13. veebr. 2023

Eesti Noorteühenduste Liit korraldas koostöös Tallinna linna noortevolikoguga 7. veebruaril Tallinna Ülikoolis venekeelse valimisdebati nimega “Noorte pilk poliitikasse”. Sündmuse eesmärk oli tuua kokku noored kandidaadid ja vene keelt emakeelena rääkivad noored, et tutvustada erinevate erakondade maailmavaateid ka teist keelt rääkivatele noortele. 

Debatist võtsid osa Kristi Rüütel (Keskerakond), Artjom Dmitrijev (Sotsiaaldemokraatlik erakond), Alina Lerner-Vilu (Eestimaa Rohelised) ja Aleksei Jašin (Eesti 200). Kutse sündmusele said kõik erakonnad. 

Debatt algas kandidaatide ning nende seisukohtade, mille eest nad Riigikogus soovivad seista, tutvustamisega. Enesetutvustusega alustas Keskerakonna esindaja Kristi Rüütel, kes on keskkonnatehnoloogia magister ning kes Riigikokku pääsemise korral seisab enim koolilõpetajatele tasuta juhilubade eest, sest see annaks noortele tööturul eelise. Sotsiaaldemokraatliku erakonna esindaja Artjom Dmitrijev, kes töötab igapäevaselt programmeerijana, soovib tõsta õpetajate palka 130% võrra ning isiklikult  soovib, et kõrgharidus oleks ka edaspidiselt tasuta. Eestimaa Roheliste esindaja Alina Vilu on hariduselt meteoroloog. Riigikokku pääsemise korral seisab tema seal keskkonnakaitse, sotsiaalse ja majandusliku integratsiooni eest, seda selleks, et noored hindaks rohkem loodust. Lisaks sellele, seisab Alina Riigikogus õpetajate palgatõusu ning noorte passi, mis annaks noortele 400 eurot kultuuriürituste külastamiseks, loomise eest. Erakonnana soovivad Eestimaa Rohelised indeks määraks mitte SKP näitaja vaid hoopis õnneindeks, sest tähtis on, et Eestis elavad inimesed oleksid õnnelikud. Samuti ütles Alina, et soovib teha 4 päevase töönädala (seal, kus see on võimalik), kuid palk jätta samaks. Aleksei Jašin, kes esindas debatil erakonda Eesti 200, on hariduselt riigiteadlane ning programmi Noored Kooli vilistlane, kes huvitub hariduspoliitikast. Aleksei töötab MTÜ Mondos ning aitab ukrainlastel aklimatiseeruda Eesti hariduses. Ta usub, et abivajajaid on vaja aidata, kuid mõistlikkuse piires.

Järgmiseks teemaks oli koolitoit ning moderaator küsis erakondade esindajatelt, kas Eestis on võimalik selline olukord, kus laps jääb koolis nälga vanemate rahapuuduse tõttu. 

Artjom Dmitirjev (SDE) ütles, et selline olukord ei ole normaalne ning tema ei ole arenenud riikides sellist probleemi kohanud- pigem ei ole võimalik. Alina Vilu (Eestimaa Rohelised) vastas sellele küsimusele, et see on võimalik, sest toit ei ole toitev. Koolidele on vaja panna ette eeskirjad, millised on toidu standardid, sest me oleme see, mida me sööme. Kool peaks toetama tervislikku toitumist. Keskerakonna esindaja Kristi Rüütel  ütles, et  kool ei ole suuteline praegu vähese rahastusega lapsi ära toitma. See on küsimus mida on vaja riiklikul tasandil tõstatada ja lahendada. Eesti 200 esindaja Aleksei Jašin oli kolleegidega nõus, kuid lisas, et tema arvates peavad toetused jagunema mõistlikult, sest erinevatel peredel on erinev sissetulek.

Sellele järgnes muutused Eesti hariduses. Kandidaatidelt küsiti, milliseid muutusi nad meie hariduses teeks. Kristi Rüütel ütles, et eestikeelsele haridusele ülemineku seaduses on palju lahtiseid otsi ning tekib küsimus, kuidas seda ära teha. “Meil on õpetajate puudus. Me nõuame õpetajatelt kõrget eesti keele oskuse taset ja kui seda ei ole, siis ei saa õpetajana töötada, see tekitab veelgi suurema õpetajate puuduse”.

Edasi võttis sõna Alina, kes ütles, et õpetajate osas on hea point. Kahjuks ei näe noored õpetaja karjääri kui meeldivat valikut. Meil on vaja neid õpetajaid, kes eesti keelt ei räägi, asendada noorte õpetajatega. Selleks on vaja õpetajate palkasid tõsta, kuid koormust vähendada.  Haridus peab noortes õpetatava teema vastu huvi tekitama, praegune süsteem on suunatud tuupimisele mitte õppimisele. Õppimine peab olema huvitav – muudaks õpetamise meetodeid ja kaasaks noori protsessi rohkem. Vastavate muutuste elluviimiseks tuleb õpetajaid koolitada. Pedagoogide praegune koormus ei võimalda neil õppida uusi lähenemisviise. Vähendades õpetajate koormust, tekib neil rohkem aega ning motivatsiooni panustada enda arengusse. Artjomi sõnul tõstatab õpetajate puuduse kohta üllatumine küsimuse, millega on riik tegelenud. Lisaks sellele väitis Ta väidab, et vanemad õpetajad on tegelikult uutele õpetamismeetoditele avatud ja neid tuleb lihtsalt välja õpetada. Artjom on nõus sellega, et me peame muutma haridusele lähenemist. Praegune valitsus on kahjuks vaadanud ainult testide tulemusi, mis on meil tõesti kõrged, kuid samal ajal on noorte rahulolu koolidega väga madal.

Järgmisena sai sõna Aleksei, kes ütles, et ministeeriumil on olemas plaan, kuidas eestikeelsele haridusele üle minna. Selles plaanis on ka kirjas kuhu ja kui palju raha suunatakse. Seda, kas loodud plaan ellu viia või mitte, otsustab juba järgmine minister. Meie hariduses on puudust ühtsest eestikeelsest koolist. Muukeelsed noored ei puutu eestikeelsete noortega vene koolides kokku. Tartu Ülikool on juba uurinud, kuidas vastavat üleminekut teha, selle uuringuga on vaja tutvuda ning kasutada seal välja toodud meetodeid. Meil on vaja seda uuringut läbi lugeda ja kasutada seal välja toodud meetodid. Praegu ei ole meil ühtset kokkulepet, kuidas näeb välja kvaliteetne haridus. Aleksei sõnul ei tee ministeerium olemasolevate teadmistega kahjuks mitte midagi ning tehtud uuringud neid ei huvita. Eesti vajab tema sõnul programmi, kus välja toodud, kuidas me koole aitame. Lisaks ütles Aleksei, et Eestis on hariduse administreerimine nõrk. Lisaks sellele arvab, et õpetajate koormus ja palk peaksid olema omavahel kooskõlas, samuti oleks  vaja luua õpetajate karjäärimudel. Iga uus aste karjääril tooks palgalisa.  

Edasi paluti erakondade esindajatel vastata küsimusele, kuidas erineb Eesti haridustase Euroopa tasemest. Artjom vastas sellele, et Eestis ei ole lood halvad, kuid meil on kasvamiseks veel palju ruumi. Kõik debateerijad nõustusid Artjomiga ning arvavad, et meil on kuhu kasvada. Lisaks sellele nõustuti, et Eesti ressurss on inimene ning meil on vaja luua inimesele hea keskkond. Aleksei ütles, ei meil on vaja hoida inimesi maksimaalselt kaua haridussüsteemis, et väljalangemisi oleks minimaalselt. Artjom aga lisas omalt poolt, et meie kutsehariduse tase on madalamast madalam ning kvaliteetset keskeriharidust pakuvad vaid eraettevõtted nt kood/Jõhvi. 

Küsimusele, kuidas planeeritakse koolikohtade arvu suurendamist, kui klassid on juba praegu üleliia täis, vastas Aleksei. Aleksei ütles, et klassid on liialt täis ainult Harjumaal (enamasti Tallinn) ning Tartus, sest just nendes regioonides on õpilaste arv pidevas kasvutrendis. Ida-Virumaal aga vastupidi, õpilaste arv kahaneb pidevalt. Kui me räägime kohtadest, kus on liiga palju õpilasi, siis muidugi on vaja õppekohti juurde luua. Me ei pea nullist ratast leiutama  ning Eestis juba tegeletakse sellega. Teistel kandidaatidel ei olnud Aleksei sõnadele midagi lisada. 

Sellele järgnes küsimus, kas erakondade noorteühenduste rahastamine riigi poolt on vajalik.
Esimesena sai sel teemal sõna Artjom, kes ütles, et meil on vaja luua tendents, et noored oleksid Riigikogus. Kahjuks tänapäeval noori ei kuulata ning on ikka veel stereotüüp, et noori poliitika üldse ei huvita, kuid huvitab ikka, lihtsalt on vaja nendega suhelda ja kuulata. Noored erakondlikud organisatsioonid on tema arust kasutud. Artjom on arvamusel, et noortekogud on diskrimineerivad ning näeb neid pigem liivakastina. Seepärast ei peagi nad rahastust saama.  Kristi vastas aga sellele, et ta oli Artjomi öelduga nõus hetkeni kuni öeldi, et see on liivakast. Kristi toetab rahastust, sest siis oleksid noortekogud omavahel võrdsemad. Noortekogust kasvavadki poliitikud. Vastupidiselt Kristile, toetas Eestimaa Roheliste esindaja Alina Artjomi ja tema öeldut. Alina sõnul ei pea riik noortekogu rahastama,  erakonnad võivad neid ise rahastada. Poliitikud kasvavad ükskõik kust, selle asemel peaksime toetama noorte huviõpet. Aleksei aga arvab, et noortekogude probleem on see, et nende liikmed muutuvad pastakete jagajateks, kes tegelikult erakonna vaateid ei toeta. Kui oled tubli pastaktge jagaja, siis saad erakonnas karjääri teha- selle peale raha ei tasu jagada. Noored saavad kirjutada projekte ning läbi nende saada ka rahastust.

Järgmisena küsiti esindajatelt, kuidas nende arvates tuleks kaasata ja motiveerida neid noori, keda ei huvita mitte kui miski. Artjom vastas selle peale, et Eestis on iga viies noor vanuses 20-29 töötu ning ega õpi.. Võibolla on probleemiks see, et noortel ei ole eriti võimalik vanemate juurest välja kolida ja kui minnakse ülikooli, siis teenitakse vaid taskuraha, nii tekibki frustratsiooni auk. Alina ütles, et on isegi seda küsimust uurinud ning seoses sellega räägivad noorsootöötajad, et probleem seisneb selles, et perekond ei toeta ning koolis ei ole ka eriti hea keskkond. Üks võimalus oleks see, et me suurendame sotsiaaltöö mahtu nt psühholoogid noortele, sest hetkel ei ole koolipsühholoogid abistavad. Suurem finantseeringu puhul võiks avada majad, mis koondaks sotsiaaltööga tegelevaid inimesi, kes saaksid noori aidata. Kristi oli nõus teistega ning tema sõnul, see võibolla tulebki lapsepõlvest. Kristi sõnul, kui sul on lapsepõlvest tegevust, siis täiskasvanuna ei istu sa niisama.  Aleksei sõnul on see on üks kõige raksemaid ja fundamentaalsemaid probeleeme ning kahjuks ei ole meil üht seadust, mis seda probleemi lahendaks. Peame neid noori kuidagi aitama ja toetama, samas ei tasu unustada, et paljud noored töötavad mitteametlikult. Võiksime hinnata haridust nii, et noored oleksid sellega rahul ning et neil oleks motivatsiooni minna edasi õppima. Haridussüsteem on vaja selliselt ümber teha, et see annaks noortele teadmisi ning võimaldaks noortel leida huvipakkuv edasine amet. Senikaua kuni noored on meie haridussüteemis peame neid toetama ja kaasama, nt koostöö rajaleidjaga + mentorid koolis, kuid selline koostöö ei tohi olla lihtsalt linnukese pärast.

Selle järgnes küsimus, milline on noorte roll ühiskonnas ning kuidas nad saaksid ennast realiseerida. Esimesena sai sõna Aleksei, kes ütles, et noorte roll ühiskonnas on sama mis kõigil inimestel. Noorte kohustus on saadud teadmiseid kodumaal kasutada. Alina soovis Alkesei sõnu täiendada ning lisas, et noored elavad kauem kui need, kes praegu otsuseid teevad, seega on see noorte huvides aidata meie riiki arendada. 

Edasi järgnesid anonüümsed küsimused saalist.

1. Kas vene keelt kõnelevad noored ei hakka ennast tundma piiratuna eesti keelsetes koolides?
Kõik ütlesid, et kui me teeme kvaliteetse ülemineku ning võimaldame noortel keelt õppida, siis probleeme ei tohiks tekkida.
2. Alinale esitati küsimus, kuidas planeeritakse valimistel osalemise motiveeritust tõsta kui enamus noori ei käi valimas?
Noortega on vaja suhelda seal, kus nad aega veedavad; sotsiaalmeedia nt tiktok, IG ja vestlused tänavatel. Tavalised meetodid.
Sõna sai ka Artjom, kes ütles, et küsimus ei ole lähenemises,  vaid noortel peab olema tunnetus, et nad saavad midagi ära teha ja muuta. Riigikogu valimistel peaks samamoodi laskma 16 aastastel valida.
3. Mida teha õpetajatega kes jäävad praegu töötuks? 
Kristi vastas, et küsimus on väga raske ja tema positsioon on, et meil ei tohiks alates aastast 2024 olla eesti keele oskuse C1 taseme nõuet.
4. Kas see, et me viime koolid eesti keelele üle, ei diskrimineeri vanemate valikuvõimalust valida, mis keeles nende laps õpib?
Artjomi sõnul oleme me ainuke riik, kes hoidis alles venekeelsed koolid. Kuid riik ei pea neid ülal pidama. Kui soovitakse kindlas keeles õppida, siis võib minna erakooli.
Eesmärk on integreerida ühiskonda ja tagada muukeelsetele õpilastele eestikeelsetega samasugused võimalused. Koolidesse tuleks lisada vene keele õpet ja kirjandust ka seda keelt emakeelena kõnelevate laste jaoks.
5. Kuidas te planeerite erinevate vähemuste kaitsmist kiusamisest ja diskrimineerimisest?
Alina sõnul peame massimeedias ja koolides dialoogi ja arutelu suurendama. Muukeelsed inimesed on eestikeelsetega võrdsed. Meil on juba projektid, mis sellega tegelevad. Artjom nõustus Alinaga ning ütles, et isegi kui me ei tee midagi siis 2-3 aastaga kaob kiusamine ära, sest inimesed ei saa leida erinevusi seal, kus neid ei ole. Muukeelsed inimesed on samasugused inimesed nagu ka meie. Sellega seisab ees pikk töö.
6. Kas poliitiku töö peaks olema tasustamata?
Artjom arvab, et poliitiku töö ei peaks olema vabatahtlik ning peab olema tasustatud isegi rohkem kui praegu, sest Riigikogus on spetsialistid, kes saavad väiksemat palka kui erasektoris.
7. Soovite luua kooli, kus on nii eestlased kui ka venelased? Kuidas tagate seda, et seal ei ole russofoobiat?
Alina üllatus ja küsis, kas meil on ühiskonnas palju russofoobiat, sest tema ei ole seda otseselt täheldanud kuskil mujal kui meedias. Meil on juba programmid, mis tegelevad kisuamise teemadega. Kristi lisas sellele, et ühiskonnas peab olema integratsioon.

Sündmus viidi läbi Euroopa Komisjoni projekti “Euroopa Noortedialoog 2022-2024” raames, mida viib Eestis ellu Eesti Noorteühenduste Liit ning mida rahastavad Euroopa Liit ning Haridus- ja Teadusministeerium.