/ Infonurk / Välissuhted / ILO-teemaline seminar Kopenhaagenis
7. nov. 2022
28.- 30. okroobril korraldas Taani noorteühenduste Liit Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) teemalist seminari Taanis, kuhu tulid kokku Taani, Soome, Norra, Rootsi ja Eesti esindajad ning noordelegaadid.
Mina ise tulin Taani päev enne seminari, et koos meie partneritega (Soome noorteühendus ja Taani noorteühendus) teha FAN ehk Future Agents NOW projekti koosolekut, mille käigus arendame noordelegaadi programme Euroopas ja ka maailmas. Panime paika vajalikud tähtajad ning arutasime erinevate projekti osade läbiviimiskavasid.
ILO-teemaline seminar
Seminar leidis aset Haslevis, mis on 60 km Kopenhaagenist ning eesmärgiks oli Põhjamaa riikidega arutada noorte osalust oma riikide ametiühingute juures ja noorte esindatust ja osalust ILO juures. Nädalavahetuse jooksul õppisime kuidas ILO töötab ja seda kuidas organisatsioon juba teeb koostööd noortega ning saime rääkida ILO töötajatega maailma olukorrast ja sellest kuidas olukord on noorte tööturule sisenemisega.
Kui olime mõistnud, kuidas ILO töötab ja kaasab noori, mõtlesime ise konkreetsetele ideedele, kuidas veel rohkem kaasata noori ILO töösse ja ka poliitika kujundamisesse. Pärast tiimidesse jaotumist tegime valmis kindlad plaanid, mille kallal hakkasime ka juba koos töötama. Tulevikus teeme veel follow-up koosolekuid, et kindaks teha, et töö liigub ikka õiges suunas.
Mis on ILO ehk International Labour Organization?
ILO ehk Rahvusvaheline Tööorganisatsioon, koondab alates 1919. aastast 187 liikmesriigi valitsusi, tööandjaid ja töötajaid, et kehtestada tööstandardeid ja töötada välja tööga seotuid programme, mis edendavad inimväärset tööd kõigile naistele ja meestele.
See loodi veendumusega, et kauapüsiv rahu saab luua ainult siis, kui see põhineb sotsiaalsel õigusel, mistõttu on ILO peamisteks eesmärkideks edendada tööõigusi, tagada inimväärseid töövõimalusi, tõhustada sotsiaalkaitset ja tugevdada dialoogi tööga seotud küsimustes.
ILO on ka ainuke kolmepoole ÜRO agentuur, kuid selle ainulaadne struktuur annab kõikidele relevantsetele pooltele ehk töötajatele, tööandjatele ja valitsustele võrdse hääleõiguse tagamaks, et tööturu osapoolte seisukohad kajastuksid täpselt tööstandardites ning poliitikate ja programmide kujundamisel.
Mis on hetkel noorte olukord töömaailmas?
Paljudes riikides on noorte tööjõu olukord murettekitav. Mitteametlik ja haavatav töö on kahetsusväärne reaalsus enamiku töötavate noorte jaoks kogu maailmas, mis tähendab, et tööandjad kasutavad neid sageli ära ja sunnivad madala palga eest pikki tunde töötama või töötama ohtlikes tingimustes.
Nagu jooniselt on näha siis viimaste andmete järgi oli 75 mln töövõimelist noort töötu. Aasta 2022 jooksul prognoositakse, et see arv langeb 73 miljonini, kuid siiski see on 6 miljonit kõrgem kui aastal 2019.
Jooniselt on ka näha, et hetkel on NEET-staatusesnoori umbes 282 miljonit noort (23,3%). NEET-staatus tähendab noort, kes ei ole enam haridussüsteemis, kes ei tööta ega saa tööalast koolitust. Kahjuks Covid-19 kriis on ära nullinud 15 aastat edusamme NEET-staatuses noorte arvu vähendamises.
Faktid:
- Covid-19 kriis tõi kaasa 8,2-protsendilise noorte tööhõive languse!
- COVID-19 mõjutas noori inimesi rohkem kui täiskasvanuid, kuna uute töötajate värbamine lõppes, mis tegi tööturule sisenemise väga raskeks.
- Noored naised on kannatanud kõige rohkem, osaliselt hoolduskohustuste ebavõrdse jaotuse ja olemasoleva ebavõrdsuse tõttu.
- Noorte töötuse määr on ligikaudu 3 korda kõrgem kui täiskasvanute määr.
Autor: Linda Luts, 2022. aasta Eesti ÜRO noordelegaat
/ Loe ka