16. apr. 2023

Eestikeelsele haridusele üleminek on saanud üheks suurimaks hariduspoliitiliseks teemaks, mis puudutab vene emakeelega lapsi ja noori. Eesti Noorteühenduste Liit (ENL) on võtnud eesmärgiks muukeelsete noorte tõhusama kaasamise ning osalemisvõimaluste parendamise eesmärgiga võimestada vene emakeelega noori, et nende hääl oleks selles protsessis kuulda. 

ENLi juhatus viis 2022. aasta suvel Narvas läbi sisendkorje, et koondada kokku ideed, kuidas ja mida teha selleks, et eestikeelsele haridusele üleminek oleks edukas ja noored saaksid eesti keele selgeks. Tulemustega saab tutvuda ENLi infonurgas. 2023. aasta alguses kuulutasime välja konkursi, et leida vabatahtlikke uude muukeelsete noorte kaasamise toimkonda, mille eesmärk on aidata ENLil jõuda peamiselt vene keelt rääkivate noorteni, et tutvustada neile osalusvõimalusi ja soodustada nende kaasamist. 

Muukeelsete noorte toimkond viis märtsis ja aprillis läbi täiendava konsultatsiooni, et kaardistada vene keelt emakeelena rääkivate noorte muresid, ootuseid ja soovitusi. Konsultatsiooni käigus külastati Harju- ja Ida-Virumaa vene õppekeelega ja keelekümblusprogrammiga koole: Tallinna Õismäe Vene Lütseum, Tallinna Humanitaargümnaasium, Tallinna Läänemere Gümnaasium, Kohtla-Järve Slaavi Põhikool, 

Narva Keeltelütseum ja Narva Pähklimäe Gümnaasium. Kuut kooli külastades kaasati ligikaudu 235 õpilast. Osalejad olid peamiselt 8. ja 10. klassi õpilased. Erandi moodustas Kohtla-Järve Slaavi kool, kus kaasati 8. ja 9. klasside õpilasi, kuna tegemist on põhikooliga. Õpilased said sisendit anda nii klassiruumis avalikult sõna võttes kui ka anonüümselt erinevate ankeetküsitluste kaudu. 

Konsultatsiooni eesmärk oli saada sisendit selle osas:

• millised on noorte hirmud ja ootused seoses eestikeelsele haridusele ülemineku ja sellega kaasnevate õppekorralduslike muutuste osas;
• mida on vaja noorte meelest teha, et eestikeelsele haridusele üleminek oleks sujuv, tõhus ja vene õppekeelega koolides õppivate õpilaste eripärasid arvesse võttev;
• milliseid meetmeid ja õppestrateegiaid on vaja rakendada ning kuidas saab riik nende teostamisele kaasa aidata. 

Konsultatsiooni raames esitati kokku viis küsimust.

1. Millised hirmud on sul seoses eestikeelsele haridusele üleminekuga tekkinud ja milliseid murekohti oled täheldanud?

1.1 Kardetakse, et teatud ainete materjalide mõistmiseks võib tekkida sõnavara nappus. Eelkõige tuuakse välja reaal- ja loodusteaduste ained nagu matemaatika, füüsika, keemia ja bioloogia, mille õppimist peetakse tõhusamaks just emakeeles. Lisatakse, et nende ainete omandamine on ka vene keeles õppides keeruline ning eesti keeles õppimine võib nende teadmiste omandamist veelgi keerukamaks muuta, mis omakorda toob kaasa lisaprobleeme. 

1.2 Kardetakse põhikooli ja gümnaasiumi eksamite eduka sooritamise märgatavat vähenemist ja eksmatrikuleerimise riski. Peamiseks põhjuseks peetakse seda, et eesti keeles ei suudeta õppematerjale piisavalt heal tasemel omandada.

1.3 Kardetakse, et puuduliku sõnavara tõttu ei suudeta materjale omandada, aktiivselt õppetegevustes osaleda ning saada hakkama igapäevaste koolikohustustega. See omakorda võib soodustada õpilaste stressitaseme tõusu ning erinevaid vaimse tervise probleeme nagu häiritud keskendumisvõime, madal enesehinnang, depressioon jne. 

1.4 Õpetajate keeleoskusest tulenevalt võib aine õpetamine olla pealiskaudne ning see omakorda tähendab kesisemaid teadmisi. 

Peale nende punktide toodi veel välja, et need muudatused tekitavad stressi, koolides on õpetajatest puudus, õpilased kardavad erinevatel põhjustel eesti keelt rääkida (näiteks märkused õpetajatelt). Paljud õpilased tõid välja, et õpetajate lähenemine eestikeelsele õpetamisele ja kasutatavatele meetoditele ei vasta õpilaste vajadustele. Näide: õpetaja räägib eesti keeles kiiresti ega arvesta sellega, et vene keelt emakeelena kõnelevad õpilased vajavad rohkem aega kuuldu või loetu tõlkimiseks ja teadvustamiseks. 

Samuti tõid õpilased välja, et nad ei julge tihti eesti keelt emakeelena kõnelevate noortega eesti keeles rääkida, kuna nad pole kindlad, kas vestluskaaslased on heatahtlikud ning hindavad vene emakeelega noorte pingutusi seoses eesti keele rääkimisega. Eesti keelt emakeelena rääkivatelt noortelt oodatakse moraalset toetust ja sõbralikku keelelist abistamist. Lisaks tõid noored välja, et nendes tekitab stressi alandamine ja solvamine rahvuse pinnalt, selle rõhutamine ja oma emakeele kasutamise piiramine. 

2. Milliste raskustega seisavad nii õpilased kui ka õpetajaid eestikeelsele haridusele üleminekul silmitsi?

2.1 Noored soovivad kaaslastega jätkuvalt emakeeles rääkida ning töid teha ja see võib hakata klassiruumis probleeme tekitama. 

2.2 Noored võivad õppeainet hästi tunda, kuid ebapiisava sõnavara tõttu hakkab õppeedukus langema.

2.3 Õpilaste vähene oskus omandada ja läbi töötada eestikeelset informatsiooni ning õpetajate suutmatus omakorda luua õppestrateegia, mis noori toetaks, hakkab tekitama probleeme ja stessi. Nähakse, et omavaheliste konfliktide arv tõuseb ning kaasata tuleb lapsevanemaid, mis omakorda suurendab konflikti. Leitakse, et õpilastel peab jätkuvalt olema võimalus saada abi oma emakeeles. 

2.4 Õpimotivatsioon väheneb ning see mõjutab erinevaid koolielu tahke: eesti keele õppimine, koolis käimine, erinevatel tasemetel hariduse omandamine, klassikaaslaste ja õpetajatega suhtlemine. See omakorda mõjutab hea hariduse omandamist ja koolielus aktiivset osalemist.

2.5 Hariduse kvaliteedi halvenemine ja sellest tulenevalt õppeedukuse langus, edasiõppimis- ja tööturuvõimaluste vähenemine. Nähakse, et Eesti ühiskonda soovitakse vähem panustada ning tagajärjeks on nende marginaliseerumine.

2.6 Õpilaste ja õpetajate õppe-ja töökoormuse ebaproportsionaalne suurenemine, kuna tõlkimisele ja mõistete õppimisele kulub väga palju aega. 

Valdav enamus õpilasi tõi esile, et juba tänasel päeval napib tunde vene keele, kirjanduse ja kultuuri õppimiseks. Noored tunnevad, et selle tõttu hääbub nende kultuuriline identiteet, langeb sotsiaalkultuuriline ja kirjaoskuse tase. Rõhutati, et õpilasi häirib suutmatus oma mõtteid ja arvamusi korrektselt emakeeles avaldada. 

3. Mis aitaks muuta eestikeelsele haridusele üleminekut nii õpilaste kui õpetajate jaoks sujuvamaks? Kuidas saaks riik sellele kaasa aidata?

3.1 Õppematerjalide ja pakutavate õppevõimaluste ümberkorraldus. Näiteks luua venekeelse tõlkega õpikud, mis aitaksid loodusteaduste ainetest paremini aru saada. Samuti toodi välja, et olemasolevad õpikud on vaja kohandada nii, et teise emakeelega noored saaksid nendest aru. Näiteks toodi välja, et võiks olla vähem spetsiifilisi väljendeid ning rohkem lisaselgitusi, et sisu oleks kergemini arusaadav.

3.2 Uuenduslike, tõhusate ja vene emakeelega õpilaste vajadusi ja eripärasid arvestavate õppematerjalide väljatöötamine eesti keele õppimiseks ning kodutööde tegemiseks. Materjalid võiksid olla kasutavad nii veebikeskkonnas kui ka koolis, et informatiivseid ja interaktiivseid tunde ette valmistada ja läbi viia. 

3.3 Aidata kaasa keelekümblusprogrammide rakendamisele koolides. 

3.4 Tasuta eesti keele täienduskursuste korraldamine, mis oleksid osa õppepäevast või peale tunde, seda nii veebis kui füüsiliselt otsesuhtlust võimaldades. 

3.5 Viia koolides läbi rohkem loovtunde ja -tegevusi, kus rakendatakse interaktiivse kallakuga õppevorme. Samuti viia huviringide tegevus läbi eesti keeles. 

Veel toodi välja, et rohkem on vaja pöörata tähelepanu eesti keele õppimise ja praktiseerimise soodustamisele; vajadusel suunata koolidesse abiõpetajaid, et vene emakeelega õpilasi toetada; soodustada seda, et õpilased saaksid tundides kasutada sõnastikku ja tõlkeprogramme; luua tingimused, mis tagavad õpetajate vaimse tervise tugevdamise ja motivatsiooni. 

4. Mis aitaks sul eesti keelt tõhusamalt omandada/õppida ning eestikeelse keskkonna ja inforuumiga paremini kohaneda?

4.1 Eesti keele õpetamisel tuleks panna rohkem rõhku suulisele keelepraktikale ning vajadusel viia tunde läbi paralleelselt kahes keeles. 

4.2  Tuua erinevate tegevuste raames kokku eesti ja vene keelt emakeelena rääkivad noored, et soodustada keele praktiseerimist. Näiteks ühised laagrid, klubid ja kooliprogrammide raames toimuvad õpilasvahetused, mis aitavad paremini tundma õppida Eesti kultuuri. Samuti erinevad kohtumised, keelekohvikud, loengud ja muud võimalused, mis soodustavad aktiivset suhtlust. Palju rohkem  oleks kasu sellest, kui taolisi programme ja tegevusi toetatakse senisest enam ja neid saaks rakendada kõikides koolides. Mõelda ka sellele, et kas tegevused saaks muuta koolidele kohustuslikuks. 

Valdav enamus õpilasi tõi välja, et initsiatiivi avaldamine mõlemalt poolt, nii vene kui eesti keelt emakeelena kõnelevate õpilaste poolt, hõlbustab omavahelist suhtlust ja julgustab kontakte looma. Osad õpilased tõid esile, et huvitavate ja ebatavaliste Eesti luuletajate, kirjanike, lauljate, kultuuritegelaste tutvustamine ning eesti keelele ja selle levikule orienteeritud keskkond ja meediaruum aitavad kaasa eesti keele juurutamisele. Keelekohvikute osas toodi veel välja, et see ei aita vaid keelt praktiseerida, vaid soodustab ka  uute sõnade õppimist. 

5. Kuidas suhtuvad sinu vanemad eestikeelsele haridusele üleminekusse? 

Lastevanemate puhul toodi välja, et peamisteks hirmudeks on:

5.1 Kartus, et laps saab hariduse, mille kvaliteet ei võimaldada tal edukalt oma elu üles ehitada ja olla Eestis piisavalt konkurentsivõimeline.

5.2 Koormuse ja stressitaseme tõus vähendavad lapse õppeedukust ja toimetulekut raskustega.

5.3 Kui vanemad ei räägi ise heal tasemel eesti keelt, siis neil on keeruline oma lapsi toetada ja aidata. 

Muud kommentaarid

Valdav enamus õpilasi tõi sisendikorje käigus välja, et nende meelest on eestikeelsele haridusele üleminek järsk ja põhjaliku analüüsita otsus, mille langetamisel: 

• ei arvestatud õpilaste vajadusi, kultuurilist identiteeti ja eripärasid; 
• ei kaalutud potentsiaalseid riske ja tagajärgi;
• ei tehtud eelnevalt olemasolevate õppematerjalide ja õppekeskkondade analüüsi ega loodud uuenduslikke alternatiive vastavalt õpilaste ootusele ja vajadustele;
• ei uuritud kohanemisega seotud kitsaskohti;
• ei viidud läbi konsultatsiooni sihtrühmadega ja neid ei kaasatud otsustusprotsessi.

Soovitused, mis koostati 2022. aastal läbiviidud sisendikorje põhjal

Võtta venekeelsetesse koolidesse tööle eesti keelt emakeelena kõnelevad noorsootöötajad, kelle ülesandeks on luua koolis võimalusi eesti keele praktiseerimiseks, korraldada eesti keelele üleminekut soodustavaid kakskeelseid sündmuseid, vahendada eestikeelset noorteinfot, et noorteni jõuaksid erinevad sündmuste, projektide, programmide, koolituste jm info ja arendada koolidemokraatiat õpilasesinduse näol.

Eestikeelsete filmide kättesaadavuse parendamine. Näiteks Jupiteris suurem valik Eesti filme, mida noored saaksid ka vabal ajal vaadata. Oluline on lisada filmidele ka eestikeelsed subtiitrid. Miks mitte luua kohaliku omavalitsuse või kooli juurde kultuuriklubi, kus noored saaksid analüüsida Eesti filme, muusikat, teatrietendusi ja muud. Kooliprogrammi kaudu on võimalik seda samuti teha, kuid selle maht on siiski piiratud.

Toetada eestikeelsete noorteühenduste tegevuse laiendamist venekeelsetesse piirkondadesse, et luua venekeelse huvihariduse kõrvale ka eestikeelseid tegevusi. Ühel hetkel on muidugi oluline, et ka traditsiooniline venekeelne huviharidus muutuks eestikeelseks, kuid üleminekuks tuleb anda aega ka neile.

Soodustada õpilasvahetusi ning keelepraktikat eesti ja vene keelt emakeelena kõnelevate õpilaste vahel. Selleks suurendada õpilasvahetuste ja keelepraktika programmide mahtusid, mida hetkel pakub Eestis noorteühendus VeniVidiVici. Riigipoolne rahastus on oluline, kuna teenus peaks olema noortele tasuta kättesaadav, et tagada igale soovijale võrdne võimalus programmis osalemiseks.