fbpx

/ Infonurk / Valimised / Soovitused valimisdebati korraldamiseks

Riigikogu valimised toimuvad selle aasta 5. märtsil ning Eesti Noorteühenduste Liit on teinud võrgustikku kuuluvatele noorteühendustele ja osaluskogudele üleskutse valimisdebattide korraldamiseks. Valimisdebattide eesmärgiks on valimiste eel tõstatada noorte jaoks olulisi teemasid, anda noortele võimalus kandidaatidega tutvuda ja neile küsimusi esitada ning tuua esile noori kandidaate. Selleks, et debattide korraldamist toetada, oleme koostanud debati korraldamise juhendi. 

Valimiste hea tava haridusasutustele ja noortevaldkonnale

Kui plaanid valimisdebatti või muud valimistega seotud tegevust läbi viia haridusasutuses, siis loe kindlasti läbi valimiste hea tava haridusasutustes. Oleme koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Õiguskantsleri Kantseleiga pannud kirja põhimõtted, mis aitavad tagada, et koolis saaks valimistegevusi läbi viia, kuid tagada, et need on erapooletult korraldada ning kaitsevad noorte õigusi. Soovitame neid põhimõtteid jälgida ka noorsootööd tehes, sh osaluskogudele ja noorteühendustel. 

Debati korraldamine

Valismisdebati korraldamiseks otsi mõni suurem saal, et kõik huvilised ruumi ära mahuksid. Kui korraldad sündmuse koolis ja oled saanud asutuse juhilt saanud nõusoleku debati korraldamiseks, mõtle, millal on kõige parem aeg selle läbiviimiseks. Arvesta ka sellega, et debatt ei tohi toimuda õppetöö arvelt, kuid koolil on soovi korral õigus koolipäeva ümber korraldada, et kõik soovijad saaksid debatti kuulama tulla. Kui debatt toimub koolikeskkonnast väljas, siis oled ajaliselt paindlikum, kuid arvesta, et kui debatti tulevad kuulama ka noored keskusest väljaspool (eriti maapiirkondades), peab debatt saama läbi enne viimase bussi väljumist.

Kui koht, kuupäev ja kellaaeg on paigas, saada kutse kõikidele erakondade ja üksikkandidaatidele. Seda tuleks teha võimalikult vara, et inimestel oleks aega reageerida. Tark on määrata vastamise aeg, et tulijatega oleks võimalik eelnevalt piisavalt suhelda ja neile lisainfot anda. Kui mõtled, kust küll saada erakondade ja üksikkandidaatide kontaktid, külasta www.valimised.ee lehte, vali kandidaadid, oma maakond ja omavalitsus ning nimedele klõpsates leiad kandidaadi kontakti. Kui valimised.ee lehel veel nimekirjad avaldatud pole, võta ühendust otse erakondadega. 

PS! Kutsu debattidele ka nende erakondade esindajad, kes täna veel riigikogus pole, st võta ühendust ka roheliste, parempoolsete ja Eesti 200ga. 

Debati korraldamise juures on tähtis mõelda ka sellele, millises ruumis sündmus toimub ja millised on tehnilised vajadused ja võimalused – näiteks kas mikrofonid ja kõlarid on toimumiskohal enda olemas või tuleb need eraldi rentida (kui jah, siis uuri, kust need rentida saab ja kas saate firma kaudu ka tehniku). Kui soovid debatti veebis üle kanda, uuri, kust saaksid vajaliku tehnika, vajadusel ka lisavalgustuse.

Debati kestus ja teemad

Samuti mõtle sellele, kui kaua debatt toimub, kes seda läbi viib ning millises formaadis seda teete ja mida tahate sellega saavutada. Debati pikkuse planeerimisel arvesta ka sellega, palju inimesi omavahel debateerivad. Näiteks, kui kaasata arutellu 8-9 erakonna esindajad, siis ühest tunnist jääb väheks ning pigem peaks arutelu kestma 1.5-2h, et jõuaks esitada mitu küsimust ja tagada, et kõik saavad vastata. Vastavalt sellele, kui aktiivsed noored on, tasub mõelda, millisel viisil on sihtrühma kõige parem kaasata, näiteks sli.do kaudu on võimalik esitada küsimusi nii, et noor avalikult sõna võtma ei pea.

Debati peamised teemasid paika pannes on kõige targem mõelda sellele, mis sihtrühma vajadused ja huvid. Võimalus on katta valimisprogrammides noori enim puudutavaid teemasid, kuid küsida võib ka nende asjade kohta, mida programmides kirjas pole. Sisendit saab küsida nii noortevolikogult, õpilasesinduselt kui ka noortelt sotsiaalmeedia vahendusel. Üks variant on juba enne debatti lasta noortele küsimusi saata. 

Debati läbiviimine

Selleks, et debatti läbi viia, on vaja moderaatorit, kes võiks noorte teemasid käsitleva debati puhul olla noor, olgu selleks siis näiteks mõni aktiivne õpilane, õpilasesinduse või noortevolikogu liige/juht. Moderaatori ülesanne on debati sisse juhatamine, osalejate ja formaadi tutvustamine ning arutelu juhtimine. Moderaator peab olema neutraalne ega tohi valida pooli. Samuti on tema ülesanne jälgida, et kõik osapooled saaksid võrdselt sõna ning publik küsimusi esitada. Debati lõpus võtab moderaator arutelu kokku ja tänab esinejaid.

Kommunikatsioon

Selleks, et oma debatile pealtvaatajaid leida, tuleb teha sellele ka reklaami. Kuna debati sihtgrupp on noored, siis on kõige parem kanal, kuidas sihtgrupini jõuda, sotsiaalmeedia. Koolis saate panna üles plakatid, käia klassides debatist rääkimas ning paluda ühiskonna õpetajatelt abi debati tutvustamisel klassides. Kõiksuguste disainide puhul on kõige lihtsam kasutada tarkvara Canva, kus saab lihtsa vaevaga tasuta teha plakatid, postituste disainid ja kõik muu.

Järeltegevused

Selleks, et debatti peale toimumist kajastada, on oluline, et keegi teeks sündmuse ajal pilte ja/või videosisu. Kui kannad debatti veebis üle või salvestad kogu arutelu, on võimalik sealt saada lühiklippide jaoks materjali. Üheks võimaluseks on ka see, et keegi korraldusmeeskonnast teeb debatist sisulise kokkuvõtte, mida saata jagada oma blogis või sotsiaalmeedias. 

 

Postitus põhineb 24. septembril ilmunud artiklil “Kuidas korraldada valimisdebatti”, mida on täiendatud ja ajakohastatud. 

/ Autor

Triin Roos

triin@enl.ee

/ Materjalid

Pöhimötted, kuidas tagada haridusasutuse neutraalsus valimiste ajal

pdf

/ Loe ka

Skip to content
This Website is committed to ensuring digital accessibility for people with disabilities. We are continually improving the user experience for everyone, and applying the relevant accessibility standards.
Conformance status