23. veebr. 2024

Eesti Noorteühenduste Liit viis 2023. aasta sügisel Eestis läbi Euroopa Noortedialoogi konsultatsiooni, et koguda sisendit sotsiaalse kaasatuse teemal nii Eesti kui Euroopa Liidu noortepoliitika kujundamiseks. Konsultatsiooni eesmärgiks oli välja selgitada, kuidas hindavad noored oma heaolu Eesti ühiskonnas, kui kaasatuna nad end tunnevad ning kui teadlikud nad on erinevatest osalusvõimalustest.

Üheks sihtrühmaks olid vene emakeelega noored ning sisendit koguti järgmiste tegevuste raames: arutelu Narva noortekonverentsi raames, millest võttis osa 155 noort (sh eesti keelt emakeelena kõnelevad noored); koolidekülastused, mille raames andsid sisendit 132 vene emakeelega noort vanuses 13-18; arutelud, kus osales 22 vene emakeelega noort; fookusrühma intervjuud, millest võttis osa viis noort.

Millised tegurid mõjutavad vene emakeelega kaasatust?
Vene emakeelega noorte kaasatus Eesti ühiskonda on oluline teema, mis mõjutab nii noorte endi kui ka ühiskonna arengut tervikuna. Noored on välja toonud mitmeid tegureid, mis mõjutavad nende kaasatust ühiskonnas ning nende kogemused ja vaated annavad väärtuslikku sisendit kaasamispoliitika kujundamisel. 

• Keelepraktika ja õppimine: oluline on keskkond, kus inimene suhtleb ja õpib, olgu see siis venekeelne haridusasutus või kodus valitsev keelekeskkond. Noored soovivad mitmekesisemaid keeleõppekursuseid ja keelepraktika võimalusi, et suurendada oma keeleoskust ja tunda end kaasatuna. Näiteks võiksid koolid korraldada keeleõhtuid või kohvikuid koostöös eesti keele kooliga, kus õpilastel oleks võimalus suhelda eesti keeles ja leida sõpru, kes räägivad eesti keelt. Näide: Paljud noored kogevad raskusi eesti keele õppimisega venekeelsetes koolides, kus kõik õpilased räägivad vene keelt. Nad sooviksid rohkem võimalusi praktiseerida eesti keelt ning mõista selle olulisust.
• Perekonna roll: vanemate keelevalik ja perekonna kultuuriline taust mõjutavad vene emakeelega noorte keelekasutust ja -oskust. Koolid võiksid anda vanematele juhiseid ja ressursse, kuidas luua keelepraktikat kodus ning kaasata neid keele- ja kultuuriüritustele. Näide: Kui vanemad ei toeta eesti keele õppimist ja kritiseerivad eesti kultuuri, võib see noortel vähendada motivatsiooni eesti keelt õppida ning takistada nende kaasatust ühiskonnas.
• Kogukonna toetus ja diskrimineerimine: kogukonna toetus, sealhulgas kultuurirühmad ja organisatsioonid, ning diskrimineerimine võivad mõjutada noorte kaasatust ühiskonnas väga palju. Koolid võiksid korraldada teavitus- ja teadlikkuskampaaniaid, et hoida ära diskrimineerimist emakeele põhjal ning julgustada austust erinevate keelte ja kultuuride vastu. Näide: Noored soovivad, et koolid võtaksid aktiivsemalt seisukoha keelelise diskrimineerimise vastu ning pakuksid õpilastele teadmisi tööalase diskrimineerimise kohta.
• Juurdepääsu puudumine: sageli puudub vene emakeelega noortel juurdepääs poliitikakujundamisele, täiendavale haridusele või muudele ressurssidele, mis võiksid nende kaasatust suurendada. Keelebarjäärid ja teabe puudumine võivad takistada nende osalemist ja kaasamist ühiskondlikesse algatustesse. Näide: Noortel võib olla keeruline leida teavet olemasolevate osalemisvõimaluste kohta või nad võivad olla teadmatud oma õigustest ja kohustustest, mis takistab nende aktiivset osalemist ühiskondlikes tegevustes.

Mida tehakse täna, et vene emakeelega noortel oleks võimalik olla ühiskonda kaasatud?
Konsultatsiooni käigus uuriti noortelt, mida tehakse Eestis täna, et vene emakeelega noored oleksid ühiskonda kaasatud. Vastajaid tõid välja neli peamist punkti. 

• Mitmekesisem õppetöö: mõned koolid on rakendanud mitmekesisemaid õppemeetodeid, mis sisaldavad keeleõppesse mängulisi elemente ning soosivad eesti keele kasutamist lasteaias. See lähenemine võimaldab vene emakeelega lastel paremini integreeruda eesti keelt kõnelevasse keskkonda.
• Venekeelsed haridusasutused: Eestis tegutsevad venekeelsed haridusasutused, kus õppetöö toimub vene keeles. Siiski on olemas ka keelekümblusklassid, kus suurem osa ainetest viiakse läbi eesti keeles, mis soodustab noorte keelelist mitmekülgsust.
• Ühised sündmused ja projektid: korraldatakse ühisüritusi ja projekte, kus osalevad nii eesti kui vene keelt kõnelevad noored. Sellised üritused soodustavad vastastikust mõistmist, kultuuridevahelist suhtlust ning aitavad kaasa ühisele identiteeditundele.
• Noortele suunatud tegevused: erinevad organisatsioonid korraldavad tegevusi ja üritusi, mis mitte ainult ei õpeta, vaid ka pakuvad noortele võimalusi olla aktiivsed ühiskonnaliikmed. Sellised algatused aitavad noortel end siduda ühiskonnaga ning arendavad nende osalusvalmidust.

Mida tuleks veel teha, et vene emakeelega noored oleksid paremini ühiskonda kaasatud?
Noored tõid esile mitmeid olulisi punkte seoses vene emakeelega noorte parema ühiskonda kaasamisega. Peamised ideed keskendusid keeleõppele, kultuurisündmustele, karjäärinõustamisele, kogukonnakeskustele ning noorte osalus- ja mentorlusprogrammidele.

• Keeleõpe: oluline on pakkuda täiendavaid keeleõppe võimalusi eesti keeles, et parandada vene emakeelega noorte keeleoskust ja suhtlusvõimet ühiskonnas. Näiteks võiks riik toetada keelekohvikuid ja keelepraktikat igapäevaelus ja üritustel.
• Kultuuriprogrammid: soovitakse kultuuriüritusi ja -programme, mis toetaksid vene emakeelega noorte kultuurilist identiteeti ja pakuksid neile osalemisvõimalusi. Oluline on, et riik toetaks seda ja näitaks, et hoolib vene emakeelega noortest. Näiteks võiks korraldada mitmekesiseid kultuurifestivale ja -näitusi, kus noored saaksid oma oskusi ja loomingut näidata.
• Karjäärinõustamine: noored väljendasid soovi saada karjäärinõustamist ning tuge tulevikuks valmistumisel. Riiklikud programmid võiksid pakkuda rohkem karjäärinõustamise teenuseid ning suunata noori erinevatele praktikakohtadele, et nad saaksid kogemusi erinevatel elualadel.
• Kogukonnakeskused: tuleks luua kogukonnakeskusi, kus vene emakeelega noored saaksid koos käia, jagada kogemusi ja osaleda erinevates tegevustes koos eestlastega. Need keskused võiksid pakkuda mitmekesiseid huvitegevusi, kultuuriüritusi ning karjäärinõustamist.
• Suhtlus ja mõistmine: oluline on suurendada suhtlust ja mõistmist mõlema keele kõnelejate vahel ning julgustada keelepraktikat igapäevaelus ja üritustel. Ühiskonnas tuleks vältida inimeste liigitamist vaid eestlasteks ja venelasteks ning püüda luua avatum ja mõistvam suhtumine erinevatesse kultuuridesse ja keeltesse.
• Koolivälised tegevused: tuleks rohkem panustada koolivälisele mitteformaalsele haridusele ja kodanikuharidusele, et noored mõistaksid ühiskonda paremini ning omaksid samu väärtusi ja hoiakuid. Näiteks võiks korraldada noortefoorumeid ja arvamusfestivale, kus erineva taustaga noored saaksid üheskoos lahendada ühiskondlikke probleeme ja algatada ühiseid projekte.
• Toetus algatusvõimele: ametnikud ja poliitikud võiksid rohkem toetada ebastandardseid ideid ja projektialgatusi ning julgustada noorte enda algatusi ja ettevõtlikkust. Mentorlusprogrammid võiksid ühendada haavatavad noored positiivsete eeskujude ja mentoritega, et suunata ja toetada nende isiklikku ja ametialast arengut.
• Koolikogemus: koolides võiks rohkem rõhku panna praktilistele kogemustele ning laiendada valikainete hulka, et iga noor saaks arendada enda huvisid ja oskusi. Näiteks võiks koolides olla kohustuslik vabatahtlik töö või praktika, mis avardaks noorte maailmapilti ja annaks neile praktilisi kogemusi ühiskonnas osalemisel. Lisaks peaks ühiskonnaõpetus käsitlema ka praktilisi osalusvõimalusi ühiskonnas ning julgustama noori aktiivselt osalema ühiskondlikes protsessides.

Kuidas saaks noorsootöö ja noortevaldkonda paremini võimaldada kõigi noorte, eriti vähemate võimalustega noorte täielikku kaasamist ühiskonda?
Noored tõid välja mitmeid olulisi ideid seoses noorsootöö ja noortevaldkonna abil võimaldatava täieliku kaasatusega ühiskonda. Peamised märksõnad keskendusid hariduspoliitikale, koolivälisele tegevusele, noortekeskustele, karjäärinõustamisele, noorte osalusprogrammidele ja diskrimineerimisvastasele tegevusele.

• Kooliväline tegevus: soovitatakse mitmekesiseid kooliväliseid tegevusi, mis toetaksid noorte huve ja andeid ning looksid platvormi sotsiaalseteks suheteks ja eneseväljenduseks. Näiteks, noorsootööd arendades võiks integreerida noortekestegevusi, mis ühendavad erineva keele ja kultuuriga noori ning toetavad nende integreerumist ühiskonda.
• Karjäärinõustamine: pakkuda noortele karjäärinõustamist ja teavet erinevate kutsealade ning õppimisvõimaluste kohta, et aidata neil teha teadlikke valikuid. Oluline on, et nõustamisteenused oleksid kättesaadavad erinevates keeltes ning võimalikult paljudele noortele.
• Noorte osalusprogrammid: kaasata vene emakeelega noori otsustusprotsessidesse, võimaldades neil osaleda projektides ja algatustes, mis mõjutavad nende kogukonda. Oluline on tagada, et noorte esindatus erinevates noorteorganisatsioonides ja otsustusorganites oleks mitmekesine ja kaasav.
• Diskrimineerimisvastane tegevus: edendada teadlikkust diskrimineerimisest ja eelarvamustest ning töötada välja strateegiad nende vastu võitlemiseks eesti ja vene emakeele noorte vahel. Programmides ja projektides tuleks erilist tähelepanu pöörata kultuurilisele mitmekesisusele ja sallivusele ning edendada vastastikust mõistmist erinevate kogukondade vahel.
• Koostöö ja partnerlus: luua tugevam koostöövalmidus valitsuse, kodanikuühiskonna organisatsioonide, noorte- ja haridusasutuste ning ettevõtete vahel, et ühiselt töötada kõigi noorte sotsiaalse kaasatuse nimel. Oluline on jagada ressursse, teadmisi ja võrgustikke, et luua jätkusuutlikke ja mõjusaid muutusi ühiskonnas.
• Info kättesaadavus: luua platvorme ja rakendusi, kus noored saaksid leida infot erinevate noorsooprogrammide, ürituste ja võimaluste kohta. Oluline on, et info oleks kättesaadav mitmes keeles ning selgelt struktureeritud ja korrektselt tõlgitud.
• Noorsootöötajate ja spetsialistide arendamine: tagada noorsootöötajatele täiendkoolitused ja võimalused harida ennast multikultuurses noorsootöös ning arvestada erinevate keelte ja kultuuridega. Noorsootöötajad võiksid kaasata kohalikke kogukondi ja noorteorganisatsioone oma tegevusse ning olla avatud uutele ideedele ja algatustele.
• Noortekeskuste ja teenuste arendamine: jätkata noortesõbralike ruumide ja teenuste loomist, mis pakuvad noortele võimalusi eneseväljenduseks, koostööks ja kogukonna osaks olemiseks. Oluline on kaasata noori nende keskuste kavandamisse ja juhtimisse ning tagada, et teenused vastaksid noorte mitmekesistele vajadustele ja huvidele.

Kõigi nende meetmete rakendamine aitab luua keskkonda, kus kõik noored tunnevad end toetatuna, neil on võimalused kasvada ja areneda ning nad saavad panustada ühiskonna arengusse. Lisaks tuleks jätkata dialoogi noortega, et mõista nende vajadusi ja ootusi ning tagada, et kõikidel noortel oleks võrdsed võimalused ühiskonnas osalemiseks ja kaasarääkimiseks.

Kokkuvõte
Vene emakeelega noorte kaasatusega seotud faktorid on mitmekülgsed ning hõlmavad keelepraktikat ja õppimist, perekonna rolli, kogukonna toetust ja diskrimineerimist ning juurdepääsu puudumist. Kuigi juba praegu on tehtud samme vene emakeelega noorte ühiskonda kaasamiseks, tuleks veelgi enam panustada mitmekesisemasse õppetöösse, ühiste sündmuste ja projektide korraldamisse ning noortele suunatud tegevustesse. Tulevikus on oluline jätkata mitmete meetmete rakendamist, et vene emakeelega noored oleksid ühiskonnas paremini kaasatud. Nende hulka kuuluvad keeleõppe ja kultuuriprogrammide edendamine, karjäärinõustamise pakkumine, kogukonnakeskuste loomine, suhtlus ja mõistmine erinevate keelte kõnelejate vahel ning noortele suunatud tegevuste edendamine. Lisaks on oluline tagada, et info noortele kättesaadavuse kohta oleks selge ja mitmekeelne ning et noorsootöötajad ja spetsialistid oleksid valmis töötama mitmekultuurilises keskkonnas. Kõigi nende meetmete rakendamine aitab luua keskkonda, kus kõik noored tunnevad end toetatuna, neil on võimalused kasvada ja areneda ning nad saavad panustada ühiskonna arengusse. Samuti on oluline jätkata dialoogi noortega, et mõista nende vajadusi ja ootusi ning tagada, et kõikidel noortel oleks võrdsed võimalused ühiskonnas osalemiseks ja kaasarääkimiseks.

Küsitlus ja konsultatsioon viidi läbi Euroopa Komisjoni projekti “Euroopa Noortedialoog 2022-2024” raames, mida viib Eestis ellu Eesti Noorteühenduste Liit ning mida rahastavad Euroopa Liit ning Haridus- ja Teadusministeerium. Konsultatsiooni läbiviimist juhtis Euroopa Noortedialoogi projektijuht Triin Roos (triin@enl.ee) ning sisendit aitasid koguda Vassili Golikov Sillamäe Lastekaitse Ühingust ning Evelina Hassanova ja Kaarel Taimla Eesti Noorteühenduste Liidust.