14. okt. 2025

9.-11. septembril 2025 viis õpiränne Eesti ja Rootsi noorsootöötajaid ja valdkonna eestvedajaid Stockholmi, kus sooviti koos uurida, kuidas noorte osalust ja kaasatust toetatakse Rootsis ja Eestis  nii kohalikul kui ka riiklikul tasandil.
Kolm päeva andsid võimaluse astuda samm tagasi, vaadata tuttavaid teemasid uue nurga alt ja õppida kolleegidelt, kellel on sarnased eesmärgid: kuidas luua keskkond, kus noorte hääl on tõesti kuuldav ja nende mõju ühiskonnas tuntav.

Õpirände keskne teema oli noorte osalus ja kaasamine kohaliku tasandi otsustusprotsessides. Kui Eesti esindajad jagasid kogemusi vabatahtliku tegevuse ja noortevolikogude arendamisel, siis Rootsi partnerid avasid oma pikaajalisi praktikaid osalusest, kaasavast juhtimisest ja noorte võimestamisest. Iga kohtumine oli justkui uus vaatenurk – alates riiklikest noorteesindusorganisatsioonidest kuni rohujuuretasandi algatusteni, mis annavad noortele ruumi ja vastutuse.

1. päev – Rootsi osalusmaastikku avastamas

Õpiränne algas kohtumistega Rootsi Noorteorganisatsioonide Liidus (LSU) ja Sveriges Ungdomsrådis. Tegu on kahe keskse organisatsiooniga, mis kujundavad Rootsi noorte osaluskultuuri riiklikul tasandil.

LSU koondab kümneid üleriigilisi noorteorganisatsioone ja tegutseb sarnaselt Eesti Noorteühenduste Liidule kui noorte huvikaitsja ja valdkonna eestvedaja. Nende töö põhineb usul, et noorte organisatsioonid on demokraatia kool – koht, kus noored õpivad ise otsustama ja teistega koostööd tegema.

Sveriges Ungdomsråd seevastu ühendab kohalikke noortevolikogusid ja osalusfoorumeid üle Rootsi, pakkudes neile tuge, koolitusi ja koostöövõimalusi. Kohtumisel arutasime, kuidas nad toetavad omavalitsusi noorte kaasamisel ning millised on suurimad väljakutsed ja õppetunnid süsteemi ühtlasel toimimisel.

Arutelud tõid hästi välja, et Rootsi tugevus peitub selges koostöös riigi, omavalitsuste ja noorteorganisatsioonide vahel. Samas tunnistasid ka rootslased, et Eesti on paljuski eesrindlikum – meie noortevolikogude ulatus ja süsteemsus pakkusid neile tõsist huvi. Meil oli hea võimalus jagada oma kogemust, kuidas Eestis on osalus muutunud loomulikuks osaks kohalikust juhtimisest.

Päeva teises pooles külastasime Fryshusetit – üht Rootsi suurimat ja mitmekülgseimat noortekeskust, mis ühendab hariduse, kultuuri, spordi ja sotsiaalse ettevõtlikkuse. Fryshusetis ei räägita noortest kui “sihtrühmast”, vaid partneritest ja loojatest. Seal kohtusime noortega, kes juhivad ise projekte, korraldavad sündmusi ja tegelevad kogukondade ühendamisega.

Keskuse filosoofia – “usk inimese potentsiaali ja teise võimalusse” – jättis sügava mulje ning pani mõtlema, kuidas ka meie noorsootöös võiks rohkem usaldada noori juhina, mitte ainult osalejana.

2. päev – osalus kohaliku omavalitsuse tasandil

Teine päev viis meid Huddinge omavalitsusse, kus uurisime, kuidas kohalikud ametnikud ja noorsootöötajad hoiavad järjepidevat dialoogi noortega ning kuidas omavalitsuse noori elanikke demokraatlikesse protsessidesse kaasatakse.
Rootsis mõistetakse, et osalus ei ole vaid ühekordne küsitlus või kohtumine, vaid suhe, mis põhineb usaldusel ja pideval tagasisidel. Siiski ei ole noortevolikogud on seal loomulik osa juhtimisest – vähem kui pooled omavalitsustest (47 %) olid 2019. aastal teatanud, et neil on noortevolikogu või sarnane struktuur. Seega võib öelda, et noortevolikogud Rootsis eksisteerivad ja on osa osalussüsteemist, kuid ei ole igas omavalitsuses universaalselt olemas ning nende vorm, mõju ja tugevus võivad oluliselt erineda.
Õpirände käigus jagasime ka Eesti kogemust noortevolikogude ja vabatahtliku tegevuse arendamisel – kuidas meil on õnnestunud luua tugev ja elav osalusvõrgustik, mis ulatub pea igasse omavalitsusse.

3. päev – Youth 2030 ja Vi Unga

Viimasel päeval oli fookuses Youth 2030, meie õpirände peamine koostööpartner ja Rootsi osalusvaldkonna üks eestvedajaid. Liikumine ühendab organisatsioone, ametnikke ja otsustajaid, kes töötavad selle nimel, et noorte hääl oleks Rootsis igal tasandil – riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul – nähtav, kuuldav ja arvesse võetud.

Youth 2030 ei keskendu üksnes noorte kaasamisele, vaid loob süsteemset muutust mõtteviisis ja juhtimiskultuuris. Nad koolitavad igal aastal tuhandeid ametnikke ja poliitikuid, et arendada nende oskusi ja hoiakuid noortega partnerluses töötamiseks. Lisaks toetavad nad kohalikke omavalitsusi praktiliste tööriistade ja mudelitega, et noorte osalus ei jääks vaid üksikute projektide tasandile, vaid oleks püsiv ja tähenduslik osa otsustamisest.

Aeg nende tiimiga andis meile palju mõtteainet: kuidas luua süsteeme, mis kestavad ka siis, kui inimesed või poliitilised prioriteedid muutuvad; kuidas mõõta osaluse tegelikku mõju; ja kuidas toetada noori nii, et nad tunneksid end mitte ainult kuulatud, vaid ka kaasvastutavatena.

Oli inspireeriv näha, kuidas Youth 2030 tegutseb kui ühendav lüli valitsuse, omavalitsuste ja noorte vahel – roll, mida Eesti kontekstis täidab osaliselt ka Eesti Noorteühenduste Liit. See lõi loomuliku aluse arutelule ja vastastikusele õppimisele, sest meie eesmärk on ühine: tugevdada noorte osalust ja kujundada partnerlus, kus noored ja otsustajad tegutsevad tõeliste võrdsete partneritena. 

Päeva teises pooles suundusime Vi Unga organisatsiooni, mis on Rootsi üks vanimaid ja suurimaid noorteühenduste katusorganisatsioone. Vi Unga toetab kohalikke noorteühendusi, osaluskogusid ja huvirühmi, pakkudes neile tuge nii juhtimises, rahastuses kui ka koolitustes.
Nende tegevuse keskmes on noorte omaalgatus ja vastutus – põhimõte, et noored mitte ainult ei osale, vaid juhivad ja loovad ise. See oli inspireeriv näide sellest, kuidas anda noortele tegelikku tegutsemisruumi, hoides samas süsteemi, mis neid toetab ja julgustab.

Kohtumine Vi Ungaga tõi esile, kui palju on ühist Eesti ja Rootsi noorsootöö väärtustes – usaldus, partnerlus ja usk noorte võimesse ise suunda näidata. Meil oli võimalus jagada ka Eesti noortevolikogude ja osaluskogude kogemust, mis pakkus Rootsi partneritele huvi ning pani mõtlema, kuidas sarnaseid mudeleid võiks rakendada nende kontekstis.

Mida me kaasa võtsime?

Rootsis kogetu tuletas meile meelde, et noorte osalus ei ole projekt ega vormitäide, vaid kultuur – pidev ja teadlik koostöö, mis kasvab usaldusest.
Kolm mõtet, mis jäävad ikka ja jälle kõlama ja mida soovime ka Eestis edasi kanda:

• Tugev partnerlus sünnitab usalduse
  
• Osalus vajab järjepidevust, mitte ainult entusiasmi
  
• Noorte hääl peab kõlama otsuste laua ääres, mitte ukse tagant
  

Õpiränne viidi ellu Erasmus+ programmi raames ning seda kaasrahastas Euroopa Liit. Tegevuse koordineeris Eesti Noorteühenduste Liit (ENL) koostöös Youth 2030ga.