16. aug. 2023

Eesti Noorteühenduste Liit viis käesoleva aasta kevadel osaluskogude ja kohalike omavalitsuste seas läbi uuringu, millega kaardistati nii osaluskogude kui KOV-ide ootusi ENLile, mis omakorda võimaldab osalusprogrammi raames keskenduda osaluskogude ja osalusvaldkonna arendamisele nende vajadustest lähtuvalt. 

Osaluskogude seas läbiviidud kvalitatiiv-kvantitatiivsele küsitlusele vastasid 22 osaluskogu esindajad 75st ehk 30% kõigist osaluskogudest. Vastanutest 20 ehk 91% (vt jn 1) olid noortevolikogude esindajad, üks noorte aktiivgrupi esindaja (4,5%) ning üks muu osalusvormi esindaja (mitteaktiivne noortevolikogu) (4,5%).

Kohalike omavalitsuste noortevaldkonna eest vastutavate spetsialistide seas läbi viidud küsitlusele vastasid 51 omavalitsuse esindajad 79st ehk 64,6% kõigist omavalitsustest. Küsitlusele vastasid 14 maakonna omavalitsused.

Noorte osalusvõimalused ja kvaliteet

Omavalitsuste spetsialistide hinnangul toetatakse nende omavalitsuses noorte osaluskogemust enim üldharidus- ja kutsekoolides tegutsevate õpilasesinduste kaudu (88,2%), samas näeb noorte osaluse toetamist õpilasesinduste kaudu toimivana vaid 68,2% vastanud osaluskogulastest.

Kui uuringus osalenud osaluskogudest (vastajaid 22/75st 30%) hindas oma omavalitsuse osaluskogu noorte osaluse põhimõtetele vastavaks ja toimivaks 95,5% vastanutest, siis kohaliku omavalitsuse spetsialistide vastustest (vastajaid 51/79 64,4% kõikidest KOV-idest) tuli esile, et toimivate osaluskogude protsent on nende hinnangul siiski madalam – 58,8%. Osaluskogude kõrge hinnanguprotsent tuleneb eelkõige vähesest vastajate arvust ning asjaolust, et osaluskogudele suunatud uuringule vastasid valdavalt aktiivsete ja toimivate osaluskogude esindajad.

Omavalitsused, kus tegutsev osaluskogu puudub, on välja toonud, et tegutsev noorte osaluskogu puudub noorte vähese huvi/aktiivsuse tõttu või ei ole veel toimivat osaluskogu loodud. Kolm omavalitsuse esindajat on välja toonud, et väikese omavalitsusena kaasatakse noori õpilasesinduste/noortekeskuse aktiivgrupina, mille tegevus sõltub konkreetsete noorte aktiivsusest ning vaibub, kui noored õpingute raames kodukohast lahkuvad. 

Antud tulemustest võib järeldada, et ehkki enamikes omavalitsustes pakutakse noortele osalusvõimalusi õpilasesinduse või osaluskogu tegevustes osalemise näol, on teadlikkus hinnata ja eristada toimivat osalusvormi mittetoimivast olnud seni vaid tunnetusel põhinev.

Osaluskogude ja kohalike omavalitsuste keskmine tulemus

Selleks, et osaluskogude toimimist üheste mõõdikute abil kaardistada, piloteeris ENL antud uuringus toimiva osaluskogu kriteeriumeid, mille abil oli osaluskogul/KOV spetsialistil võimalus anda hinnang osaluskogu toimimisele 14 kriteeriumi alusel. Uuringu tulemustest tuli välja, et nii osaluskogude kui KOV spetsialistide hinnangul täidab nende omavalitsuse osaluskogu keskmiselt 9-10 kriteeriumit 14-st.

Kõige rohkem täidetakse vastajate hinnanguil kriteeriumeid, mis puudutavad noorte osaluskogu demokraatlike valimiste korraldust, koosolekute regulaarset läbiviimist ning kohaliku omavalitsuse esindajatega kohtumist. Vajakajäämisi on enim valla- või linnavolikogu istungil osalemises, liikmete koolitamise ning mitterahalise toetuse olemasolus.

Antud kriteeriumitest lähtudes on end osaluskogudest toimivaks hinnanud vaid üks osaluskogu, seitse KOV spetsialisti hindasid oma omavalitsuse osaluskogu täitma 13 kriteeriumit 14-st. Madalaimate tulemustega osaluskogud täidavad sealjuures vaid 3-5 kriteeriumit. Saamaks adekvaatset ülevaadet osaluskogude toimimisest, on äärmiselt oluline hakata osaluskogusid kaardistama ja tegevusi hindama läbi kindlate kriteeriumite, mille alusel on võimalik oma osaluskogu tegevust teadlikumalt planeerida ning ellu viia.

Regionaalsel ja riiklikul tasemel noorte osaluse toetamist hindasid nii osaluskogulased kui KOV spetsialistid sarnaselt tagasihoidlikuks – vastavalt 27,5% ja 31,8%. Sellest võib järeldada, et nii noorte kui kohaliku omavalitsuse spetsialistide teadlikkus noorte osalusvõimalustest riiklikul ja/või regionaalsel tasandil on madal ning vajab arendamist. 

Osalusvõimaluste toetamine ja noorte kaasatus otsustusprotsessidesse

Uuringule vastanud omavalitsustest on noorte osaluse arendamise ning noorte toetamise eest vastutav mentor/ametnik olemas  88,2% omavalitsustest. 

Rahaliselt toetatakse uuringus osalenud omavalitsuste osaluskogusid umbes ⅔ omavalitsustes (vastanud osaluskogude hinnangul 68,2%, KOV spetsialistid 54,9%). 26,5% vastanud KOV-idest jääb toetuse määr kuni 1000€ piiresse, 17,6% kuni 2500€ piiresse ning 20,6% KOV-idest ületab eraldatud summa 2500€. Seega uuringus osalenud omavalitsuste osaluskogudest lausa 35.3%-l puudub rahaline tugi omavalitsuselt. Mitmed omavalitsused on välja toonud, et noorte osalust rahastatakse peamiselt vajadus- või projektipõhiselt. Mitterahaliselt toetatakse spetsilistide hinnangul õpilasesindusi/osaluskogusid 43,1% omavalitsustes, osaluskogude hinnangul 50% omavalitsuses. Seega ehkki valdavalt on osaluskogudel olemas eelarvelised vahendid, on need tihti piiratud või projektipõhised, mistõttu on oluline jätkata ka osaluskogudele suunatud projektifondide ja -võimaluste arendamise ja tutvustamisega.

Uuringu tulemusel selgus, et noori kaasatakse enim otsustusprotsessidesse otsustajatega kohtumiste, komisjonide töösse kaasamise ning küsitluste läbiviimise kaudu. Vähem korraldatakse noorte kaasamiseks noorte ja otsustajate vahelisi dialooge ja ühiseid ümarlaudu. Sisendikorjet teostanud või kohalikule omavalitsusele ettepanekuid on esitanud 63,6% küsitlusele vastanud osaluskogudest. 

ENL poolt pakutavate võimaluste kasutamine

Eesti Noorteühenduste Liidu poolt pakutavatest võimalustest kasutatakse uuringu tulemusena enim võimalust osaleda võrgustikule suunatud sündmustel ja koolitustel (osaluskogudest 77,3% ja kohaliku omavalitsuse esindajatest 64,7%). Samuti on 68,2% vastanud osaluskogudest kasutanud võimalust saada toetust oma tegevuste elluviimiseks Noorte Osaluse Fondist. Kui küsitlusele vastanud kohaliku omavalitsuse spetsialistidest üle 50% on kasutanud asjakohase info leidmiseks ENL koduleheküljelt leitavaid juhendmaterjale ning võimalust kohtuda/saada nõu ENL spetsialistidelt, siis vastanud osaluskogude seast on neid võimalusi kasutanud vaid 22,7%. Samuti on madal osaluskogulaste ja KOV spetsialistide teadlikkus ENL poolt pakutavate rahvusvaheliste koostöövõimaluste osas. 

Kokkuvõte

Läbiviidud küsitluse tulemusena näeme vajalikuna osaluskogude tegeliku toimimise ja sisutegevuste põhjalikumal kaardistamisel, mis võimaldab tuua välja kitsaskohad osaluskogude toimimisel ja seeläbi pakkuda neile vajaduspõhist tuge. 

Vähene vastajate arv ja madal teadlikkus just erinevatest (sh riigi ja rahvusvahelisel tasandil pakutavatest osalusvõimalustest ja Eesti Noorteühenduste Liidu poolt pakutavatest) võimalustest toob välja arenguvajaduse selgema ja laiahaardelisema kommunikatsiooni järele. Sarnaselt osaluskogulastele on ka ametnike teadlikkus noorte osaluse erinevatest vormidest ja tasanditest ning ENL poolt pakutavatest võimalustest hetkel veel madal ning vajab sihi- ja järjepidevamat kommunikeerimist. 

Nii osaluskogud kui KOV spetsialistid näevad vajadust spetsiifilisemate ja osaluskogu vajadustest (nt alustav osaluskogu, toimiv osaluskogu) lähtuvate koolitusvõimaluste ning toe ja suuniste järele. Mitmeid kordi toodi välja, et rõhku on vaja pöörata rohkem noorte arvamuse otsustajateni viimise ehk huvikaitsetegevuste osas. 

Samuti ootavad KOV spetsialistid ENL poolt nii struktureeritumaid juhendmaterjale (osaluskogu käivitamine, valimiste protsess, jätkusuutlikkuse tagamine) ning näiteid parimatest praktikatest. Ühtlasi tuli küsitlusest välja huvi noorte osalusega tegelevate KOV spetsialistidele ja noorsootöötajatele suunatud võrgustiku ning noorte osaluse valdkonna koolituste/infotundide järele.

Uuring viidi läbi Eesti Noorteühenduste Liidu osalusprogrammi raames, mida rahastab Haridus- ja Teadusministeerium.

Rohkem saab uuringu kokkuvõtetest lugeda siin:

1. Ootused ENLile (KOV) lühikokkuvõte
2. Ootused ENLile (OK) lühikokkuvõte