EESTI NOORTEÜHENDUSTE LIIT | Noorte ideed peavad jõudma otsustajateni

/ Infonurk / Osaluskogud / Noorte ideed peavad jõudma otsustajateni

25. nov. 2021

Just nagu täiskasvanud, tahavad ka noored elada keskkonnas, kus nende vajadustega arvestatakse. Minna bussile peatusest, mis on elukohast loogilisel kaugusel, osaleda huviringis, mis talle päriselt huvi pakub ning noore spetsialistina tulla tagasi kodukohta töötama nii, et see finantsiliselt liiga koormav ei oleks.

End ümbritsevat keskkonda saab mõjutada mitmeti: ise seda otseselt muutes või oma arvamust avaldades – näiteks streikimise, valimistel osalemise, arvamusartiklite kirjutamise või muu kaudu. Siiski, kõige tihedamini ja kõige olulisemaid otsuseid teevad kohalikul tasandil linna- või vallavolikogud. Noortest rääkides kerkib siinkohal aga üks probleem üles.

Pärnu maakonna 85 760 elanikust moodustavad 7-26 aastased noored 16.7%. Pärnumaa volikogudes ehk esinduskogudes, mis langetavad kõiki Pärnumaa elanikke mõjutavaid otsuseid, on noori kokku 4. See moodustab vaid 2,7% protsenti kõigist volikogu liikmetest. On loogiline, et kui esindusorganites noored proportsionaalselt esindatud pole, siis tuleb noorte ideedeni ja arvamusteni muudmoodi jõuda. Just selleks on olemas osaluskogud, millest meie selle liikmetena soovime noorsootöönädalal veidi arutleda.

Osaluskogu on valla- või linnavolikogu juures tegutsev nõuandev kogu, mille liikmed on noored – see võib olla noortevolikogu või noortekogu. Tegemist on esinduskoguga, mis on ühenduslüliks kohaliku omavalitsuse ja noorte vahel. Kuigi osaluskogude tegevused varieeruvad piirkonniti, on nende peamiseks eesmärgiks noorte toetamine, noortevaldkonna arendamine, noorte arvamuse eest seismine ning kohalikus elus sisuliste muutuste läbiviimine. Koostöös omavalitsusega peaks jõudma läbi osaluskogude kogutud noorte ideed ja mõtted ka otsustajate lauale, ent tihtipeale see siiski nii ei ole.

Täiskasvanute ebausk, noorte võimete alahindamine, võimaluste piiramine ja nende mõtete mitteväärtustamine on suures osas need kaikad, mis osalusrattas takistavad osaluskogude tööd. Sageli on nende probleemide põhjuseks teadmatus, too faktor tuleneb tõenäoliselt osaluskogude uudsusest. Näiteks on jäänud Saarde vallas noorte kaasamine ametnike omavaheliste pingete tõttu ilma tähelepanust, mida Saarde noored tegelikult väga vajaksid. Mõistetavalt ei ole kaasamine lihtne, sest see nõuab lisatööd, aga huvigrupi eiramine ja tõrjumine ei ole jätkusuutlik lahendus. Siiski on nii Eestis kui ka Pärnumaal osaluskogusid, mis on tegutsenud üle kümne aasta. Seetõttu ei saa alati lükata kiusu teadmatuse arvele.

Volinike ülesandeks on seista omavalitsuse kõigi elanike eest, ent kui pidurdatakse meelega ühe ühiskonnagrupi tegutsemisvõimalusi, ei ole kohe kindlasti tegemist ausa ja avatud valitsemisega. Selline suhtumine vähendab noorte motivatsiooni ja teotahet ning piirab nende tegevuste võimalusi. Suhtumine, et motiveerimata noored peaksid saavutama suuri tulemusi on antud valdkonnas kahjuks laialdaselt levinud. Reaalsuses asjad nii ei toimi ning noored peavad võitlema toetuse ja kaasamise nimel, murdma eelarvamusi ning järjepidevalt end tõestama, olles seejuures tegelikult tavaline noor inimene, kes peab suutma vabatahtlikult tehtava töö kõrvalt ka õppida, puhata ning nautida lapsepõlve. Kokku teeb see nooruki jaoks justkui täiskohaga töö.

Õnneks on noored sitked ning ei anna kergelt alla, tänu millele näeme siiski tegusaid noortevolikogusid. Samuti leidub ka omavalitsusi, kus mõistetakse tegelikke väärtusi ja sisu, mida üks osaluskogu suudab luua, kui anda sellele võimalus.

Osaluskogud on küll kõige kindlam viis jõuda noorteni, keda kohaliku elu edendamine huvitab, aga loomulikult ei ole tegemist ainukese noorte kaasamise viisiga. Noori kaasatakse ka läbi uuringute ja küsitluste, koolide, huviringide ja noortekeskuste.

Osaluskogu liikmetena unistame, et noori kaasataks volikogu tasandil igasse alatisse komisjoni hääleõigusliku liikmena ning visioonitsedes miks mitte ka otse volikogu koosseisu! See annaks noorele, kellel on selja taga veel hulk aktiivseid noori, võimaluse osaleda otse otsuste tegemises ning mõistmise, et tema sõna tõesti kaalub midagi.

Veel oleks mõistlik ja kihvt, kui igale mõnesse komisjoni või töögruppi kaasatud noorele pakutaks eraldi tuge ja seletust, kuna bürokraatlikud protsessid pole esimest korda osalejatele ilmselged. Noored on küll kiiretaibulised, kuid keeruline kõnepruuk ja protsesside rohkus võib ta ehmatusest eemale tõugata.

Osaluskoguna esindame tegelikult kõiki noori vanuses 7-26. Sellest tulenevalt on üheks meie suureks unistuseks ka olukord, kus me päriselt oskame ka algklassi ning 25-aastase noore eest rääkida. Praegu on osalusmaastikul tegutsevad noored enamasti III ja IV kooliastmes, kuid tegelikult oleks äge, kui ka mu väike vennatütar teaks, et tema arvamusel on kodukoha otsuste tegemisel väärtus.

Paljude noorte jaoks tundub osaluskogu kui kohustus, tegelikult on see väga suure potentsiaaliga võimalus. Alustades oma karjääri osaluskogus, võid lõpetada Pärnu linna Noortekogu näitel spetsialistina Haridus- ja Noorteametis või eduka advokaadina. Osaluskogudes pakutavad võimalused koolituste kaudu arenemiseks, reisimiseks, suhete loomiseks ja mis kõige olulisem – elukeskkonna muutmises noortele atraktiivseks, on väga suure mõjuga meie edasisele tulevikule, kus kaasamine ja koostöö kohtade otsimine ei lõppe kindlasti ära.