3. aug. 2022

Eesti Noorteühenduste Liidu juhatuse liikmed Triin Roos ja Kaarel Taimla käisid 21. juulil Narvas, et koguda vene keelt emakeelena kõnelevatelt noorelt sisendit selle osas, millised tegurid on hetkel eesti keele õppimisel suurimaks takistuseks ning mida on vaja, et eestikeelsele haridusele üleminek oleks edukas.

Enamus noori väljendasid pettumist ning tundsid, et seni ei ole süsteem nende kasuks töötanud. Läbivalt toodi välja, kuidas keelepraktikat on liiga vähe ning õpetamise fookus on paigast ära. Tunti, et õpe on liiga formaalne ja ebapraktiline, sest grammatika tuupimise kõrval rääkimiseks palju võimalusi pole. Murekohana nähti vene emakeelega õpetajad, kellele heidetakse ette erinevaid aspekte. Näiteks täheldati õpetajate endi ebapiisavat eesti keele taset, eriti just hääldamise puhul ja toodi välja õpetajate soovimatust rääkida eesti keelt. Samuti nentisid noored, et õpetajad ei suuda või ei soovi neile selgeks teha, miks eesti keel üldse oluline on. Nii oodatakse, et kooli tuleksid eesti keelt õpetama noored, motiveeritud ja aktiivsed õpetajad, kes räägivad emakeelena eesti keelt. Toodi ka välja, et venekeelsetes koolides üldiselt ei tööta piisavalt eesti keelt kõnelevaid inimesi, kellega oleks võimalik eesti keelt praktiseerida. Samuti oodatakse kaasaegsemaid õppematerjale, mis hõlmaksid endas päriselulisi ja aktuaalseid teemasid.

Formaalse keeleõppe kõrval on oluline keelt ka praktiseerida, aga kuidas noori selles toetada? Üheks populaarseimaks ideeks kujunes õpilasvahetuse programm, mille raames oleks vene emakeelega noortel võimalik veeta kasvõi nädal aega eesti koolis ja eesti peres. Seniseid programme ei peetud piisavalt efektiivseks, sest neid on liiga vähe või on need väga lühiajalised. Soovitakse, et loodaks huvi- ja vestlusringe, kus on võimalik eesti keeles suhelda ja mängida. Just keele praktiseerimist läbi mängude nähakse ühe keeleõppe hea meetodina. Märksõnaks jääb aga vajaliku keskkonna loomine, et oleks üldse võimalik eesti keeles päriselt rääkida. Olgu selleks omavalitsuse poolt korraldatud laagrid, kooli poolt organiseeritud ekskursioonid Eesti erinevatesse paikadesse ja asutustesse või muud sellist. Mitteformaalse hariduse võimaluste kõrval toodi soovitusena välja ka eestikeelsete filmide vaatamine ja muusika kuulamine. Samuti juhiti tähelepanu, et oluline on tagada eestikeelne linnakeskkond. Näiteks on Narvas palju eestikeelseid silte ja reklaame, mis aitavad keeleõppele kaasa. Lisaks soovitasid agaramad noored teistel noortel osaleda Narvas asuvas eesti keele maja tegevustes.

Lisaks noortelt saadud sisendile toob ka ENLi juhatus välja neli ettepanekut, mis aitaksid eestikeelsele haridusele üleminekut edukamalt ellu viia:

• Võtta venekeelsetesse koolidesse tööle eesti keelt emakeelena kõnelevad noorsootöötajad, kelle ülesandeks on luua koolis võimalusi eesti keele praktiseerimiseks, korraldada eesti keelele üleminekut soodustavaid kakskeelseid sündmuseid, vahendada eestikeelset noorteinfot, et noorteni jõuaksid erinevad sündmuste, projektide, programmide, koolituste jm info ja arendada koolidemokraatiat õpilasesinduse näol.
• Eestikeelsete filmide kättesaadavuse parendamine, näiteks Jupiteris suurem valik eesti filme, mida noored saaksid ka vabal ajal vaadata. Oluline on lisada filmidele ka eestikeelsed subtiitrid. Miks mitte luua kohaliku omavalituse või kooli juurde kultuuriklubi, kus noored saaksid analüüsida filme, muusikat, teatrietendusi ja muud. Kooliprogrammi kaudu on võimalik seda samuti teha, kuid selle maht on siiski piiratud.
• Toetada eestikeelsete noorteühenduste tegevuse laiendamist venekeelsetesse piirkondadesse, et luua venekeelse huvihariduse kõrvale ka eestikeelseid tegevusi. Ühel hetkel on muidugi oluline, et ka traditsiooniline venekeelne huviharidus muutuks eestikeelseks, kuid üleminekuks tuleb anda aega ka neile.
• Soodustada õpilasvahetusi ning keelepraktikat eesti ja vene keelt emakeelena kõnelevate õpilaste vahel. Selleks suurendada õpilasvahetuste ja keelepraktika programmide mahtusid, mida hetkel pakub Eestis noorteühendus VeniVidiVici. Riigipoolne rahastus on oluline, kuna teenus peaks olema noortele tasuta kättesaadav, et tagada, et iga soovija saab sellest osa võtta.

Sisendikorje toimus 21. juulil Narvas Ida-Viru noortefestivalil “Твой valik” Eesti Noorteühenduste Liidu alas. Kasutasime sisendikorjeks maailmakohviku meetodit ning esitasime noortele kaks küsimust: “Mis on koolis puudu, et eesti keel saaks hästi selgeks?” ja “Kuidas saaks sinu meelest paremini eesti keelt praktiseerida?”. Kvaliteetsema sisendi saamiseks esitasid uurijad noortele täiendavaid küsimusi ja palusid tuua elulisi näiteid, mis neid keeleõppes aidanud on. Sisendit andis kokku 38 noort. Kogutud ettepanekud on esitatud ka haridus- ja teadusministrile.

Eesti Noorteühenduste Liit on Haridus- ja Teadusministeeriumi strateegiline partner nii poliitika kujundamises kui elluviimises. Samuti viime Eestis ellu Euroopa Noortedialoogi projekti, mille eesmärk on soodustada noorte kaasamist poliitika kujundamisesse ja vahendada dialoogi noorte ja otsustajate vahel nii Eesti kui Euroopa Liidu tasandil.