Noortedialoog on ELi enda suurim noorte sisendi kaasamisele pühendatud struktuur. See on see koht, kust kaudu Euroopa Liit loodab ja tahab noorte arvamust kuulda, seega siin saab oma murekohti ja potentsiaalseid lahendusi otse ELiga jagada. On mõistetav, et tegemist on üpris keerulise struktuuriga, aga usun, et on oluline ka näidata, et noored on osalemisest huvitatud ja valmis neid protsesse tundma õppima.
Rudolf: Euroopa Noortedialoog on Euroopa Liidu suurim vahend, mis annab noortele võimaluse otsustajatele otse sisendit anda. Kui noored selles ei osale, ei suuda EL teha noortesõbralikke otsuseid ning noored kaugenevad poliitikakujundajatest veelgi, mis suurendab ohtu erinevate äärmuslike ideoloogiate levikule Euroopas.

Mida oled ise õppinud sellest protsessist noordelegaadina ja mida soovitaksid teistele noortele?
Triine: Õppisin päriselt nägema kogemuste jagamise olulisust. Nagu Rudolf mainib, siis Euroopa tasandil võtavad muutused aega. Vahel on olulisem hoopis see, et me Noortekonverentsil näiteks ministeeriumi esindajatega oma probleemidest ja headest praktikatest räägiksime – kui tervet laeva ei saa kiiresti muuta, siis olen noordelegaadi mandaadi ajal näinud, kuidas riigipõhiselt on võimalik teisest riigist inspireerituna muutusi reaalselt ja mõõduka ajaraamiga ellu viia.  Samuti võtan endaga kaasa mõtte, et ega me ju tegelikult täielikku kaasatust, võrdsust, ideaalset elu ju taga ei ajagi. See pole lihtsalt võimalik, et me näiteks kõiki ideaalselt kaasavasse ühiskonda jõuaks. Küll aga on oluline, et me selle ideaali poole püüdleks, siis jõuame vähemalt kuhugi maale.
Rudolf: Olen sellest kogemusest õppinud, et kõik on lõpuks inimesed ning järjepidevalt suheldes ja oma seisukohti selgitades saab suuri muutusi luua. Samas mõistan palju paremini, et Euroopa Liit on nagu üks suur-suur laev, mille ümberpööramine võtab aega – ehk kui soovid midagi saavutada nii suurel tasandil nagu Euroopa Liit, siis pead olema valmis, et see võtab aega.

Miks peaks noored oma arvamust avaldama ja aktiivselt Euroopa noortepoliitikas osalema?
Triine: Mu meelest on see mingil määral meie vastutus. Kui tahame paremaid tingimusi, praeguste hüvede jätkumist ja seda, et meid kuulatakse, peame oma arvamust avaldama. Kui sa oled juba seda artiklit lugemas, siis oled sa piisavalt teadlik ja initsiatiivikas, et oleksid võimeline oma eakaaslaste eest seisma või konsultatsioonides osalema. Demokraatlikus ja kodanikke kaasavas riigis ning ELis elamine on päris suur privileeg, kasutagem seda ära.
Rudolf: Noored ei ole tulevik. Noortel ei ole võimalust öelda, et me alles tulevikus hakkame tegelema poliitika kujundamisega, sest noored on tegelikult olevik. Olevik tähendab seda, et noortel on juba praegu mured ja probleemid, seisukohad ja maailmavaated. Kui tahame, et noorte olevik oleks kaasatud praegusesse poliitikasse, siis ainuke võimalus selleks on noorte osalemine.

Euroopa Liidu noordelegaadid on osa projektist „Euroopa Noortedialoog 2022-2024“, mida viib ellu Eesti Noorteühenduste Liit ja mida rahastavad Euroopa Liit ning Haridus- ja Teadusministeerium.