15. apr. 2025

Eesti Noorteühenduste Liit viis veebruaris läbi konkursi ühe Euroopa Liidu noordelegaadi leidmiseks. Kokku kandideeris 20 noort, kelle seast valiti välja Hanna Simona Allas. Esitasime talle paar küsimust, et Eesti noortel oleks võimalik temaga lähemalt tuttavaks saada. 

• Tutvusta ennast (kes oled ja millega igapäevaselt tegeled?)

Hei! Olen Hanna Simona Allas ja tööalaselt juhin ma teist aastat Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 Teaduse ja Tehnoloogia programmiliini ning olen kultuuripealinna lugu jutustava ja selle mõjusid uuriva raporti peatoimetajaks. Lisaks sellele tegelen ka projektijuhtimisega üldiselt. Vabal ajal avastan maailma, vaatan filme ja Vormel 1, kuulan bebop-jazzi ning loen öökapi peale kogunenud raamatuid. 

• Miks otsustasid Euroopa Liidu noordelegaadiks kandideerida?

Tuletan endale igal hommikul meelde, et tulevik kuulub nendele, kes kohale tulevad. See kehtib nii igapäevaste tegemiste, koolitöö kui ka poliitika puhul. Kui sind kohal pole, siis võid kihla vedada, et sa mitte ei mõjuta seda, mis juhtuma hakkab, vaid lohised heal juhul lihtsalt teistega kaasa (aga kas ka sulle sobivas suunas?).  Kui me räägime poliitilistest debattidest, siis on sealt sageli puudu just noored, kuid ometi on tegemist debattidega, mis mõjutavad seda, milliseks kujuneb meie elu- ja majanduskeskkond, kui turvaliselt tunneme ennast kodust kooli ja tööle jalutades või milliseks kujuneb meie pensionipõlv. Samas ei saa ma ühelegi noorele ühiskondlikku passiivsust otseselt pahaks panna, sest poliitilistes debattides ongi keeruline osaleda: näiteks peab selleks pidevalt uudiseid jälgima, omama teatud oskussõnavara ning tundma konkreetsete olukordade konteksti. Arvestades seda, kui palju toimub ühe noore inimese elus, on igati arusaadav, et tal pole aega igal hommikul lehte sirvida või kell üheksa õhtul “Aktuaalset kaamerat” vaadata. Ja nii ongi loogiline sõnavõtmise asemel vaikselt kõrvalt vaadata, kuidas teised väitlevad, või üldsegi mitte kohale tulla ja kogu teemat ignoreerida. Aga just nendes väitlustes otsustatakse, milliseks muutub maailm, kus tänased noored elama ja tegutsema hakkavad, ja mina ei taha, et ükski noor sellistest vestlustest ainult sellepärast eemale jääb, et ta tunneb ennast alainformeerituna. Tundsin, et noortel on puudu infokanalitest, kus seletatakse keerulised poliitilised terminid võimalikult lihtsalt lahti, antakse ülevaade maailmas toimuvast, räägitakse sellest, mis toimub Euroopa Liidus, ning – mis kõige tähtsam – näidatakse, et iga noore kogemus ja hääl on oluline. Ja kus viga näed laita, seal tule ja aita, eks? Kõik algab kohale tulemisest ning selle põhimõttega ma noordelegaadiks kandideerimise avalduse saatsingi.  

• Millega tegeleb Euroopa Liidu noordelegaat?

Euroopa Liidu noordelegaat tegeleb eeskätt kuulamisega ja seda mitte selleks, et vastata, vaid selleks, et aru saada. Teisisõnu on noordelegaadi jaoks oluline koguda kohalikelt Eesti noortelt sisendit selle kohta, mis on hästi ja mis vajaks parandamist, mis toob rõõmu ning mis ajab närvi mustaks. Seejärel peab noordelegaat mõtlema, kuidas saaks neid muresid lahendada (ja/või rõõme hoida) Euroopa Liidu toetusmeetmete abil. Mõnikord võib lahenduseks olla see, kui tutvustad mõnda projektitoetust, noortele suunatud programmi või tood erinevad osapooled ühe laua taha kokku. Teinekord mõtled sellele, mis sulle on öeldud, tõlgid selle veidi ametlikumasse keelde ja lähed räägid sellest Euroopa Liidu poliitikakujundajatega. Kuna muudatused võtavad mõistagi Euroopa Liidu tasandil kaua aega ja nii mõndagi seisukohta tuleb ikka ja jälle kaitsta ning selgeks rääkida, siis tegeleb Euroopa Liidu noordelegaat ka kannatliku meele hoidmisega. Aga demokraatia võlu seisnebki selles, et me arutleme, analüüsime ja lepime kokku, mitte ei rapsi ja rahmelda, sest siis on nendel otsustel ka reaalne kandepind. 

• Mida soovid oma mandaadi ajal ära teha? Millised teemavaldkonnad on Sinu jaoks südamelähedasemad, millele kindlasti tähelepanu soovid pöörata?

Esiteks on minu suureks kireks rääkida lihtsalt, aga mitte lihtsustatult keerulistest nähtustest. Selleks, et demokraatia saaks toimida, peame aeg-ajalt meelde tuletama erinevate terminite ja sõnade tähendusi, käima üle põhitõed ning saama aru, miks on mõistlik neid järgida. Seega sooviksin oma mandaadi jooksul muuta Euroopa Liiduga seonduvad terminid natukene selgemaks, et saaksime kõik pidada tähendusrikkamaid ning sügavamaid vestlusi. Samuti sooviksin põlise lõunaeestlasena pöörata tähelepanu erinevate omakultuuride, nagu näiteks võru, setu ja mulgi noortele ning nende tegemisi ja sõnumeid võimestada. Soovin ka seda, et sõna “ligipääsetavus” muutuks meie ühiskonnas sisukamaks terminiks, st et pööraksime rohkem tähelepanu ligipääsetavamate kultuuriürituste korraldamisele ning muudaksime linnaruumis liiklemise ja hoonetesse pääsemise lihtsamaks. Ilmselgelt ei ole see Euroopa Liidu noordelegaadi võimuses, kuid sellegipoolest sooviksin alustada vestlusi erivajadustega noorte esindajatega, et üheskoos mõelda, kuidas nende tegemistele õlg alla panna. Lõppude lõpuks on meil kõigil eri vajadused, mõnel puhul on neid lihtsalt raskem märgata, ning me kõik väärime võimalust elada mõistvas ja kaasavas ühiskonnas. 

• Kuidas plaanid Euroopa Liidu noordelegaadina oma tegevustesse ka teisi Eesti noori kaasata? 

Olen tänaseks juba alustanud suhtlust Lõuna-Eesti sädenoortega ning valmistume koos Eesti Noorteühenduste Liiduga koguma ka noortelt üle Eesti sisendit ühiskondlikult oluliste teemade kohta. Samuti tahan teha Euroopa Liidu noordelegaadi platvormi sotsiaalmeedias nähtavamaks ning teha samme selles suunas, et igal noorel oleks võimalik kellaajast või asukohast sõltumata pääseda ligi harivatele digitaalsetele materjalidele. Ja muidugi võib mulle alati kirjutada või seltskonnas varrukast kinni võtta, kui tekib mõni põnev mõte või ettepanek. 

Mis on Euroopa Noortedialoog?

“Euroopa Noortedialoogi” projekti näol on tegemist Euroopa Komisjoni poolt algatatud ja rahastatud projektiga, kuhu on kaasatud kõik Euroopa Liidu liikmesriigid. Projekti üldiseks eesmärgiks on luua kahekõne Euroopa Liidu noorte ja poliitikategijate vahel, et anda sisendit Euroopa noortepoliitikasse ning samuti riikliku ja kohaliku tasandi noortega seotud küsimustesse. Samuti toimuvad projekti raames erinevad sündmused, mille eesmärgiks on noori kaasata ja neilt sisendit saada või neid erinevatel teemadel koolitada. 

Euroopa Liidu noordelegaadi programm on osa “Euroopa Noortedialoogi” projektist, mida viib Eestis ellu Eesti Noorteühenduste Liit. Projekti rahastajateks on Euroopa Komisjon ning Haridus- ja Teadusministeerium.  Euroopa Liidu noordelegaate on kaks Juunior ja Seenior noordelegaat. Seenior noordelegaatina jätkab 2025. aastal eelmine Euroopa Liidu noordelegaat Rudolf Kasper Naruski.

Lisainformatsioon: Jane Kõrts, Euroopa Noortedialoogi projektijuht, Jane@enl.ee.