10. veebr. 2023

8. veebruaril kohtusid noored keskkonnaminister Madis Kallasega, et saada oma keskkonnaalastele küsimustele vastused ning arutada, kuidas noori poliitika kujundamisesse paremini kaasata. Kohtumine toimus Euroopa Noortedialoogi projekti raames ning oli avatud kõikidele soovijatele. 

Euroopa Noortedialoogi projekti eesmärgiks on soodustada kahekõnet noorte ja poliitikute vahel ning kuna 2022. aasta teises pooles läbiviidud keskkonnateadlikkuse uuringust selgus, et Eesti noored ei tunne, et nende hääl oleks keskkonnapoliitika kujundamisel kuulda, otsustasime tuua noored ja keskkonnaministri ühise laua taha ja neid küsimusi arutada. 

Kohtumist alustati meretuuleparkide teemal ning ministrilt küsiti, mis seis meretuuleparkidega praegu Eestis on. Minister tõi välja, et probleem on pikalt olnud seotud maismaa tuuleparkidega idas. Uue radari ostuga avanevad Lääne-Eestis suuremad territooriumid. Meretuuleparkide paigaldamise peamiseks takistuseks on olnud kodanikud, kes ei näe, et need tuulepargid nende keskkonda sobiks. Inimestel on mure, et kui riik soovib suuri tuulikuid panna, siis see mõjutab liiga tugevalt neid ümbritsevat keskkonda. Hetkel on menetluses kolme suure merepargi püsti panemise load. Kahjuks tõdes minister, et meil ei ole võimalik toota elektrit ilma keskkonda mõjutamata, me peame lihtsalt valima variandi, mis mõjutab seda minimaalselt.

Noortele pakkus huvi ka Rail Balticu teema ning uuriti, kui kaugele on jõutud maa-alasid puudutavate kokkulepetega. Tuli välja, et suures pildis on kokkulepped olemas ja protsessid liiguvad nii nagu vaja. Pigem on nüüd ressursside küsimus. Ressurssi tulekut arutatakse ja kaardistatakse. Vajadused on suured ning otsitakse alternatiive, nt tuua põlenud põlevkivi jäägid Ida-Virumaalt. Uuritakse kuidas ja mis moodis seda kasutada saaks ja ka mis kihtides.

Fridays For Future esindaja küsis, kas tulevasel Sõrve looduskaitsealal planeeritakse kaevandada killustiku. Ministri sõnul on keskkonnaministeerium teinud pakkumise võtta ala enda kaitse alla. Küll aga ei ole valitsuses sel teemal konsesnust ja enne valimisi kokkuleppeni ei jõuta.

Edasi liiguti päikesepaneelide valdkonda ning minister ütles, et rohealadel ja põldudel enam neid paigaldada ei soovita. Ideaalis soovitakse päikesepaneelid panna katustele. Otsitakse tasakaalu, kuidas seda realiseerida. Vajame rohkem piirkondi, kuhu toodetud elektrit salvestada saaksime. Mida rohkem salvestame, seda rohkem saame vajadusel kasutada.

Sellest tulenevalt uuriti, kas riik aitab kuidagi ettevõtteid, sest liitumistasud on kõrged. Madis Kallase sõnul on küsimus pigem selles, et, kui soovitakse panna püsti mitte suur park, siis ei saa ministeerium õiguskantsleri korralduse järgi vastata, et seda ei ole võimalik teha, vaid peab soovijale esitama hinnapakkumise. Eraisikutega on aga nii, et see sõltub asukohast, sest liinidel ei ole igal pool piisavalt läbilaske võimet. 

Arutelu alla tuli ka ühistranspordi teema ning noored tundsid huvi, millised on ministeeriumi eesmärgid seoses ratta ja ühistranspordi populariseerimisega. Minister ütles, et ühistransport on hetkel tasuta, kuid on selge, et reisijaid ei ole see juurde toonud. Inimene on valmis maksma ja praegu oleks tasuta transpordi alternatiiviks nõudluspõhine transport (pilootprojekt) – kiiremad põhiliinid, suuremate asustusüksuste vahel. Oluline on, et transport ei sõidaks tühjana või liiga väheste inimestega pardal. Rattaliikluse osas on olemas elektrirataste meede, riik toetab selle ostmist. Rattateede võrgustik on vaja paremaks teha. Soome ja Rootsi on suutnud seda teha ja kuna me oleme nendega samas kliimavöötmes, siis saame ka meie sellega hakkama. Autoga sõitmine peab tegema võimalikult vähe vajalikuks ja ebamugavaks. 

Ministrile anti sisendit, et Soome on mõned aastad katsetanud püsimetsandust ning see võiks olla kompromiss ka Eestis, et ei oleks nii suurt lageraiet. Selle peale ütles minister, et praegune metsa majandamine ei ole tõesti jätkusuutlik. Püsimetsandus võiks olla eesmärk, kuhu soovime jõuda. Tuleb arvestada, et Soome ühiskond on Eesti omast küpsem ning Eestil läheb veel aega, et hinnata seda, et väiksem kasu on parem ning raha ei peaks olema eesmärgiks, kui see hoiab meie metsa jätkusuutlikuna. Praegu on muudetud metsanduskava ning nüüd on nii, et metsandus peab tagama kliima, öko ja elurikkuse kokkuleppeid. Raiemaht 9-11 miljonit tihumeetrit – 9 miljonit tihumeetrit tagab kliima eesmärke, kuid kas seda kava ellu viia/arvestada otsustab juba järgmine minister.

Raielt liiguti edasi jäätmekäitluse teemadele. Minister Madis Kallase sõnul peame me prügi vähem põletama ja vähem ladustama. Peame rohkem sunnima inimesi koha peal sorteerima. Hetkel kõige ohtlikum jääde olmeprügis on biojäätmed. Omavalitsused peavad tegema kava, kus tuuakse välja, kuidas nad neid jäätmeid koguvad. Lisaks sellele on vaja ühekordse plastiku tarbimist vähendada ning tegema kallimaks, nii muutub ühekordne plastik ebamugavaks ja vähem kättesaadavamaks valikuks.  Samuti peame lähenema ringmajanduse põhimõtetest. Mis aga puudutab biolagunevaid kilekotte ja nõusi, siis tegelikult ei lagune nad täielikult ning neist jääb alles mikroplast, mida ei saa kasutada. 

Lõpetuseks küsis minister, kuidas saaks noori rohkem kaasata. Noored leidsid, et peamiselt on asi hariduses ning noori tuleks keskkonna ja osalusvõimaluste osas paremini teavitada. Mõtetena toodi veel välja, et koolides võiks iga päev keskkonna teemadest rääkida ning see võiks olla integreeritud õppesse. Miks mitte saata noori ka loodusesse kodutöid tegema. Lisaks toodi välja, et oluline on panustada vanemaealiste inimeste keskkonnateadlikkuse kasvu, näiteks korraldada kohalikul tasandil teavitustegevust. 

Sündmus viidi läbi Euroopa Komisjoni projekti “Euroopa Noortedialoog 2022-2024” raames, mida viib Eestis ellu Eesti Noorteühenduste Liit ning mida rahastavad Euroopa Liit ning Haridus- ja Teadusministeerium.