28. veebr. 2025

Olen juba kaks aastat Euroopa Liidu noordelegaat ja ikka, kui seda mainin, vaatavad inimesed mind segaduses pilguga ja küsivad: “Mis see veel on?” Eestis on hetkel kaheksa noordelegaati, kuid ikka ja jälle kohtan küsimusi: Mis täpselt on noordelegaat? Miks neid üldse vajatakse? Mida nad teevad?

Noordelegaadi roll on otseselt seotud Eesti esindamisega rahvusvahelisel tasandil, kuid selle nähtavus on veel suhteliselt madal. Tihti lõpevad vestlused küsimusega: “Miks ma sellest varem midagi ei teadnud?” Järgnevalt selgitan, kes on noordelegaadid, mida nad teevad ja miks neid on vaja – nii Eestile kui ka Eesti noortele.

Selleks, et saaksime mõista noordelegaadi rolli, tuleb minna tagasi hoopis noorte osaluse valdkonda. Järjest enam mõistavad otsustajad, et lahenduste loomiseks on vajalik kaasata noori ja nende arvamust otsustusprotesessidesse.

Kui vaatame kohaliku omavalitsuse volikogu liikmete keskmist vanust, siis 2021. aastal oli see Eestis 49,3 aastat (Allikas: Eesti Statistikaamet, 2021). Aga kes teab paremini, kuidas noor tahaks oma kodukohas aega veeta – kas 49,3-aastane volikogu liige või noor ise?

Inimeste kaasamiseks ühiskonda on loodud erinevaid kogusid mitmetel tasanditel. Noorte kaasamine on olnud keerulisem, mistõttu on loodud eraldi osalusmehhanisme, et tagada nende hääle kuuldavus. Läbi pideva selgitustöö on aina rohkem otsustajaid hakanud mõistma, et vastuseks on noored ise. Seetõttu on Eestis juba aastaid tegutsenud kohalikud noortevolikogud, mis on saanud ka laiemalt tuntuks ja esindavad noorte huve kohalikul tasandil.

Riiklikul tasandil tegutsevad mitmete ministeeriumide juures noortenõukogud, mis annavad nõu noori puudutavates küsimustes.

Noordelegaadid esindavad Eestit rahvusvahelistes organisatsioonides, kus arutatakse ja tehakse otsuseid, mis puudutavad noori. Hetkel esindavad Eesti noordelegaadid meie riiki järgmistes organisatsioonides:

– ÜRO (1 noordelegaat)

– ÜRO Kliimakonverentsid (COP) (2 kliimanoordelegaati)

– Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) (1 noordelegaat)

– UNESCO (1 noordelegaat)

– Euroopa Liit (2 Euroopa Liidu noordelegaat)

– Euroopa Nõukogu Kohalike ja Piirkondlike Omavalitsuste Kongress (1 noordelegaat)

Lisaks on noordelegaadid loonud Eesti noordelegaatide võrgustiku, kus jagatakse teadmisi ja kogemusi ning püütakse jõuda rohkemate Eesti noorteni. Seda võrgustikku koordineerib ja toetab Eesti Noorteühenduste Liit.

Aga mida siis noordelegaadid tegelikult teevad? Üheks peamiseks eesmärgiks on noortelt üle Eesti sisendi korjamine ning nende seisukohtade kujundamine, mis viia edasi rahvusvahelisele tasandile vastava organisatsiooni otsustajate juurde. On riike, kus noored pole olnud otsustusprotsessidesse kaasatud ja kus äärmuslikud ideoloogiad või välisriikide propaganda on saanud noortele suure mõju avaldada. Kui noored tunnevad, et neid ei kuulata, siis tekib distants kahe osapoole vahel (otsustajad ja noored) ning hakkavad tihti otsima alternatiivseid, mõnikord radikaalseid viise oma seisukohtade väljendamiseks.

Noordelegaadid täidavadki olulist rolli justkui sillaehitajatena noorte ja otsustajate vahel, aidates leida tasakaalustatud ja kaalutletud viise, kuidas noorte hääl rahvusvahelistes aruteludes kuuldavaks teha.

Üks suur ja oluline teema, millega noordelegaadid veel rinda pistavad on noorte vastuvõtlikkus desinformatsioonile. Noor on digimeedia peamine tarbija, mis teeb nad eriti haavatavaks väärinformatsioonile. Kui noortel ei ole ligipääsu usaldusväärsele teabele ning nad ei saa osaleda otsustusprotsessides, võivad nad sattuda populistlike ja äärmuslike narratiivide mõju alla. Näiteks on hiljuti USAs noorte seas levinud trend Osama Bin Ladeni kõne jagamine TikTokis, mis õigustas terrorismi. Seda võib osaliselt seletada erinevate inforuumide eripäradega. Samuti on Euroopas nähtud, et noored on üha enam osalenud protestides, mis toetavad autoritaarseid režiime, teadmata nende taustast. Kui noortele ei pakuta platvorme, kus nad saavad turvaliselt oma arvamusi avaldada ja otsustusprotsessides osaleda, võivad nad sattuda välismaiste mõjutustegevuste ohvriks.

Pidage noori olevikuks või tulevikuks – oluline on see, et kui noori ei kaasata otsustusprotsessidesse, sest “nad peaksid natuke tööl käima” ja “omandama teadmisi”, enne kui neil lastakse kaasa rääkida, siis täidavad selle tühimiku hoopis riigid nagu Venemaa või Iraan, kelle inforuumis meie noored sellisel juhul lõpetavad.

Lühidalt öeldes vastutavad noordelegaadid rahvusvahelisel tasandil selle eest, et iga riigi noorel oleks võimalus olla otsustuse juures, läbi endale turvalise esindaja, kes tema häält edasi kannab muutuste poole.