fbpx

/ Infonurk / Osaluskogud / Noortevolikogud ja nende funktsioon kohalikul tasandil

Eesti noored on aktiivsed väga erinevatel tasanditel – aktivistid sotsiaalmeedias, liikmed poliitilistes ühendustes või noorteühendustes, vabatahtlikud mõnes organisatsioonis või liikumises. Osalemine mõne organisatsiooni töös annab noorele inimesele teadlikkuse kodanikuaktivismist. Ta õpib, kuidas enda ja organisatsiooni tööd korraldada ning ka midagi saavutada nii, et sellel oleks nii inimesekeskne kui ka ühiskondlik mõju ja tuntavus. 

Mis on noortevolikogu?

Kui rääkida kohaliku tasandi aktivismist noorte seas, siis esimeseks kohaks kuhu vaadata, võiks olla aktiivgrupp või noortevolikogu. Noortevolikogu on linna või valla tasandil noortest koosnev nõuandev kogu, mis tegutseb kohaliku volikogu kõrval, kus noortevolikogu on neile partneriks. Noored saavad anda sisendit ning analüüsida teemasid ning küsimusi, mis neile endile kõige rohkem korda lähevad. Noortevolikogu tegevus on paika pandud põhimäärusega, mis on kinnitatud volikogus. Põhimäärus paneb paika, kui tihti peaksid toimuma koosolekud, kes on juhatuses, kes saab noortevolikokku liikmeid valida jne. Ka aktiivgrupi tegevus toimib sarnaselt. Erinevus seisneb aga selles, et aktiivgrupil puudub põhimäärus, mille alusel enda tegevust koordineeritakse. 

Noortevolikogu töö toimub noorte omal algatusel ehk vabatahtlikult. Suurim tahe midagi teha tuleb noortel ikka enda innu või võib-olla kellegi teise utsituse alusel. Tahe midagi teha või ennast teostada ja tõestada saab noorele inimesele olla suureks liikumapanevaks jõuks, mis teda ka edasises elus saatma võib jääda. Kui noortevolikogul on mentor või inimene, kes nende tegevust nõu ja jõuga toetab – näiteks eelnõude koostamisel ja lugemisel abistamine, eelarve koostamisel nõustamine või lihtsalt motivatsiooni hoidmine – annab see noortele kindlustunde, et neid kuulatakse ja usaldatakse ning nende arvamusel on tähendus ja see läheb korda.

Noortevolikogu töö eesmärk pole vaid otsustajaid nõustada

Noortevolikogu peaks olema koht, kus noor saab õppida ja areneda, ammutada teadmisi kohaliku tasandi toimimisest ning sellest, kas, miks ja kuidas saab ta kodukoha arengusse panustada. Kohalikul tasandil tegutsemine loob noortele võimalusi kahekõneks inimestega, kes on otsustusprotsessidele kõige lähemal, andes sellega noortele hääle ja kindluse, et ka nende mõtted ja ideed on kuuldavad ning noored nähtavad. 

Kuid ka otsustaja peab olema valmis noortega suhtlema ning nende mõtteid ja ideid mitte ainult kuulma, vaid ka päriselt kuulama. Otsustajad peavad noortesse inimestesse suhtuma kui võrdne võrdsesse ja vajadusel selgitama ka erinevaid protsesse, mis volikogu töös ette tulevad. Me kõik oleme alustanud kusagilt väheste teadmistega ning pidevalt arenenud, kuid see areng ei ole kunagi toimunud üksinda – alati on keegi meile toeks olnud. Seega ei tohiks ametnik või otsustaja suhtuda noortesse inimestesse kui kellessegi, kes asjadest aru ei saa. Ametniku või otsustaja ülesandeks on noortele asi selgeks teha nende jaoks arusaadavates vormides, et noored oleksid reaalselt kaasatud.

Iga noore hääle kandja

Kuid noortevolikogu tegevus ei saa jääda ainult noortevolikogus tegutsevate noorte tasandile. Jõudma peab ka mitte nii aktiivse nooreni, kes ei pruugi noortevolikogu või aktiivgrupi olemusest üldse midagi teada. Noortevolikogu eesmärgiks on olla kõikide omavalitsuses elavate noorte häälekandjaks nende huvide esindamisel ja kaitsmisel. Kui kohaliku tasandi noor tunneb, et kodukohas on näiliselt kõik hästi, kuid vaba aja veetmiseks pole noortele sobivaid väljundeid, näiteks skateparki või palliplatse, saab see noor pöörduda oma mure või ideega noortevolikogu poole, kel on võimalus viia antud idee volikogu ja kohaliku valitsuseni. 

Mida rohkem noored endale teadvustavad, et nende ideed ja mõtted on olulised, seda avatumaks ja kaasatumaks muutuvad otsustusprotsessid. Noorte vajadused ei tohiks jääda vaid toredateks ideedeks. Mida nooremast east laste ja noorte arvamusi küsitakse ja otsustusprotsessidesse kaasatakse, seda avatumaks ja teadlikumaks muutub ühiskond.  Ja meie ühiskond vajab noori, kes tahavad, suudavad ja julgevad panustada. Ükski idee ei ole liiga suur või väike, et seda teostada. Vaja on vaid pealehakkamist.

/ Autor

Liisa Junolaine

liisa@enl.ee

/ Loe ka

Skip to content
This Website is committed to ensuring digital accessibility for people with disabilities. We are continually improving the user experience for everyone, and applying the relevant accessibility standards.
Conformance status