fbpx

/ Infonurk / Valimised / Mida erakonnad noortele lubavad? Vol 2 (Haridus ja tööhõive)

Haridus ja tööhõive on lai teema, mille üle on peetud ja peetakse ka edaspidi suuri diskussioone, just antud teema kohta käivate lubaduste mahukuse tõttu oleme need koondanud eraldi artiklisse.

Keskerakond: 

  • Toetada igapäevaste rahaliste otsustega seotud teemade ehk finantskirjaoskuse lülitamist kooliprogrammi. Arendame üldhariduskoolides investeerimisõpet. 
  • Tagada igale põhikooli õpilasele koolipäeva õppeprogrammi raames vähemalt 60 minutit aktiivset liikumist.
  • Arendada õppijakeskset hariduslugu kui personaalse õpitee ja elukestva õppe keskkonda.
  • Tõsta õpetajate keskmine palk lähiaastatel 3000 euroni ning suurendada riigi ja omavalitsuse koostöös teiste haridustöötajate palkasid, hoides need konkurentsivõimelisena võrreldes Eesti keskmise palgaga. Peame oluliseks, et haridustöötajate palgaläbirääkimistesse oleksid kaasatud ametiühingute esindajad. 
  • Tagada igale lapsele tasuta lasteaiakoht. Kompenseerime kohalikele omavalitsustele sellega kaasnevad kulud. 
  • Tagada koolide rahastuses regionaalse eripäraga arvestamine. Meie eesmärk on hoida avatuna koolid ja haridusasutused väiksemates Eesti asulates. 
  • Tagada Eesti üliõpilastele võimalus omandada tasuta ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimelist kõrgharidust. 
  • Tõsta riiklikku rahastust kõrgkoolidele lähiaastatel 1,5 protsendini SKP-st. 
  • Hoida riigi poolt teadus- ja arendustegevuse rahastust 1 protsendi tasemel SKP-st. 
  • Tõsta teadus- ja arendustegevuse rahastust erasektori poolt 2 protsendini SKP-st. Toetame vajalikke meetmeid soodustamaks erasektori investeeringute osakaalu tõusmist teadus- ja arendustegevuses. 
  • Tagada õppejõududele konkurentsivõimeline palk, et hoida tänaseid õppejõude kõrghariduse juures. 
  • Laiendada Kultuuriranitsa programmi, suurendades toetust iga õpilase kohta 60 euroni. Kõikidel lastel on võimalus läbi Kultuuriranitsa programmi osaleda kultuuriüritustel, näitustel, teatrietendustel sõltumata nende perekondade rahalistest võimalustest ning regionaalsest eripärast. 
  • Võimaldada igale üldhariduskooli õpilasele üks tasuta spordi- või huvialaring oma kooli juures. 
  • Tõsta õpetajate haridustehnoloogilist pädevust ja siduda õppekavad rohkem innovaatiliste lahendustega nii iseseisvas töös kui ka koolitunnis. 
  • Tagada riikliku õppekava rakendamiseks piisaval hulgal õpetajaid ja tugispetsialiste ning toetada koole õppevahendite koostamisel ja hankimisel. Eestikeelse hariduse arendamise protsessis peab tagama, et  üldhariduskoolide õpilaste teadmiste tase ja õppetöö kvaliteet ei lange. Keskerakond ei toeta poliitkampaania  korras läbiviidavat üleminekut eestikeelsele haridusele, mis seab ohtu õppekvaliteedi ja vajalike õpetajate  tagamise nii eesti- kui venekeelsetes koolides.

Reformierakond: 

  • Paindlik õpitee kogu elukaare vältel. Eesmärk on muuta haridussüsteem paindlikumaks ja õppijakesksemaks kõigis haridusastmetes. Toetame riiklike õppekavade kaasajastamist, lõimides üldhariduse noorsootöö, huvi- ja kutseharidusega. 
  • Sarnaselt Põhjamaadele seame lävendid järgmisesse kooliastmesse sisenemisel, mitte kooliastme lõppu.
  • Alustame kooliharidust kuuendast eluaastast ettevalmistusaastaga, mis ühtlustab laste valmisolekut kooliks. Selleks kujundatakse ümber lasteaia viimane rühm, kus õpetatakse sotsiaalseid oskusi, lugemist, kirjutamist ja esimest võõrkeelt.
  • Võtame kasutusele uue liikumisõpetuse ainekava.
  • Õpetaja keskmine palk peab olema vähemalt 120% riigi keskmisest palgast. Õpetajad kui magistrikraadiga spetsialistid peavad saama konkurentsivõimelist palka. Selleks, et tõsta õpetajaameti prestiiži, peavad haridusvaldkonna osapooled leppima kokku hariduseelarvete kujundamise ning õpetajate tasustamise põhialustes. Õpetajate karjäärimudel peab tagama vähemalt 25% palgaerinevuse sama õppeasutuse sees. 
  • Kõrghariduse toetus riigieelarvest suureneb aastatel 2023–2027 vähemalt 15%. Samal ajal tuleb soodustada eraraha kaasamist kõrgharidusse, et kõrghariduse rahastamine kasvaks 1,5%ni SKPst.
  • Arendame Kultuuriranitsat. Kultuuriranits on toetusmeede põhikooli õpilastele, et tagada igale lapsele kultuurielamus. Kultuuriranitsa programm võimaldab lastel ja noortel külastada õppeprogrammi osana teatrietendusi, kinoseansse, muuseume või muud kultuurivaldkonnas pakutavat.
  • Võrdsustame lasteaiaõpetajate tasud õpetajate omadega.
  • Toetame süsteemset videoõppematerjalide arendamist eelkõige reaal- ja loodusainetes. 
  • B-võõrkeele valikul peavad koolid pakkuma õpilastele valikut vähemalt kahe võõrkeele vahel. Kehtiv seadus kohustab kooli pakkuma õpilasele võimalusel teise võõrkeele õppimise valikut. Valdavalt on selleks valikuks kujunenud vene keel. Venemaa agressioon on ahendanud järsult vene keele kasutusala ja see tingib vajaduse kohustada koole suurendama valikuvõimalusi teise võõrkeele osas. Vene keele õpetajatele, kes kaotavad koormuse, pakume võimalust ümberõppeks näiteks eesti keele õpetajaks vene emakeelega lastele.

Sotsiaaldemokraadid: 

  • Pikendame koolikohustust 18-aastaseks saamiseni või kutse omandamiseni. 
  • Koostöös õpetajate esindusorganisatsioonide ja õpilasorganisatsioonidega vaatame üle ja nüüdisajastame riikliku õppekava. Laiendame õpilase võimalusi õppe isikupärastamiseks. 
  • Tagame õpetajate miinimumpalga vähemalt 130% eelneva aasta Eesti keskmisest palgast.
  • Tagame tasuta lasteaiakoha igale lapsele, toetame riigi poolt lasteaialaste toiduraha kulusid analoogselt koolitoiduga ning pakume investeerimistoetust lasteaiahoonete ehitamisel ja renoveerimisel. 
  • Seome lasteaiaõpetaja, huvihariduskoolide õpetajate ja noorsootöötajate palga õpetajate palgakasvu kokkuleppega ning maksame selleks omavalitsustele piisavat riigitoetust.Varustame haridusasutused tugispetsialistidega, makstes tugispetsialistidele 150% ning erirühmade õpetajatele 130% õpetaja miinimumtöötasust. 
  • Suurendame teadus- ja arendustegevuse rahastust 5 aastaga 3%-ni SKP-st, millest riik panustab 1%. 
  • Tõstame vajaduspõhise õppetoetuse 500 euroni ning nüüdisajastame õppelaenu tingimusi.
  • Suurendame Kultuuriranitsa summat 150 eurole lapse kohta, mis võimaldab igal lapsel lasteaiast gümnaasiumini käia teatris, kontserdil, muuseumis, kinos või näitusel. 
  • Muudame õpilaste tööampsude ja praktika eest tasumise tööandja jaoks maksuvabaks.
  • Teeme riigi digitaristu, süsteemid ja avaandmed kasutatavaks ettevõtetele ja teadusasutustele. Jätkame sammudega tarkvaralahenduste taaskasutuse edendamiseks koodivaramu kaudu. 
  • Tagame vajalike õppevahendite ja tugiteenuste olemasolu tavalasteaedades ja -koolides õppivatele erivajadustega lastele. 
  • Laiendame seniseid laste liikumist soosivaid programme kõikidesse koolidesse, et iga Eesti laps liiguks päevas vähemalt 60 minutit.

Eesti 200: 

  • Tõstame kohustusliku kooliea 18. eluaastani ja loome täiendavad paindlikud põhikoolijärgsed õppimisvõimalused igale noorele.
  • Investeerime alus- ja üldharidusse igal aastal 250 miljonit eurot lisaraha. Selle eest kindlustame õpetajate palgatõusu, suurendame õpetajate ja tugispetsialistide koolitustellimust, viime ellu ühtse Eesti kooli reformi ja tagame väga hea hariduse igas Eesti piirkonnas.
  • Juba järgmisel aastal peab hea kooliõpetaja saama 3000 eurot palka. Selleks suurendame koolide palgafondi mahtu, mis võimaldab maksta kõrgemat tasu väga hea professionaalse tasemega õpetajatele. Hoolitseme selle eest, et lasteaiaõpetajate ja huvihariduse õpetajate palgad suureneks samas suurusjärgus. 
  • Töötame välja rahastusmudeli hajaasustusega omavalitsustele, mis soodustab kodulähedaste lasteaed-algkoolide ja suuremates asulates asuvate progümnaasiumide ja gümnaasiumide võrgu arendamist. Kindlustame igale lapsele eestikeelse 1.-6. klassi hariduse kuni 20 minuti kaugusel kodust. 
  • Ülikoolide rahastamine ei tohi olla iga-aastase riigieelarve kauplemise koht. Teeme erakondadeülese pikaajalise poliitilise kokkuleppe kõrghariduse ja teaduse terviklikuks rahastamiseks. Toetame tasuta eestikeelse kõrghariduse andmise jätkumist praeguses mahus. Anname ülikoolidele võimaluse kehtestada määratud juhtudel õppekoha tasu ka eestikeelses õppes. 
  • Hea haridussüsteem on eduka ja eksportiva majanduse alus. Investeerime haridussüsteemi, sest majanduses kehtib printsiip – enne targaks, siis jõukaks. 
  • Toome teaduspõhise õpioskuste ja sotsiaalsete ning emotsionaalsete oskuste õppe igasse Eesti kooli ja lasteaeda. 
  • Käivitame kõiki Eesti kõrgkoole hõlmava e-Ülikooli, et toetada digiõppe arenguhüpet ja võimestada kõrgkoole looma kvaliteetseid digikursusi nii eesti kui inglise keeles. Kõik huvilised nii Eestis kui mujal maailmas peavad pääsema hõlpsalt ligi Eestis loodud kõrgetasemelistele e-kursustele. 
  • Pöörame erilist tähelepanu erivajadustega laste ja noorte turvalise ning arendava õpikeskkonna loomisele kõigil haridusastmetel alates lasteaiast. Tagame laste vajadustele vastavate tugiteenuste kättesaadavuse igas haridusasutuses. Arendame erivajadustega laste õpetajate koolitamist ja õppematerjale (sh digitaalseid).
  • Tugevdame erinevate kiusamise vormide vastu võitlemise meetmeid, sh parandame koolide töötajate ja õpilaste konfliktilahendamise oskusi. Parandame koolide võimalusi kiusamise ennetamise programmidega liitumisel.

Isamaa: 

  • Kujundab kõigi haridustasemete õppekavad vastavalt Eesti ühiskonna ja õpilaste arengu vajadustele. 
  • Pöörab erilist tähelepanu eesti rahvuse, keele ja kultuuri, religioonide ja vaimse pärandi, terve perekonna loomise ja hoidmise ning rahatarkuse alase teadlikkuse tõstmisele.  
  • Tõstab õpetaja töötasu alammäära 125 %-ni Eesti keskmisest palgast.
  • Võimaldab tõsta ülikooli professori palgamäära Eesti keskmisest 4-kordseks, kaasprofessoril 3-kordseks ja doktorikraadiga lektoril 2-kordseks.
  • Suurendab kõrgkoolide rahastamist, rõhuga eestikeelsetel õppekavadel ning aitab kaasa Eestisse pikaks ajaks jäävate välisõppejõudude eesti keele omandamisele, et nad saaksid osaleda asjaajamisel ja õpetada ka eestikeelsetel õppekavadel. 
  • Korraldab kõrgkoolide rahastamise lähtudes eesmärgist soodustada eesti teaduskeele arengut. 
  • Eraldab vahendid alushariduse ja huvikoolide õpetajate palgatõusuks, makstes selleks riigipoolset palgatoetust analoogiliselt treenerite ning laulu- ja tantsukollektiivide juhtide palgasüsteemile.  
  • Toetab jätkuvalt põhimõtet, et lasteaiaõpetaja töötasu peab olema vähemalt 90% kooliõpetaja töötasu alammäärast bakalaureusekraadi ja 100% magistrikraadi omamisel. 
  • Tagab riigi-, munitsipaal- ja erakoolidele ühetaolised rahalised võimalused hariduse pakkumiseks, et toetada haridussüsteemi mitmekülgsust. 

Eestimaa Rohelised: 

  • Suurendame gümnaasiumis valikainete osakaalu ja võimalust valida valikaine mõnest teisest gümnaasiumist, kutsekoolist või kõrgkoolist. 
  • Suurendame valikainete osakaalu põhikoolis, andes koolidele võimaluse ise leida tee õpiväljundite omandamiseks ja õpilastele individuaalsete õppekavade alusel õppimiseks.
  • Tervitame 2022. aasta valitsuskoalitsiooni leppes ette nähtud kõghariduse rahastuse tõusu 15% aastas ja hoolitseme selle jätkumise eest, kompenseerimaks teravat alarahastust eelnenud aastatel.
  • Võimaldame töötavatele üliõpilastele tasuta õppimist osakoormusega, soosides sellega erialase töö või praktikakohtade leidmist. Kutse- ja kõrghariduse õppekavade koostamisel tuleb kaasata ettevõtteid, kus õppurid hiljem tööle asuvad. 
  • Viime teaduse rahastamise lähema 10 aasta jooksul kolme protsendini SKPst, millest poole moodustab riiklik teadusrahastus.
  • Vähendame kohustuslikku õppekoormust, millega väheneb ka õpetajate töökoormus. Selle asemel loome võimalused vabatahtlikult õppida juurde üldaineid, valmistuda riigieksamiteks ja olümpiaadideks, õppida teaduskoolis või ülikoolis, omandada praktilisi oskuseid huvikoolis, kutsekoolis või töökohal, mille tulemusena õppepäevade arv aastas jääb samaks.
  • Töötame välja nii tänaseid kui lähituleviku vajadusi arvestava kutsekoolitustellimuse, kaasates kõiki asjassepuutuvaid osapooli. Parandame kutsekoolide õppekeskkonda ja praktikabaasi.

Parempoolsed: 

  • Innovatsiooni võimendamiseks paneme Eesti ülikoolide õppe ja teaduse kvaliteedi ambitsioonikalt kasvama, et tõsta üks Eesti ülikool maailmas saja parima sekka.
  • Kõrghariduse kvaliteedi tõstmiseks tagame selleks vajaliku riikliku rahastamise ja anname ülikoolide suuremad võimalused eraraha kaasamiseks.
  • Parima eestikeelse koolihariduse viimiseks igasse Eesti nurka loome kaasaegsed õppeplatvormid ja muudame õpetajaameti atraktiivseks.

Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE): 

  • Viime koolid üle eestikeelsele õppele, muudame Eesti ülikoolid taas eestikeelseks ning rahastus- ning hindamissüsteemi Eesti-keskseks.
  • Toetame senisest enam rahvusteadusi ning Eesti algupärase kirjanduse, kunsti ja muusika edendamist. Viime sisse eesti kultuuriloo kursused ja taastame eesti kirjanduse kursuse nii põhikoolis kui ka gümnaasiumis.
  • Suurendame oluliselt riiklike õppekohtade arvu tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonnas.
  • Loome tingimused, et Eestis hariduse saanud meedikud jääksid Eestisse

 

Pea kõik erakonnad lubavad haridusvaldkonna rahastuse tõusu, seal hulgas õpetajate kui ka õppejõudude palkade tõusu, mis on oluline selle jaoks, et Eesti noored saaksid ka edaspidi omandada maailmatasemel haridust. Lisaks kõlab programmides, et õppekavadesse viiakse muudatusi, mis kujundavad selle kaasaegsemaks ning paindlikumaks. Erakonnad lubavad panustada ka huvihariduse rahastamisesse, et igal noorel oleks võimalik vaba aega arendavalt veeta. Mitmetes programmides lubatakse haridust puudutavate küsimuste lahendamisesse kaasata ka noori või neid esindavaid organisatsioone. 

 

Allikad: 

 

/ Loe ka

Skip to content
This Website is committed to ensuring digital accessibility for people with disabilities. We are continually improving the user experience for everyone, and applying the relevant accessibility standards.
Conformance status