24. sept. 2021

Osalusprogrammi juht Maarja ja noorte osaluse spetsialist Liisa osalesid 15. septembril Tallinna Ülikooli poolt korraldatud seminaril, mille fookuses oli noored ja (digi)osalus. Valdkonda olid tutvustamas mitmed oma ala eksperdid nii ülikoolist, ministeeriumist, Haridus- ja Noorteametist, kui ka erinevatest katusorganisatsioonidest.

Esimesena arutleti seminaril oktoobrikuus toimuvate kohalike omavalitsuste valimiste teemal. Selles osas tuli välja, et noorte poliitiline osalus laieneb suuresti läbi e-lahenduste ja sotsiaalmeedia.  Lisaks sellele selgitati, kuidas erinevaid noorte gruppe aktiviseerida, et üha rohkem 16-17. aastaseid noori läheks hääletama.

“Küll aga tuleks erinevatest platvormidest rääkimise asemel vaadelda valdkonda spetsiifilisemalt ja erinevatel sotsiaalmeedia platvormidel olevaid erinevad funktsioone kasutada.”

Tallinna Ülikooli poolt tehtud uuringu põhjal selgus, et noored jagunevad ühiskondlikus osaluses järgmiselt: aktiivsed noored ja mitteaktiivsed. Mitteaktiivsed noored on need, keda poliitika ei huvita, küll aga lähevad neile mõned teemad korda, näiteks elustiil, kliima ja seksuaalvähemuste küsimus. Need noored näevad ka teisi noori passiivsena ja see on nende jaoks negatiivne, mis tähendab, et nad ikkagi tunnevad seda, kui oluline on kaasa rääkida ja osaleda. Parimate lahendustena toodi välja, et noori mõjutavad enim positiivselt meemid, videolood ja isiklik kogemus.

Teises teemablokis tutvustati noorte osaluse vajalikkust KOV valimiste kontekstis. Uuringu raames loodi noore valija persoona, kelle jaoks olid olulised järgnevad teemad, valdkonna arengud ning tõekspidamised:

• usutakse, et poliitikud teevad poliitikat;
• eelkõige pakuvad huvi noorele huvi järgmised teemad: LGBT, kliima, üksteise toetamine ja solidaarsus;
• esimene valima minek on justkui rituaal – kõik tahavad minna pigem valimisjaoskonda ja tavaliselt on teine hääletamine e-vormis;
• noored kardavad, et täiskasvanud teevad hästi kaalutletud otsuseid, kuid pigem peaks noortele selgitama, et tutvuda tuleks erinevate kandidaatide ning lubadustega (või eelmiste valimiste lubadustega ja kas need on ellu viidud).

“Valimistel ei saa noor teha valet valikut, eelkõige oluline on hääletama minna!”

Lisaks selgitati, et noorte jaoks ei ole ainuke osalusvorm valimistel hääletamine, vaid sellest olulisem on aktiivne kodanikuosalus ja ühiskonnas kaasarääkimine. Seega: valimised ei võrdu kodanikuaktiivsusega ja vastupidi, vaid need toetavad üksteist.

Heaks kodanikuks saamine algab noore jaoks juba kodust, ehk kui noor saab valida erinevate variantide vahel ja teda kaasatakse otsustamisesse ka kodus, siis seda tõenäolisema on, et ta soovib ka tulevikus olla kaasatud.

“Kindlasti peaks noorte kaasamise puhul jälgima, et tegemist ei oleks ühepoolse kaasamisega, vaid algatamise ja koosloomega.”

Selles blokis tutvustati ka erinevaid osalus- ja kaasamisvõimalusi, näiteks rahvaalgatus.ee ja Citizen OS, mis hõlbustavad noorte osaluse arengut.

Nagu mainitud, siis noori tuleks kaasata juba väga varajases eas. Head näited on koolipõhine kaasamine, kus õpilased räägivad kaasa kaasava eelarve osas, ja erinevate platvormide abil. Lisaks sellele on oluline tutvustada noortele, kuidas kasutada ID-kaarti ja digiallkirja andmist.

“Ühtlasi mainiti, et õpetada pole vaja teadmisi, vaid allikaid ja nende kasutamist, näiteks ühiskonna õpetuses: õpetame leidma riigiteatajast põhiseadust, mitte ei lase neil õppida põhiseadust pähe.”

Eesti Noorteühenduste Liit tutvustas seminaril osalusvaldkonda, kus selgitasime, et noored kasutavad hea meelega digilahendusi. Head näited on erinevad noorte omaalgatuslikud projektid, töö volikogus ning komisjonides. Eelkõige nähakse kõige parema võimalusena hübriidlahendust. Noortekeskused tutvustasid oma valdkonnaalaseid digiosalusvorme, näiteks discordi, et arendada nutikat noorsootööd.

Kokkuvõttes oli seminar väga põnev ja tutvustas ühe valdkonna erinevaid külgi. Tulenevalt keerulisest olukorrast riigis on kõigil vaja liikuda efektiivsemate e-lahenduste poole, et osalusvaldkond areneks veelgi!