25. juuni 2024

17. mail toimus Narva-Jõesuu Meresuu Spa Hotellis Ida-Virumaa generatsioonidevaheline dialoog, mille raames toodi kokku erinevas vanuses inimesed üle Ida-Virumaa, kaasates lisaks veel osalejaid Harjumaalt ja Tartust. Üritusel osales 51 inimest, neist 27 olid noored. 

Generatsioonidevahelise dialoogi eesmärk oli suurendada põlvkondadevahelist solidaarsust ja aktiivsust ühiskondlikus elus ning julgustada dialoogi noorte ja eakate vahel. Lisaks arutati kahte aktuaalset teemat, tekitades diskussiooni vanusegruppide vahel, kes igapäevaselt ei suhtle, ja koguti sisendit noortevaldkonna vajadustest.

Sündmuse alguses toimusid ettekanded, mis keskendusid kahele olulisele teemale. Ingrid Raudsepp Tartu Ülikoolist ja German Morris Tallinna Ehte Humanitaargümnaasiumist rääkisid tehnoloogia mõjust noorte tulevikule tööturul ning digitaalsete oskuste ja demokraatia olulisusest hariduse arengus. Svetlana Sazhina Kogukonna Arengu Ühingust (eakate esindaja) tutvustas, kuidas tagada noortele oskuste edasiandmine, mis aitaks säilitada ja edasi anda unikaalseid teadmisi ja kogemusi.

Pärast ettekandeid toimus osaluskohvik, kus osalejad arutasid grupitöödes erinevaid teemasid. Arutelude kokkuvõtted toovad esile järgmised punktid:

Oskuste ja teadmiste edasiandmine ning hariduse kättesaadavus

• Tehnoloogia ja eakad: eakatel on juurdepääs kaasaegsele tehnoloogiale ja sidele, mis parandab nende elukvaliteeti. Samas õpivad noored täiskasvanutelt kriitilist mõtlemist, loogikat ja eneseväljendust.
• Sotsiaalne sidusus: sotsiaalsed sidemed tugevnevad ja eakate isolatsioon väheneb. Noorte kommunikatsioonioskused paranevad.
• Eestikeelne haridus: üleminek eestikeelsele õppele loob võrdsed tingimused ja võimalused ning aitab säilitada ja arendada rahvuskultuuri ja -identiteeti. Noored rõhutasid vajadust paindliku lähenemise ja toimivate tugisüsteemide järele ülemineku ajal.

Kogukonna elu arendamine ja vastastikune õppimine

• Vastastikune õppimine: noored õpivad vanematelt elutarkust ja praktilisi oskusi ning vanemad uute tehnoloogiate ja kaasaegsete lähenemisviiside kohta. See tugevdab sotsiaalseid sidemeid ja põlvkondade vahelist mõistmist.
• Traditsioonide säilitamine: mälestuste ja teadmiste jagamine aitab säilitada kultuuri- ja peretraditsioone, tugevdades ühtekuuluvustunnet.
• XXI sajandi oskuste arendamine: osalejad rõhutasid vajadust arendada kriitilist mõtlemist ja loovust, et lahendada kaasaegseid probleeme ja kohaneda kiiresti muutuva maailmaga. Ühiselt tunnustati tõhusate suhtlemisoskuste olulisust.

Kultuuridevaheline dialoog ja uuenduslikud lahendused

• Noorte algatuste arendamine: noorte algatuste toetamine kogukonnas suurendab kodanikuhariduse jätkusuutlikkust ja osaluse aktiivsust.
• Kultuuridevaheline dialoog: dialoog loob usaldusväärseid suhteid, austust erinevate kultuuride vastu ja tingimusi kodurahu säilitamiseks. Noored ja eakad peaksid aktiivselt osalema avalikus elus, esitada ja rakendada uusi algatusi ning seista oma huvide ja õiguste eest.
• Mentorlus ja ühiskondlik kaasamine: mentorite roll on oluline noorte algatuste suunamisel ja toetamisel. Kaasav ühiskond toetab mitmekesiseid algatusi, mis aitavad luua õiglasemat ühiskonda.

Aruteludest selgus, et põlvkondadevaheline kogemuste jagamine, kaasaegsete oskuste arendamine ja noorte algatuste toetamine on harmoonilise ja edumeelse ühiskonna loomisel võtmeaspektid. Need valdkonnad tugevdavad sotsiaalseid sidemeid, edendavad innovatsiooni ja valmistavad noort põlvkonda ette tulevasteks väljakutseteks.

Generatsioonidevahelise dialoogi korraldamise soovitused

Generatsioonidevahelise dialoogi korraldamine on väärtuslik võimalus edendada mõistmist ja koostööd eri vanuserühmade vahel. Allpool on toodud mõned soovitused, mille on koostanud Vassili Golikov, programmide juht Sillamäe Lastekaitse Ühingust.

1. Küsitluste kaudu eeltöö
   Enne dialoogi korraldamist on kasulik läbi viia küsitlus nii noorte kui ka eakate seas. See aitab tuvastada peamised kokkupuutepunktid ja murekohad. Mida paremini mõistate osalejate soove ja ootusi, seda paremini saate ette valmistada ürituse sisu ja valida sobivaid kaasamise meetodeid.
2. Lihtne ja arusaadav kommunikatsioon
   Ürituse teavitamisel kasutage lihtsat ja selget keelt. Kui kaasate ka vähemuste esindajaid, tagage info tõlkimine vajalikesse keeltesse. Nii saavad nii noored kui ka eakad aru, mis neid ees ootab ja kuidas nad saavad osaleda.
3. Ühisteemade leidmine
   Teemade kujundamisel alustage ühisjoonte leidmisest noorte ja täiskasvanute vahel. Kui esimesed positiivsed sidemed on loodud, saab arutada erinevusi. See aitab luua usaldust ja tugevdada dialoogi. Kasutage online-küsitlusi, et koguda eelnevalt osalejatelt soovitusi ja valida aruteluteemad, mis mõlemale poolele huvi pakuvad.
4. Praktilisus ja elulised näited
   Arutelu korraldamisel olge praktiline. See lihtsustab nii noortel kui ka eakatel oma kogemuste ja elu õppetundide jagamist. Tõstke esile parimaid praktikaid ja häid näiteid, mida mõlemad osapooled märgata võivad.
5. Turvaline ja kaasav keskkond
   Kaasamisel arvestage osalejate eripäradega ning tagage, et kõik tunneksid end turvaliselt ja kaasatuna. Kasutage Conversation Café meetodit ja lepige ürituse alguses kokku ühised reeglid, mida kõik järgivad.
6. Tasakaalustatud osalejate valik
   Osalejate otsimisel püüdke tagada tasakaal, et esindatud oleksid erinevad soo, vanuse, keele, geograafilise ja sotsiaal-majandusliku taustaga inimesed. See tagab, et dialoog on mitmekülgne ja kõikehõlmav.
7. Vaimse tervise käsitlemine
   Pöörake erilist tähelepanu vaimse tervise küsimustele, eriti vananemisega seotud eripäradele ja väljakutsetele. Eksperdid ja korraldajad peaksid olema kannatlikud, viisakad ja abivalmid. Vajadusel korrake ja selgitage lihtsaid küsimusi, et kõik tunneksid end väärikalt kohelduna.

Nende soovituste järgimine aitab luua konstruktiivset ja kaasavat keskkonda, kus erinevad põlvkonnad saavad jagada oma kogemusi, õppetunde ja ideid, luues seeläbi tugevama ja ühtsema kogukonna.

Ürituse tulemused ja kokkuvõte

Generatsioonidevahelise dialoogi tulemusena said osalejad uusi oskusi ja teadmisi hariduse ja kultuuridevahelise dialoogi kohta, samuti noorte muredest ja osalusest. Noored ja täiskasvanud õppisid üksteist paremini tundma ja üksteiselt õppima. Venekeelsed noored ja täiskasvanud integreerusid paremini Eesti ühiskonda, kuna üritus toimus suures osas eesti keeles.

Ürituse korraldas Sillamäe Lastekaitse Ühing koostöös Eesti Noorteühenduste Liiduga. Sündmus toimus projekti „Euroopa Noortedialoog 2022-2024“ raames, mida rahastavad Euroopa Liit ja Haridus- ja Teadusministeerium.