17. veebr. 2023

13. veebruaril toimus Pärnu Keskraamatukogus Pärnumaal Riigikokku kandideerivate (noorte) poliitikute debatt. Debatil osalesid Pärnumaalt Renata Lukk (Eesti 200), Ken Vaher (EKRE), Lauri Luur (Isamaa), Erli Aasamets (Keskerakond), Andres Tölp (Parempoolsed), Laura Kiviselg (Reformierakond) ja Silver Tambur (Sotsiaaldemokraadid) ning Kaia Solnik (Eestimaa Rohelised), kes kandideerib Võru-, Valga- ja Põlvamaal.

Miks peaksid noored valima minema?
Parempoolsete esindaja Andres Tölp arvates peaksid noored hääletama, sest noorte innovatsioon mängib ühiskonnas suurt rolli. Eesti 200 esindaja Renata Lukk sõnul peaksid noored valima, sest praegustel valimistel on palju noori kandidaate, ja oleks hea kui noor saaks teisele noorele oma hääle anda. Erakond Eestimaa Roheliste esindaja Kaia Solniku sõnul peaksid noored valima, sest kui noored ei vali, valib poliitika nende eest.  Järgmisena vastas  Erli Aasamets Keskerakonnast, kelle sõnul peaksid noored valima, kuna Riigikogus võetakse vastu otsuseid, mis mõjutavad nii praeguste kui ka tulevaste noorte elu. Silver Tambur Sotsiaaldemokraatidest arvas, et noored peaksid valima, sest vanemate inimeste otsused mõjutavad noori. Reformierakonna esindaja Laura Kiviselg arvas, et noored peaksid valima minema, sest nii saavad noored iga natukese aja tagant avaldada oma arvamust. Järgmisena võttis sõna Lauri Luur Isamaa erakonnast, kelle arvates peaksid noored minema valima, sest otsused, mida praegu tehakse, mõjutavad just neid. Viimasena tutvustas end Ken Vaher EKRE-st, kelle arvates peavad noored valima, sest nii hoitakse rahvusriiki.

Milline võiks olla osaluskogude roll ühiskonnas?
Renata Lukk vastas, et Eesti 200 arvates võiks noortevolikogudele anda rohkem häält ning neil võiks olla võimalus algatada eelnõusid. Volikogul aga peaks olema kohustus neid eelnõusi vastu võtta ning sellega kuulata noori. Lisaks sellele tõi Renata välja, et tänu ENLi  tööle saavad noored kohtuda ministritega, kuid selliseid kohtumisi võiks olla isegi rohkem. Renata sõnul tuleks suhelda näiteks koolidega, et õpetajad läheksid koos õpilastega Riigikokku ja näeksid otse, mis seal toimub.

Laura Kiviselg Reformierakonnast nõustus Renataga ning lisas, et tema arvates peaks noortel tõesti olema võimalus oma arvamust avaldada. Mis aga  puudutab noorteorganisatsioone, siis need peaksid rohkem esindama ka neid noori, kes ei ela nende organisatsiooni lähedal. Samuti ütles Laura, et puudu on karjäärimudel noortele aktivistidele. Kui oleks olemas karjäärimudel, siis teaksid aktivistid, kuidas nad saavad oma karjääri osalustasandil edasi arendada. Laura pööras tähelepanu sellele, et noortekogudes on palju tüdrukuid, kes ei jõuagi kunagi poliitikasse, kuid neid ei tohi ära unustada.

Lauri Luur Isamaast ütles, et tema arvates peaks muidugi noortekogudel olema võimalus oma arvamust volikogule esitada, kuid siis tekib küsimus noortekogude rolli võimestamises. Noortekogud vajavad rohkem toetust ja see ei peaks enam olema ainult vabatahtlik töö.

Erli Aasamets Keskerakonnast ütles, et koolide kodukorrad peaksid muutuma, et õpilased saaksid osaleda volikogu töös ka tundide ajal. Silver Tambur Sotsiaaldemokraatlikust erakonnast nõustus Renataga ja Lauraga ning ütles, et koostöö on väga oluline. Kaia Solnik (Rohelised) nõustus kõigiga. Kaia sõnul võiks noortekogu olla lüli noorte ja täiskasvanute vahel. Kaia tõi välja, et oluline on ka haridus, mis selgitaks, kuidas teha poliitikat ja kuidas end väljendada. Andres Tölp (Parempoolsed) sõnul vajaks struktuur veidi selgust. Andres ütles, et kool tõesti võiks olla kohtumiskoht, kuid aktiiv võiks olla koolist väljas ning põhirõhk peaks olema ikka KOV tasandil kaasamisele.

Järgmisena küsiti kandidaatide arvamust, kas valimisiga tuleks langetada 16-aastale. 

Renata Lukk,vastas, et kindlasti võiks langetada valimisiga. See tooks noored sellesse kohta, kus noored saaksid aru enda olulisusest ning võimalusest hääl anda. Laura Kiviselg (RE), Silver tambur (SDE) ja Kaia Solnik (Rohelised) nõustusid. Andres Tölpi sõnul ei arva Parempoolsed, et valimisiga tuleks langetada, sest noored saavad kaasa rääkida KOV tasandil. KOV valimistel hääletamine on niiöelda harjutamiseks ning kogemuse saamiseks. Ken Vaher, Erli Aasamets ja Lauri Luur nõustusid, et valimisea langetamine ei ole vajalik.

Eelnevalt küsitud küsimuse jätkuks, küsis moderaator, miks peaks hääletama, kui valitud erakond ei ületa valimiskünnist või satub oppositsiooni.

Kaia Solnik (Rohelised) ütles, et hääl läheb raisku ainult siis, kui valima ei minda.. 

Silver Tambur (SDE) ütles, et ükski poliitik ei suuda kõiki enda lubadusi täita, kuid valitsused vahetuvad ning Sotsiaaldemokraatidel on võimalus koalitsiooni saada.

Lauri Luur (EKRE) sõnul ei ole võimalik, et kõik on kogu aeg võimul, sest see on väga halb, kuid iga erakond vajab toetust, et eksisteerida.

Renata Lukk (Eesti 200) nõustus, et hääletama tasub igal juhul minna. Rena lisas, et valitus vahetub ja igal erakonnal on mingi hetk võimalus koalitsioonis olla. 

Ken Vaher (Isamaa) ütles, et tuleks hääletada, sest pole oluline, kas erakond jätkab koalitsioonis või opositisoonis.

Laura Kiviselg (RE) ütles, et valima mitte minemine on hääletamine mitte kellegi poolt.

Erli Aasamets (KE) ütles, et kui me ei lähe valima, kas me üldse hoolime endast või enda riigist.

Andres Tölp (Parempoolsed) ütles, et me ei saa vastutuse eest põgeneda, sest iga inimese kohustus on kanda vastutust ning minna hääletama.

Edasi liiguti hariduse ja õpetajate palkade teemale. Kas õpetajate palga tõstmine on see, mis kaotab probleemi nagu õpetajate puudus?

Eesti 200, Reformierakonna, Keskerakonna, Sotsiaaldemokraatide, Roheliste ja ka Isamaa esindajad, kõik ütlesid, et palgatõus on vajalik, kuid see ei lahendaks kõiki probleeme ning lisaks palgatõusele on vaja muuta ka õpetajate koormus. Reformierakonna ja Eesti 200 esindajad tõid välja ka selle, et õpetajat vajavad vaimse tervise abi.
EKRE esindaja, aga nõustus, et läbipõlemine on tõesti probleemiks, kuid vaatamata sellele on õpetaja amet viimasel ajal natukene populaarsemaks muutunud. Tema sõnul on see vaid probleemi üks külg ning tegeleda on vaja  peredaga ja ka muu ühiskonnaga. 

Keskerakonna esindaja aga ütles, et praegused probleemid on 10-12 aastat tagasi tehtud vead ning nende probleemide lahendamisega tuleb alustada lasteaiast ja sealt liikuda kõrgkoolini.

Parempoolsete esindaja ütles, et SKP-d tuleb tõsta 6.5%-lt 6.6%-le.

Mis aga puudutab tasuta kõrgharidust, siis kõik erakonnad v.a Parempoolsed soovivad, et kõrgharidus oleks ka edaspidi tasuta. Erakondade esindajatel oli omavahel konsensus, et ülikoolid peaksid oma pakutavad erialad üle vaatama. 

Järgmisena küsiti erakondade esindajatelt, kas nad toetavad välismaal õppimist. Kõik kandidaad toetavad välismaal õppimist, kuid soovivad, et noored mingi hetk tuleks kodumaale tagasi ja kasutaksid välismaal saadud teadmised ja oskused, et arendada Eestit.

Sealt edasi liiguti küsimuse, kuidas spetsialistide põuaga tegeleda ning mis võimalusi veel noortele juurde pakkuda. Rohelise esindaja Kaia solnik ütles, et koolide juurde on vaja kasvuhooneid, nii tooksime looduse inimestele lähemale. Reformierakonna esindaja Laura Kiviselg ütles, et nii õpilased kui ka õpetajad peaksid tutvuma vaimse tervise esmaabiga. Laura lisas, et ka noorsootööl ja huviharidusel on siin suur roll mängida, sest ka nemad saavad noori aidata. Eesti 200 esindaja Renata nõustus Laura sõnadega ning lisas, et tal on hea meel, et see ei ole enam tabuu teema. Laura sõnadele aga lisas Renata, et peaksime ka riiklikul tasemel tegema kampaaniaid. Lauri Luur, kes esindab Isamaad nõustus kõigega, mis oli eelnevalt öeldud. Silver Tambur, kes esindas Sotsiaaldemokraatliku erakonda, nõustus ka kõigega, mis oli eelnevalt öeldud, kuid lisas, et vaimse tervise abi peab olema ka kättesaadavam. Silver veel lisas, et me peaksime võimendama kodanikuühiskonna programme. Erli Aasamtes, kes esindas Keskerakonda, aga ütles, et ei tuleks vaadata seda probleemi, vaid õiget probleemi.  Andres Tölp, kes esindas Parempoolseid, ütles, et ei tasu näha probleemi seal, kus seda eriti ei ole. Tema sõnul, kui me räägime liiga palju vaimsest tervisest, ja sellega seotud probleemidest, siis noored lähevad kaasa ning siis on seda liiga palju. Andres lisas, et meil on juba olemas vahendid, millega vaimset tervist parandada saaks, milleks on sport, muusika ja ilm. 

Moderaator küsis eelmise küsimuse jätkuks, mida saaksid debateerijad teha, et rahval oleks vaimse tervisega parem, et rahval oleks lihtsam leida lahendusi ja et oleks olemas abimeetodid. 

Laura Kiviselg (RE): “Vaimse tervise esmaabi ja peaasi.ee on väga head. Kui iga inimene sealt läbi käiks, ja mõtleks nende mõtete peale, siis oleks meil avatum hoiak. Tihti on see ehmatav, kui keegi ütleb, et tal on depressioon, kuid sellest rääkimine võib kedagi aidata. Tuleb mõelda ka sellele, et see tõesti on päris probleem.”

Kaia Solnik: “Nii nagu peseme iga päev hambaid, tuleks ka mediteerida. Kehalise kasvatuse tundides võiks rakendada joogat ning mediteerimist. Kõigepealt tuleb aidata ennast ning seejärel teisi”

Erli Aasamtes: “Riigikogulased võiksid olla mentori moodi toeks”

Silver Tambur: “Ühiskond peaks olema vaba ning empaatiavõimeline. Erinevused on nii rohkem respekteeritud. Kui loome kitsa narratiivi, siis tuntakse end alla surutult”

Lauri Luur: “Tasub mõelda sellele, kuidas muredega tegeleda praegu. Aga tasub ka mõelda vaimse tervise probleemide ennetamisele. Paljud mured hakkavad pihta sealt, et paljud noored ei liigu piisavalt. Aga on vaja võimalust rääkida”

Valimisdebatt toimus projekti “Euroopa Noorte dialoog 2022-2024” raames, mida viis ellu Eesti Noorteühenduste Liit ja mida rahastas Euroopa Liit ning Haridus- ja Teadusministeerium.