26. juuli 2023

Eesti Noorteühenduste Liit viis juulis võrgustiku organisatsioonide (noorteühenduste ja osaluskogude) seas läbi konkursi kahe Euroopa Liidu noordelegaadi leidmiseks. Kokku kandideeris 16 noort, kelle seast valiti välja Rudolf Kasper Naruski (Parempoolsed Noored) ja Triine Kose (Pärnu linna Noortekogu). Esitasime neile paar küsimust, et Eesti noortel oleks võimalik nendega lähemalt tuttavaks saada. 

Kes sa oled ja millega igapäevaselt tegeled?
Rudolf: Tere! Mina olen Rudolf Kasper Naruski. Lühidalt ütleksin, et proovin olla maailmamuutja. Olen Parempoolsete Noorte juhatuse liige ja tegelen aktiivselt organisatsiooni ehitamise ning arendamisega. Lisaks tegutsen aktiivselt MTÜ PowerEstonias, et luua kogukonda ettevõtlikest noortest, kellele õpetame läbi erinevate lauamängude finantstarkust, juhtimist ja meeskonnatööd. Lisaks aitan ka aktiivselt kaasa Eesti Juudiusu kogukonna noorteühenduse tegevustes, viies läbi erinevaid tunde ja kaasates raha nende tegevusteks.  Tööalaselt olen ma aga ettevõtja e-kaubanduse ja koolituste valdkonnas. Kokkuvõtvalt ütleks ma, et kõik, mis on seotud inimestega, meeskondade ehitamise ja turundamisega, on minu valdkond ja kirg.

Triine: Hei! Mina olen Triine Kose ja praegu, suvel, töötan Pärnumaa Õpilasmalevas rühmajuhina. Lõpetasin äsja Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumi, mille kõrvalt viimased kolm aastat Pärnu linna Noortekogu juhtisin. Igapäevaselt tegutsen ka Erasmus+ ja/või Euroopa Solidaarsuskorpuse kogemusega noorte võrgustikus Europeers projektijuhina ning alates sügisest õpin Tartu Ülikoolis sotsioloogiat ja infoteadusi.

Mis motiveeris sind Euroopa Liidu noordelegaadiks kandideerima?
Rudolf: Olen märganud, et Euroopa Liidu noordelegaadi roll ei ole veel saavutanud eelnevatel aastatel oma täit potentsiaali. Usun, et see on tohutult hea roll, millega on võimalik kaasata ja tõsta teadlikkust Eesti noorte seas Euroopa Liidust. Kuna puutun pidevalt kokku paljude noortega Eestis ja olen eelnevalt esindanud mitmeid Eesti organisatsioone välismaal, siis tundsin, et see oleks hea väljakutse. Soovin koguda sisendit Eesti noortelt, jagada seda Euroopa tasandil ja samal ajal tõsta nii enda kui teiste teadlikkust Euroopa Liidust. 

Triine: Noorte osalus on kahtlemata üks minu südameteemasi ning Euroopa poliitilised institutsioonid pakuvad mulle väga huvi. Seega nähes võimalust vähekenegi toetada Eesti noorte arvamuste jõudmist siinkohal Euroopa Komisjonile, tekkis kohe ka soov kandideerida. Euroopa Liit pakub noortele nii mitmeid vägevaid ja kasulikke võimalusi ning langetab meie tulevikku ja igapäevaelu puudutavaid otsuseid, mistõttu pean üldist Euroopa Liidu alase teadlikkuse suurendamist noorte seas tohutult oluliseks. Euroopa Liidu noordelegaadina on mul selle tegemiseks suurem platvorm ning mitmed abikäed.

Mida soovid oma mandaadi ajal ära teha?
Rudolf: Olen märganud, et paljude noorte jaoks pole poliitika huvitav ning kõik Euroopa Liiduga seonduv tundub eriti kauge ja võõras. Seetõttu ei süvene noored piisavalt sellesse, et Euroopa Liidu ja selle institutsioonide kaudu on võimalik just meil endil poliitikat luua. Sellega seonduvalt on minu suurimaks eesmärgiks oma mandaadi jooksul aidata vähemalt mõningaid noori olemaks rohkem kaasatud Euroopa Liidu poolt, kes tänasel päeva Euroopa Liidu tegemistest veel piisavalt ei tea. Olgu selleks kas mõne noortevahetuse projekti korraldamine või ükskõik mil muul viisil Euroopa Liiduga seonduv tegevus või algatus, mille saaksid alustada just need noored, kes praegusest võimalustest veel teadlikud ei ole ja selle käigus luua juurde kohalikke noori liidreid, kes julgevad ja teavad, kuidas ennast esindada, kes võtavad vastutuse ning pingutavad parema homse nimel.

Triine: Eelkõige soovin noortes suurendada seotustunnet, teadlikkust ja huvi Euroopa Liidu vastu. Olen oma peas pannud endale eesmärgi mõne ürituse, töötoa või infotunni kaudu jõuda otsekontaktis vähemalt 100 nooreni. Eks näis, kas see osutub suureks või väikeseks arvuks. Kaudselt loodan esimeses lauses kirjutatut saavutada oma tegevuste, Euroopa Liidus toimuva ja noorte arvamuste (sotsiaal)meedias kajastamise teel. Järgneva aasta jooksul toimuvad ka Euroopa Parlamendi valimised. Kuna Euroopa Parlamendi valimiste osalusprotsent on eriti madal noorte seas, siis soovin kõigi tegevuste vältel noori julgustada hääletama minema ning suunata kaalutletud valikut tegema.

Euroopa Liidu noordelegaatide põhifookuseks on sel hooajal Euroopa noorte eesmärk #3 ehk kaasavad ühiskonnad. Mida saaks Eestis ja Euroopa Liidus teha, et võimalikult paljud noored oleksid poliitika kujundamisse kaasatud?

Rudolf: Noortel on väga palju ambitsiooni ja teadmisi ning arvan, et nende vähese kaasamise põhjus on peamiselt just vähene teadlikkus võimalustest. Ma usun siiralt ideesse, et peaksime andma inimestele õnge mitte kala. Seega kõige suurem asi, mida peaks tegema ja mis aitab kaasava ühiskonnani, on noortega suhtlemine. Kui noored hakkavad mõistma, et elus on midagi halvasti, siis kellegi süüdistamine selles ei lahenda probleemi. Teiste süüdistamine pole jätkusuutlik lahendus. Vastutuse võtmine ja lahenduste otsimine aga on. 

Eestis ja laiemalt Euroopas on palju erinevaid viise, mille abil on võimalik kõigil ühiskonna liikmetel kaasa rääkida ja luua muutust, aga paljud noored pole seda seni teinud. Arvan, et noorte laiemalt ühiskonda kaasamise probleemiks on see, et ühelt käelt puudub teadlikkus laiemalt erinevatest võimalustest. Teiselt poolt on õpitud selgeks nii öelda “õpitud abitus”. Noorte laiemaks kaasamiseks ühiskonda nii, et tekiks palju hästi tasustatud uusi profesionaale, kes panustavad tagasi ühiskonda, on võimalik tekitada ainult siis, kui suudame laiemalt viia noortele mõttemaailma, et kõik sõltub neist endist ja ei vanemad, riik, valitsus ega Euroopa Liit ei ole nende ebaedu või edu põhjuseks. Eelloetletud võivad olla toetavad mehhanismid ja pakkuda mingit tuge, kuid meie elu ja heaolu eest vastutame ainult meie ise. Kui laiemalt viia selline mõtteviis noortele, siis usun, et kaasava ühiskonna probleem oleks suures osas lahendatud.

Triine: Alustada võiks sellest, et igaüks meist püüab olla tibakene sallivam ja hoolivam. Õigus poliitika kujundamises mingil moel osaleda on võrdselt kõigil noortel ning juriidiliselt on Eestis ja Euroopas võimalustega päris hästi. Siiski ei ole need noored, ühiskonnagrupid või kogukonnad, keda on kiusatud, maha surutud või ignoreeritud, teistega võrdsel stardiplatvormil. Aga peaksid olema, ja siin langeb tükike vastutust meie kõigi õlule.

Teiseks on poliitikas osalemine noore enda valik. Iga noor ei olegi sellest huvitatud. Küll aga peaks mitte osalemine olema informeeritud valik, mitte lihtsalt paratamatus, kuna võimalustega ei olda kursis või neist ei julgeta osa võtta. Noorte osalusvõimalustest võiks rohkem rääkida ning neid katsetada koolitundides, noorsootöös ja ka pere õhtusöögilaua taga. Et nii pealinna kesklinnas kui hajaasustusega piirkonna külas elavad noored tunneksid oma osalusvõimalusi ja julgeksid neist kinni haarata. See eeldaks ka põhjalikumat kodanikuharidust varasemates klassides kui praegu Eestis – et noortel tekiks lisaks ülevaatele ka usaldus poliitika kujundamise protsesside vastu.

Taustinformatsioon Euroopa Liidu noordelegaadi programmi kohta

Millega Euroopa Liidu noordelegaadid tegelevad?

Euroopa Liidu noordelegaadid esindavad Eesti noori kaks korda aastas toimuval Euroopa Noortekonverentsil; aitavad ellu viia Euroopa Noortedialoogi projekti Eestis; kujundavad noortelt saadud sisendi põhjal ettepanekuid nii Euroopa Komisjonile kui Eesti poliitikakujundajatele; osalevad erinevatel Euroopa Liiduga seotud sündmustel nii Eestis kui välismaal; kommunikeerivad oma tööd noordelegaadina ja Euroopa Liidus toimuvat. 

Noortedialoogi 10. tsükli teemaks on kaasav ühiskond

Euroopa Noortedialoog koosneb 1.5 aastatest tsüklitest, igal tsüklil on vastavalt Euroopa noorte eesmärkidele üks fookusteema. Euroopa noorte eesmärgid kujutavad endast visiooni sellisest Euroopast, mis võimaldab noortel oma potentsiaali täielikult ära kasutada. Nendes määratletakse valdkonnaülesed teemad, mis mõjutavad noorte elu, ja juhitakse tähelepanu lahendamist vajavatele probleemidele. 2023-2024 fookusteemaks on kaasav ühiskond. 

Euroopa noorte eesmärkide sihid seoses kaasava ühiskonna eesmärkidega on:

• Tagada õiguslik kaitse ja jõustada rahvusvahelised õigusvahendid, et võidelda mis tahes laadi diskrimineerimise ja vihakõne vastu, pidades seejuures silmas, et noored kogevad eri vormides diskrimineerimist.
• Suurendada teabe levimist marginaliseeritud noorteni, et tagada nende teadlikkus neile kättesaadavatest kohtadest, võimalustest ja kogemustest.
• Tagada, et kõigil marginaliseeritud noortel oleks võrdne ligipääs formaalsetele ja mitteformaalsetele õpikeskkondadele, käsitledes kõiki kaasamisvorme.
• Suurendada haridustöötajate võimekust töötada marginaliseeritud noortega.
• Luua rohkem kohti, võimalusi, ressursse ja programme, et edendada dialoogi ja sotsiaalset ühtekuuluvust ning võidelda diskrimineerimise ja segregatsiooniga.
• Suurendada sotsiaalse toe pakkumist, kehtestades õiguse äraelamist võimaldavale töötasule, õiglased töötingimused ja üldkättesaadava kvaliteetse tervishoiu ning tagades erimeetmed marginaliseeritud noortele.
• Tagada, et marginaliseeritud noored osaleksid kõikides otsustusprotsessides ning oleksid võtmetähtsusega osalejad, eriti nendes protsessides, mis seonduvad nende õiguste, heaolu ja huvidega.

Mis on Euroopa Noortedialoog?

“Euroopa Noortedialoogi” projekti näol on tegemist Euroopa Komisjoni poolt algatatud ja rahastatud projektiga, kuhu on kaasatud kõik Euroopa Liidu liikmesriigid. Projekti üldiseks eesmärgiks on luua kahekõne Euroopa Liidu noorte ja poliitikategijate vahel, et anda sisendit Euroopa noortepoliitikasse ning samuti riikliku ja kohaliku tasandi noortega seotud küsimustesse. Samuti toimuvad projekti raames erinevad sündmused, mille eesmärgiks on noori kaasata ja neilt sisendit saada või neid erinevatel teemadel koolitada. 

Euroopa Liidu noordelegaadi programm on osa “Euroopa Noortedialoogi” projektist, mida viib Eestis ellu Eesti Noorteühenduste Liit. Projekti rahastajateks on Euroopa Komisjon ning Haridus- ja Teadusministeerium. 

Lisainformatsioon: Triin Roos, Euroopa Noortedialoogi projektijuht, triin@enl.ee.