9. dets. 2022

Neljapäeval, 8. detsembril toimus Riigikogus Reformierakonna fraktsiooni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimuse „Kuidas toetada noorte vaimset tervist?“ arutelu. Arutelu raames pidasid kõne sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo, Eesti Noorteühenduste Liidu juht Triin Roos, Eesti Koolipsühholoogide Ühingu juht Karmen Maikalu ning Eesti Vaimse Tervise ja Heaolu Koalitsiooni tegevjuht Ott Oja. Istungit saad täismahus järele vaadata SIIN (ENLi juhi kõne alates 41 minutist). 

Eesti Noorteühenduste Liidu eesmärk oli kõnega peegeldada seda, mida on noored meile rääkinud, aga ka seda, mida näevad noored ja noorsootöötajad, kes noortega igapäevaselt tegelevad. Need mõtted ja ideed on pärit erinevatest sisendkorje sündmustest ja aruteludest, noorteorganisatsioonidelt ja osaluskogudelt, aga ka teistelt noortevaldkonna organisatsioonidelt. Proovime edasi anda probleemist ja lahendustest võimaliku laia vaatepildi. 

Mis on noorte vaimse tervise probleemide põhjused?

Selleks, et saada aru, kuidas noori toetada, on esmalt vaja mõista, mis neid probleeme tekitavad. Rõhutame, et noortest rääkides ei räägime me vaid õpilastest, vaid ka tudengitest ja noortest täiskasvanutest (noorsootöö seaduse järgi on noor 7-26-aastane). 

Erinevad põhjused, mis vaimse tervise probleeme tekitavad: 

• Õpingutest tingitud stress, mis on koolinoortel tingitud kodutööde suurest mahust, tudengitel aga õppimise ja töötamise kombinatsioonist (Eesti Üliõpilaskondade Liidu andmetel 3 tudengist 2 käivad tööl, et ära elada).
• kohustusi on palju, aga ajaplaneerimise oskus puudulik. 
• Liigne sotsiaalmeedia kasutus häirib und, keskendumisvõimet, õppeedukust ja suhtlemisoskust.
• Ebastabiilne elu.
• Majandusraskused.
• Teadmatus, mida oma eluga teha.
• Hirm teistes pettumust valmistada.
• Teadmine, et oma elu ja valikute eest tuleb ise vastutada ja sellega kaasnev hirm.
• Vähesed teadmised ja oskused probleemidega toime tulemiseks või nende ennetamiseks.
• Tähendusrikaste suhete vähesus.
• Adekvaatse abi puudumine olemasolevate probleemidega tegelemiseks, mistõttu mured kuhjuvad ja hakkavad tekitama uusi probleeme.
• Uimastid mõjutavad vaimset tervist läbi kuritarvitamise ning sõltuvus- ja uneprobleemide ning depressiooni tekke ja süvenemise riski.
• Spetsialistide puudus pole suur vaid koolides, vaid ka ülikoolides ja ühiskonnas laiemalt. 
• Psühholoogi teenused on noorte jaoks kallid ning vene ja inglise keelt kõnelevaid spetsialiste on keeruline leida.

Need omakorda toovad kaasa läbipõlemise, depressiooni, ärevushäired, keskendusmisraskused, meeleolulangus, motivatsioonipuudus, söömishäired jne.

Mõned nopped Eesti rahvastiku vaimse tervise uuringu lõpparuandest (2022):

• Erinevalt noortest täiskasvanutest, kelle puhul risk vaimse tervise häireteks on suur nii meeste kui naiste seas, torkavad noorukite puhul silma just noored tüdrukud. Nimelt on 15–17-a tüdrukute puhul vaimse tervise häirete risk suur võrreldes nii 15–17-a poiste kui ka vanemate vanuserühmadega.
• Psühhiaatri, psühholoogi või psühhoterapeudi teenust kasutasid nii enne pandeemiat kui pandeemia ajal enam noored (sh 15–17-a noorukid) ja naised.
• Haigekassa raviarvete analüüs näitas, et Eesti Haigekassa rahastatavaid vaimse tervise teenuseid kasutasid perioodil 2016–2021 I kv enam noored (18–24-a), vallalised, madalama haridustaseme ja väiksema sissetulekuga inimesed.
• Mõlema näitaja puhul eristusid riskirühmana noored täiskasvanud (18–24-aastased), kellest ärevushäirete riskis oli 37,2% ja depressiooniriskis 56,2%.
• Noorukid, eriti alaealised tüdrukud, on silmatorkav riskirühm erinevate vaimse tervise häirete suhtes. Noorukite puhul on oluline teha lisauuringuid suurematel valimitel ja noorukitele kohandatud mõõdikutega.
• Noorte täiskasvanute seas on võrreldes pandeemia eelse ajaga suurenenud depressiooni ja ärevushäirete levimus, seda nii enesekohaste kui ka registripõhiste andmete järgi.

Ideed, kuidas noorte vaimse tervise probleeme lahendada

2022. aasta I pooles toimusid üle-Eesti 16 Osaluskohvikut, noortekonverents ning konsultatsioonid võrgustikku kuuluvate noorteühenduste ja osaluskogudele ning selle põhjal koostati noorte ootuste platvorm Riigikogu valimisteks. Riigikogu valimiste platvormis on noorte ettepanekute põhirõhk ennetusel – et koolitundides räägitaks vaimse tervise hoidmisest ja et kooliseinte vahel oleks võimalik pöörduda ka psühholoogi poole. Samuti rõhutatakse, et tugiteenuseid ja teavitustööd vajavad ka lapsevanemad, et neil oleks oma laste toetamiseks vajalikud teadmised. Sarnaselt noortele õpetajatele vajavad tuge ametisse sisse elamiseks ka noored psühholoogid, et nad ei põleks kiirelt läbi ning ei lahkuks õpitud ametist mõnda teise valdkonda.

Kuivõrd Riigikogu valimiste platvormis on vaimne tervis osa noorte heaolu peatükist ning lahenduste osas saab minna veelgi detailsemaks, siis toome alljärgnevalt välja laiema valiku lahendusi. 

Koolikeskkond

• Oluline on võidelda koolikiusamise vastu ning tõsta kiusamisvastaste projektide rahastust.
• Selleks, et vähendada õpilaste koormust, tuleks tunnis rohkem tähelepanu pöörata  läbitud materjalide kordamisele ning kodutööd teha valikuliseks, nädalavahetused koolitöödest vabastada. See looks noortele võimaluse tegeleda koolivälisel ajal rohkem huvitegevusega. 

• Oluline on noori õpetada  infot vastu võtma, st et selekteerida negatiivset ja jätta see endast eemale ning keskenduda rohkem positiivsele. Samuti õpetada lastele ja noortele suhtlemis- ja käitumisoskusi, hoolimist ja empaatiat.
• Kuna nutitelefonis olemine mõjutab vaimset tervist negatiivselt, peaks koolides olema karmimad reelgid, et telefonide kasutamist vähendada ning suunata noori rohkem üksteisega suhtlema. 
• Õppekavas peaks olema rohkem vaimse tervise toetamist soodustavaid tegevusi, näiteks koolitund puhkamiseks, joogatunnid, lisaks erinevad vestlus ja arutelud.
• Noorte vaimse tervise parandamiseks võiks kooli kutsuda spetsialiste, kes tõstaks noorte teadlikkust vaimse tervise probleemidest ja annaks nõuandeid selle parandamiseks.
• Psühholoogi juurde saadetakse või lähevad need, kellel on juba probleemid, kuid ennetamiseks oleks vaja  märkamist ja riskide maandamist.

Vaimse tervise teenused hariduses

• Suurendada vaimse tervise abi esmatasandi kättesaadavust koolides koolipsühholoogide ja teiste tugispetsialistide arvu suurendamise läbi. Koolid, kus koolipsühholoogi ei ole, peaksid tagama õpilastele tasuta visiidi erapsühholoogi või -psühhiaatri juurde.
• Suurendada vaimsele tervisele keskenduvate teemade osakaalu õppeprogrammides.
• Võimaldada koolides üle Eesti psühholoogia valikainet. / Pakkuda koolides vabaainena vaimse tervise õpet, et anda noortele teadmised, kuidas enda vaimse tervise eest hoolt kanda. 
• Tagada koolides visuaalse materjali (videod, kogemuslood) olemasolu vaimse tervise hoidmise kohta. Lisada koolide kodulehtedele abimaterjalidele viitavad materjalid (nõuandeliinid, portaal peaasi.ee jne).
• Oodatakse näiteid päris inimeste lugudest, sest üldised sümptomid jms noori enam ei köida. Siinkohal võiksid appi tulla õpetajad, kes tunde planeerides õpilaste soove arvesse võtaks. Samuti võiks olla kasu kogemuslugude andmebaasi koostamisest (nt videote vormis), mida tunnis analüüsida.

Õpetajad

• Selleks, et vaimse tervise osas teadlikkust tõsta, oleks vaja õpetajatele ja teistele noortega tegelevatele spetsialistidele vastavaid koolitusi ning väljaõpet.
• Klassijuhatajad võiksid korraldada interaktiivseid tunde, kuna see aitaks muuta klassi sisest atmosfääri sõbralikumaks, mis omakorda grupi tervist parandab.

Tudengid ja kõrghariduse õppekorraldus

• Rohkem kursusi, mis toetavad üldiste õpioskuste arengut.
• Semestri kohta kohustuslike ainepunktide mahu vähendamine, sest 30 EAP-d semestris on võrdne 8-tunniste tööpäevadega kuus korda nädalas ja seda on raske saavutada, kui noor soovib ka väljaspool õpinguid aktiivset ja tasakaalustatud elu elada. / Väiksemad semestrid, mille jooksul tegeleb tudeng korraga vähemate ainetega (nt praeguse 9 asemel 3 ainet semestris), mis võimaldaks igale teemale sügavuti keskenduda ja muudaks õppeprotsessi lihtsamaks.
• Õppejõududele nõue, et kõik tähtajad ja ülesanded on üle ülikooli ühtlustatult kindlasse kohta üles märgitud, sest tihti tuleb ülesandeid ja kuupäevi Moodle keskkonnas kaua otsida (ajakulu ja lisastress);
• Õppelaenude ja -toetuste süsteemi kaasajastamine, näiteks õppelaenu piirmäära tõstmine 6000 euroni, et üliõpilased saaksid keskenduda eelkõige õppimisele. 
• Välistudengitele kergem ligipääs vaimse tervise abile.

Lapsevanemad

• Alustada lapsevanemate koolitamisest, kuidas olla laste jaoks olemas ja neid toetada, mis tahes nad ka teha ei sooviks. Sageli näeme perede mustrite peale surumist. Asjakohased koolitused on vajalikud, et oma lastega paremini suhelda.
• Lapsevanematega seotud probleemidest on tõenäoliselt olulisemad nende poolt tekitatud ootused ning ebaturvaline kodune keskkond. Sellise mure vähema esinemiseni tulevikus võiks viia (parem) perekonnaõpetus ning nõustamine. 
• Parendada pereteraapia kättesaadavust, et analüüsida ja lahendada negatiivseid käitumismustreid ja survet lastele. 

(Kooli)psühholoogid ja vaimse tervise teenused

• Tagada psühholoogia eriala lõpetajatele õpingutejärgne rahastatud kutseaasta, et erialasele tööturule sisenemine oleks toetatud.
• Tõsta valdkonna keskmist palka, et motiveerida noori eriala õppima ja erialast tööd tegema. 
• Tagada tulevastele spetsialistidele kvaliteetne väljaõpe.
• Jätkata kogukonna psühholoogidele palgatoetuste maksmist, et parandada vaimse tervise teenuste kättesaadavust ja kvaliteeti. 
• Suurendada alaliste koolipsühholoogide osakaalu, et toetada noorte vaimset arengut. Alaline koolipsühholoog peaks olema igas koolis. 
• Igas Eesti koolis võiks olla 100 õpilase kohta 1 koolipsühholoog. 
• Veebinõustamisplatvormide kasutamine. Paratamatult veedavad noored internetis üha rohkem aega ning soovivad vähem konkreetseks kellaajaks vaimse tervise spetsialisti kabinetti minna. Eestis on loodud nõustamisplatvorm Lahendus.net, millel on väga palju potentsiaali, kuid hetkel on näha, et nende praeguse rahastusega ei jõua nad piisavalt kaugele ning toimivad peamiselt annetuste toel. 
• Oluline on rohkem panustada telefoniliinidesse (nagu on Lasteabi telefon, Eluliini emotsionaalse toe telefon), kust saab kriisi korral abi. Seal võiks olla samuti teisel pool toru inimene, kellel on väljaõpe kriisiseisundis oleate inimestega tegeleda (mõistame, et spetsialiste on niigi vähe, aga oluline on ka seal töötavatel inimestel teostada kvaliteedikontroll). Samuti võiks telefoni teel abi olla kättesaadav 24/7.

Huviharidus- ja tegevus

• Suurendada noorteühingute ja riigi vahelist koostööd, mille kaudu toetatakse vaimse tervise probleemide märkamist ja diskrimineerimise vähendamist ühiskonnas.
• Tagada ligipääs haridusele ja noorteorganisatsioonide tegevusele ka erivajadustega noortele. Selleks tuleb tagada vastava infrastruktuuri ja sobiva keskkonna olemasolu.
• Muuta noorsootöö rahastamise kord kohalikes omavalitsustes ühtlasemaks, et igas Eestimaa piirkonnas saaksid noored vajalikku tuge ja tegevust.
• Suurendada lastelaagrite ja malevate rahastust ja vajalikku tuge, et noorte esimene töökogemus oleks positiivne ja õiglane. 
• Rahastada mõjuainete vaba sündmuste korraldamist.
• Luua ja arendada fonde, kust saab raha vaimse tervise sündmuste ja kampaaniate korraldamiseks. 

Noorte heaolu

• Lihtsustada soolise ülemineku protsessi. Asendada soovahetuse arstlik komisjon pädeva arsti konsultatsiooniga ja korraldada koostöös Eesti LGBT Ühinguga psühholoogilist nõustamist.
• Tagada LGBT+ kogukonna noorte heaolu ja turvalisus. 
• Suurendada psühholoogilise abi kättesaadavust ning käsitleda vaimset tervist eraldi tervise liigina.
• Psühholoogilise nõustamise ja teraapia sektori rahastamine riigi poolt.
• Pakkuda tasuta kursused vaimse tervise teemadel.
• Muuta arstide hoiakuid, et nad suhtuksid noorte vaimse tervise probleemidesse tõsisemalt. 
• Tagada noortele tasuta võid soodsamad kvalifitseeritud nõustajate, psühholoogide ja teiste tugispetsialistide teenused.
• Luua motivatsiooni nõuandeliin: koht, kuhu helistada, kui tunned motivatsioonipuudust mingi kohustuse täitmiseks; vastavad inimesed aitavad välja selgitada, millised on tõrked, kuulavad su ära, aitavad arutleda muudatuste üle, mida ellu viia või motiveerivad muul viisil kohustusi täitma. 

See nimekiri võimalikest lahendustest pole kindlasti lõplik ning on oluline, et noored räägiksid kaasa ja jagaksid oma mõtteid poliitikakujundajate ning poliitikutega. 

Mis on Eesti Noorteühenduste Liit?

Eesti Noorteühenduste Liit on katusorganisatsioon, kuhu kuulub pea 60 noorteorganisatsiooni ning lisaks sellele arendatakse Eestis kohaliku tasandi osaluskogusid. Osaluskogu on täna 75 omavalitsuse juures kas noortevolikogu või aktiivgrupp. Eesti Noorteühenduste Liit on haridus- ja teadusministeeriumi strateegiline partner nii poliitika kujundamises kui elluviimises ning lisaks teeme koostöös Euroopa Komisjoniga, et viia Eestis ellu Euroopa noortedialoogi projekti. ENL teeb koostööd mitmete ministeeriumitega ning esindab noorte arvamust mitmetes komisjonides ja töörühmades. Oma tööks saame sisendit nii noorteorganisatsioonidelt kui osaluskogudelt, aga korraldame regulaarselt erinevaid sisendkorjesündmusi, näiteks Osaluskohvikuid.