fbpx

/ Infonurk / Osaluskogud / 9 viisi, kuidas osaluskogu kujunemist toetada ja tegevust käima tõmmata

Iga inimene, ka noor, vajab enda ümber tähenduslikke ja olulisi suhteid teiste inimestega, olla osa grupist ning tunda end aktsepteerituna sellisena, nagu ta on. Osalemine osaluskogu töös on üks paljudest võimalustest, kus noor saab katta kõik need põhivajadused. Kuidas aga panna osaluskogu toimima nii, et kõik liikmed tunneks end võrdselt olulisena ning oleks valmis panustama osaluskogu töösse?    

Laupäeval, 15.aprillil toimus osaluskogude liikmetele koolitus teemal “Kuidas osaluskogu toimima panna?”, kus psühholoog Gähtlin Leppänen´iga võtsime  I sessiooni raames fookusesse ühtekuuluvustunde ja grupiprotsessid. Sellest lähtuvalt toon välja kümme mõtet, mille sealt endaga kaasa haarasin ja mille rakendamine aitavad kaasa osaluskogu tegevuse ümber mõtestamiseks, hoogustamiseks või käivitamiseks.   

1. Kuuluvustunne on üks põhivajadustest, mida saab suurendada erinevate tegevustega

Grupis peab igaüks tundma, et ta on teistega võrdselt oluline. Iga rühma liige kujundab ja säilitab ettekujutuse meeskonnast kui tervikust ja sellest, mil moel meeskond rahuldab liikmete isiklikke vajadusi ja eesmärke. Kuuluvustunnet saab suurendada näiteks erinevate tegevustega. Nendeks võivad olla koos mõne sündmuse korraldamine, sarnasuste leidmine, ühiste huvide või hobide kaardistamine, meeskonna koolitamine, ühise kogemuse analüüsimine, sümboolika kandmine, eesmärkide seadmine, tegevuskava koostamine ning üksteise toetamine. Kui grupis kuuluvustunnet ei ole, siis ei võta grupi liikmed ka vastutust.

2. Selgitage välja osaluskogu liikmete tugevused ja pange need grupi heaks tööle

Initsiatiivi näitamise sagedus tõuseb, kui inimene tunneb peale seda positiivseid emotsioone nagu uhkus, tunnustus, saavutusrõõm, eneseaustus. Iga grupi liikme puhul on oluline, et oleks teada tema tugevused, et need grupi heaks tööle panna. Nii tunneb ta oma väärtust grupis, mis aitab kaasa ka positiivsete emotsioonide tekkimiseks. Oluline on aga meeles pidada, et tugevustele toetudes tuleb anda grupi liikmele ülesanne, mis on talle ka jõukohane.  

3. Osaluskogul peavad olema kindlad kokkulepped, mis on OK ja mis mitte

Grupi puhul on oluline, et kõik grupi liikmed teaksid, mis on grupi liikmetele lubatud ja mis mitte. See puudutab väiteks hilinemist, panustamist, grupi liikmele antud ülesannete täitmist jne. Kokkulepete sõlmimisel on tähtis, et protsessi oleks kaasatud kõik grupi liikmed. Kui mitu korda järjest jäetakse grupi kokkulepped ellu viimata, pettuvad meeskonnaliikmed iseendas ja meeskonnas. Edaspidi enam uusi ettepanekuid välja ei tooda, meeskonnaliikmed muutuvad passiivsemaks ja ükskõiksemaks ning tekib oht, et grupp võib laguneda.

4. Kui grupp läheb liiga suureks, muutub ühiselt tegutsemine raskeks

Mida suurem grupp, seda väiksem tegelik tulemuslikkus. Suures grupis tekivad aeg ajalt “tiksujad”, kellele ei jagu ülesandeid. Selle tulemusena nad ei tunne, et nad on grupis olulised ja hakkavad grupile vastu töötama, mille tulemusena grupp laguneb. Vajadusel saab grupisiseselt jagada vastutust ja ülesandeid, et igal grupi liikmel oleks oma ülesanne. Tasub meeles pidada ka seda, et grupiprotsessid vähenevad grupi suuruse kasvades.

5. Grupp peab lähtuma oma tegevuses ühisest eesmärgist

Meeskonnad töötavad koos paremini siis, kui neil on ühine eesmärk ja kui selle eesmärgi saavutamine annab igale liikmele ühesuguse tasu. Eesmärgi seadmisel peavad olema kaasatud kõik meeskonna liikmed. See peab olema seatud nii, et teada on ka oodatav tulemus, mis loodetakse ühiselt tegutsedes saavutada. Oluline on protsessis seada ka lühiajalisi eesmärke, mille saavutamist tähistada ja seeläbi tõsta liikmete motivatsiooni panustada ka edaspidi. 

6. Konfliktifaas tekib igas grupiprotsessis ja seda ei tasu karta

Konflikt tekib eelkõige sellistes olukordades, kus inimene tunneb kas ebaõiglust või alaväärsust. Tihti juhtub see, et enda enesetunde parandamiseks on vaja teiste enesetunne rikkuda. Erimeelsused grupis tuleb aga alati lahendada, mitte vaiba alla peita. Konfliktifaasi jõudmine annab võimaluse uute kokkulepete sõlmimiseks või olemasolevate ülevaatamiseks. Kõige olulisem sealjuures on välja selgitada, mis on konflikti tekkimise põhjus ning millised on võimalused selle lahendamiseks. 

7. Kui grupis tekib muutus, lähevad grupiprotsessid tagasi algusesse

Grupiprotsessides on olulisel kohal neli erinevat faasi: kujunemine, konfliktid, kohanemine ja koostöö. Oluline on meeles, et koostööni jõudmiseks tuleb läbida erinevaid tasandeid, mis on grupiprotsessis olulised ja mida on võimalik läbida kiiremini, kui need on teadlikult juhitud. Kui grupis tekib muutus ja keegi läheb ära või tuleb juurde, siis muutub grupidünaamika ja protsessid algavad otsast peale.

8. Inimestele ei meeldi kontrolliv keskkond

Grupis on oluline märkamine ja sekkumine. Kui on tunda, et õhkkond grupis on muutunud kontrollivaks, siis tuleb sellele tähelepanu pöörata ja sellega tegeleda. Vajadusel kaasata olukorra lahendamiseks inimene väljastpoolt gruppi.

9. Kuna liidritel on meeskonnas kõige suurem mõjujõud, siis tavaliselt mõjutavad nende väärtused meeskonda kõige enam

Väärtused on olulised tõekspidamised selle kohta, mis on tähtis. Kuna liidritel on meeskonnas kõige suurem mõjujõud, siis tavaliselt mõjutavad nende väärtused meeskonda kõige enam. Samas on igal inimesel isiklikud väärtused, mis meid sisemiselt suunavad. Väga tähtis on, et meeskonnaliikme isiklikud väärtused ühtiksid meeskonna omadega, muidu kannatavad mõlemad. Väärtused tuleb ühiselt kaardistada ja kirja panna. Kaardistada saab nii meeskonna väärtused kui ka isiklikud väärtused ning analüüsida, millises osas need kattuvad. Nendeks võivad olla näiteks sõbralikkus, huumorimeel, toetamine, mugav ja toetav keskkond, mõistmine, vastutustundlikkus, kohusetundlikkus, abivalmidus, koostöö, ausus, usaldus, tarkus ja empaatia.

Näide sessioonil valminud mudelist

Näide sessioonil grupitööna valminud mudelist

Sessioonis osalejad said viimaseks ülesandeks koostada grupitööna nende jaoks suurepärase meeskonna mudelid, kus mõeldi muuhulgas näiteks sellele, millised on ootused liikmete käitumisele, probleemide lahendamisele jms. Miks mitte võtta järgmisel koosolekul ette sama ülesanne ning koostada enda osaluskogu jaoks mudel, mis oma tegevuses aluseks võtta?

 

 

 

/ Autor

Kätlin Merisalu

katlin@enl.ee

/ Loe ka

Skip to content
This Website is committed to ensuring digital accessibility for people with disabilities. We are continually improving the user experience for everyone, and applying the relevant accessibility standards.
Conformance status