/ Infonurk / Muu / Noorte vaimne tervis on endiselt kriisis – lahendused on olemas, kuid neid ei kasutata
13. okt. 2025
10. oktoobril tähistatakse üle maailma rahvusvahelist vaimse tervise päeva – Eestis on lausa terve oktoober pühendatud vaimsele tervisele. Eesti noorte jaoks on vaimse tervise mured esikohal – paljude hinnangul on tegu meie põlvkonna suurima väljakutsega.
Viimase kümne aastaga on vaimne tervis jõudnud Eestis tavapärase vestluse osaks, kuid probleemid pole mitte vähenenud, vaid süvenenud. Eriti murettekitav on noorte vaimse tervise häirete sagenemine, viimase viie aasta jooksul on enesetapu läbi lahkunud 178 noort. Jah, põhjuseid võib otsida pandeemiast, sõjast Ukrainas, elukalliduse tõusust või kliimakriisist – kõik need muudavad tuleviku ebakindlaks. Samasuguste väljakutsetega, mis meie vaimset tervist mõjutavad, võime kokku puutuda ka tulevikus. Seepärast ei saa me piirduda ainult probleemide analüüsimisega, vaid tuleb keskenduda lahendustele.
Nagu iga terviseteema puhul, algab ka vaimse tervise hoidmine meist endist. Peaasi.ee teeb järjepidevalt tööd, et inimesed oleksid teadlikud, millised tegevused toetavad vaimset heaolu – nn vaimse tervise vitamiinid. Ent kuni seda teadmist ei anta edasi koolisüsteemi kaudu, jääb suur osa noori sellest endiselt ilma.
Olgu, eeldame nüüd, et noored kasutavad aktiivselt “vaimse tervise vitamiine”. Aga mis saab siis, kui nendest ei piisa? Murdeeas võib vaimne tasakaal paigast minna ka näiliselt väikeste elusündmuste tõttu. Praegu ei ole kõigil Eesti noortel olemas turvavõrku, mis sellisel juhul aitaks. Ainult 53% koolidest on olemas psühholoog, ning Haridus- ja teadusministeeriumi hinnangul pääseb koolipsühholoogi teenusele umbes 75% õpilastest. Mis saab ülejäänud veerandist? Ministeerium ei rahasta koolipsühholoogide nõuandeliini, mis aitaks seda puudujääki osaliselt leevendada, rääkimata sellest, et kohalikud omavalitsused pakuksid koolipsühholoogidele tööle asumiseks motiveerivat töötasu (loe: paarsada eurot rohkem kui miinimumtöötasu).
Nii kooliõpilastel kui ka koolis mittekäivatel noortel on võimalus pöörduda vaimse tervise abi saamiseks tervishoiuvõrku – eelistatult esmase kontaktina enda perearsti juurde. Suur osa meie perearste on võimelised tegelema enamike vaimse tervise muredega, aga vahel väljub probleem nende pädevusest. Sellisel juhul on Eestis olemas maailmas ainulaadne e-konsultatsiooni süsteem, ent reaalsuses võib vastuseks tulla hoopis ,,meil pole tööjõuressurssi ja uusi patsiente ei võta’’. Olukorras, kus vajadus abiks on erakordselt suur, pole riik endiselt taganud kliiniliste psühholoogide õppe jätkusuutlikku rahastust, mis oleks spetsialistide nappuse lahendamiseks hädavajalik.
Eesti noorte vaimse tervise kriisi leevendamiseks on lahendused olemas igal tasandil – koolis, tervishoius ja kogukondades. Aga need jäävad rakendamata. Noored soovivad, et koolides räägitaks vaimsest tervisest avatult, et igas koolis oleks olemas psühholoog (või vähemalt koolipsühholoogi nõuandeliin), et perearstid oleksid pädevad vaimse tervise teemadel ning et vajadusel oleks spetsialisti abi kättesaadav.
Me teame, mida teha. Nüüd on vaja, et need lahendused ka päriselt ellu viidaks.
Karl-Sten Kõrgmaa, WHO esimene noordelegaat
/ Loe ka