15. juuni 2023

Eesti Noorteühenduste Liidu meeskond käis 24.-28. aprillil Maltal õppevisiidil. Eesmärgiks oli tutvuda Malta noortepoliitikaga ja luua saadud parimate praktikate baasil soovitusi Eesti noortepoliitika arendamiseks. Valisime sihtkohaks Malta eelkõige just seetõttu, et seal on valimisiga langetatud igal tasandil 16-eluaastale. Selle eesmärgini soovime jõuda ka Eestis ja seetõttu oli vajadus Malta süsteemi ning protsesside kohta rohkem teada saada. Õppevisiit toimus “Euroopa Noortedialoog 2022-2024” projekti raames, mida rahastavad Euroopa Komisjon ning Haridus- ja Teadusministeerium.

Üldinfo Maltast
Malta on väike saareriik Vahemeres, mille pindala on vaid 316 ruutkilomeetrit. Võrdlusena võib tuua Hiiumaa, mis on natukene rohkem kui kolm korda suurem. Kui Hiiumaal elab ca 10 000 inimest, siis Maltal üle 500 000 inimese. Kas teadsid, et Malta on kõige tihedamalt asustatud riik Euroopas? Kui Eestis on rahvastiku tihedus madal ning ruutkilomeetri kohta on ca 29 inimest, siis Maltal on ruutkilomeetri kohta suisa ca 1600 inimest. Tiheduselt teisel kohal Euroopas on Madalmaad, mille rahvastiku tihedus on “vaid” 420 inimest ruutkilomeetri kohta. Malta ajalugu on kirev ning sarnaselt Eestile on kolonisaatoreid olnud hulganisti, neist viimaseks oli Suurbritannia. Kui britid haarasid võimu 1813. aastal, siis iseseisvus neist saavutati alles 1964 – vabariik tuli veel 10 aastat hiljem. 

Brittide mõju on igat pidi olnud väga suur, see on nii nähtav kui ka kuuldav. Tänavatel on punased telefoniputkad ja punased postkastid ning teiseks ametlikuks riigikeeleks on inglise keel. Kusjuures tabasime mitmel korral Maltal olevaid tuttavaid ka omavahel inglise keelt rääkimas. Kuigi saareriigis on proportsionaalne valimissüsteem, siis sarnaselt Suurbritanniale on paigas tugev kaheparteisüsteem. Üllatada võiks aga hoopis asjaolu, et pea kõikidel valimistel on valimisaktiivsus püsinud üle 90%. Seda olukorras, kus valima minek ei ole kohustuslik! Samas on olnud probleemiks naiste alaesindatus parlamendis, mistõttu kasutati 2022. aasta valimistel esimest korda kvoodisüsteemi. Kui alaesindatud sugu ei saa Malta parlamendi valimistel vähemalt 40% kohtadest, siis võib komisjon määratleda kuni 12 lisakohta. Valimistulemuste järgselt selguski, et parlamenti pääseb lisakohtade läbi 12 naist, kokku 22. Ka sellise süsteemi puhul said naised Malta parlamendis kokku vaid 28% kohtadest (79 kohta kokku) – probleem ei ole seega kindlasti lahenenud. Küll võib rõõmustavaks pidada seda, et parlamenti pääses 18-aastane naisterahvas Borg Bonello, kes on läbi aegade noorim Malta parlamendi liige. Tegelikult ei ole Maltal madalam vaid kandideerimisiga (18 eluaastat), hääletada saab kõikidel valimistel alates 16. eluaastast. Valimiseast ja selle langetamisest räägime artiklis veel edasi. 

Malta noorteagentuur (Agenzija Zghazagh)
Alustasime visiiti külaskäiguga Malta noorteagentuuri ning kohtusime nii tegevjuhi kui kolme valdkonna juhiga. 

Malta noorteagentuur loodi 2010. aastal, varem oli noorteosakond osa haridussektorist, aga noorte teemad jäid hariduse varju ning seetõttu otsustati eraldi noorteagentuur luua. Agentuuris on 40 töötajat ning nende töö on jagatud kolmeks osaks: noorteinfo ja noorte võimestamine, kogukonnaprogrammid ja töö noortega, kel pole tööd. Nad teevad pidevat koostööd noorteorganisatsioonidega, et neid võimestada, et organisatsioonid omakorda saaksid noori paremini toetada. Toetamise all saab välja tuua nii raha andmise, kui ka võimaluse kasutada ruume ja tehnikat, info jagamist ja omavaheliste kohtumiste korraldamise. Agentuuril on eraldi tegevused ka selleks, et noored saaksid teha oma arvamuse kuuldavaks läbi erinevate kunstivormide, olgu selleks siis muusika kirjutamine, filmide tootmine või kirjutamine. Taoliseid tegevusi korraldadatakse noortemajades, aga korraldatakse ka eraldi sündmusi ja tehakse koostööd valdkonda kuuluvate pädevate inimestega, kes suudavad noori kokku tuua. 

Malta noorteagentuuri all on kaks noorte maja ja kolm hub’i, lisaks tehakse tänavanoorsootööd ning käiakse aktiivselt koolides külalistunde andmas. Näiteks tehakse koolides valimiste teemal seminare, kus tutvustatakse hääletamise protseduure, kandidaate ning antakse nõu, kuidas valida. Noortele ei öelda ette, kelle poolt hääletada, vaid õpetatakse kriitiliselt mõtlema ja analüüsima valimislubadusi. 

Agentuuri ülesandeks on ka erinevate valdkonnaga seotud uuringute läbiviimine, peamiselt tehakse neid koostööd Malta Ülikooli ja noorteühenduste liiduga (KNZ). 2022. aastal viidi läbi neli uuringut. Viimane uuring tehti koos noorteühenduste liiduga seksuaaltervise kohta, varem on uuritud ka majutuse kättesaadavust ja kanepi kasutamist. Riigi noortepoliitika näeb ette, et iga viie aasta tagant tuleb noorte olukorra kohta uuring teha. Reaalsuses tehakse uuringuid siiski rohkem. Uuringu tulemuste põhjal antakse sisendit ka Malta ÜRO noordelegaadile. 

Malta noortepoliitika
Malta noortepoliitika aluseks on riiklik noortepoliitika strateegia 2021-2030. See on esimene kord, kui noortevaldkonnal on pikaajaline strateegia, varem olid need lühemad. Malta noortepoliitika algusajaks võib pidada 1993. aastat – enne uue strateegia kehtestamist muutus poliitika koos uue valitsusega. Pikaaegse strateegia eesmärk on hoida noortepoliitika stabiilsem. Kui varasemalt olid noortepoliitika keskmes noorte haridus, tööhõive ja elukohad, siis nüüd on kokku suisa kaheksa strateegilist suunda, et noortepoliitika vaade oleks laiem.

Youth Proofing
Selle raames vaadatakse, mida ministeeriumid noorte jaoks teevad. Analüüsitakse, kas see, mida nad on lubatud, on ka päriselt tehtud. Analüüsi põhjal koostatakse poliitikasoovitused, mis avalikustatakse. Selleks, et poliitikasoovitusi maksimaalselt ellu viidaks, tehakse koostööd noorteühenduste liiduga, kes neid punkte omakorda enda huvikaitses kasutab. Hetkel on käimas kaheaastane pilootprojekt. Soov on, et tulevikus saaks sellest seadus, et iga ministeerium peaks youth proofingut tunnustama ning võtma kohustuslikus korras soovitusi kuulda. 

Noorsootöötajate haridustase ja palk
Maltal on võimalik noorsootööd õppida nii bakalaureuse- kui magistriõppes ning selleks, et noorsootöötaja olla, on vaja vähemalt bakalaureusekraadi. Kohustusliku hariduse nõue kehtib alates 2014. aastast ning see loob eelduse selleks, et õpetajate ja noorsootöötajate palk oleks sarnane. Riigisektoris töötava alustava noorsootöötaja palk on alates 24 880 eurot aastas, mis teeb üle 2000 euro kuus. See on seotud riikliku palgatasemega. Siiski tunnevad noorsootöötajad, et õpetaja amet on ühiskonnas rohkem väärtustatud ning õpetajad saavad rohkem boonuseid ja pikema puhkuse. Õpetajatel on ka ametiühing, mis annab neile teatavad eelised huvikaitses. 

Valimiskäitumine ja vote@16
Maltal saavad vähemalt 16-aastased noored kõikidel valimistel hääletada. Kandideerimisiga kohalikel valimistel on 16, riigikogu ja Euroopa Parlamendi valimistel 18. 

Malta puhul on huvitav ka see, et keskmine valimisaktiivsus jääb tavaliselt ca 95% juurde. See on suuresti tingitud sellest, et Malta on väga politiseerunud. Valimisvõitlus käib kahe suure erakonna vahel ning valima minnakse kohati juba selle pärast, et teine erakond ei võidaks. Samuti on Maltal hääletamine natukene teistsugune kui Eestis, sest hääli saab anda rohkem kui ühele inimesele. Eelistuse järgi saab panna kokku nn nimekirja meelepärastest kandidaatidest. Kuidas see siis toimib? Lühike näide: minu esimene eelistus on kandidaat A, aga kui kandidaat A saab mandaadi kokku, siis minu järgmine eelistus on kandidaat B, kes saab hääle siis, kui kandidaat A on saanud vajalikud hääled kokku jne). Süsteem on meie jaoks päris keeruline, kuid argumendiks on see, et parlamenti pääsevad selle kaudu need kandidaadid, kellel on rohkem rahva toetust, mitte need, kelle erakond on nimekirjades headele kohtadele pannud nagu Eestis. 

Kuna valimisaktiivsus Maltal on väga kõrge, siis on oluline, et vanemate eelistused ei mõjutaks noori. Selleks aga on vaja, et noored saaksid poliitikast hästi aru ning suudaksid kriitiliselt analüüsida, milline erakond ja kandidaat vastab nende vaadetele. Malta noorteühenduste liit teeb lobitööd selle nimel, et koolides paraneks kodanikuhariduse õpetuse tase ning noored saaksid valimiste teemal parema hariduse. Noorteagentuur teeb koolides küll töötubasid, kuid need jõua kahjuks kõikideni. 

Kohtumine Moviment Graffitiga
Moviment Graffiti on 1994. aastal loodud vasakpoolse maailmavaatega poliitiline organisatsioon, mis tegeleb teemadega nagu töötajate õigused, miinimumpalk, majutusprobleemid, loomade õigused, LGBT+ teemad jne. Liikmeskonnas on nii 20-30-aastaseid noori, aga ka vanemaealisi. Oma tegevuse kaudu toetavad nad erinevate seaduste muutmist, argumenteerivad ja toovad välja poolt- ning vastuväiteid. Paljud teemad viivad neid suisa kohtuni välja. Neil on põhigrupp ja erinevad töörühmad, kes kasutavad tööriistana kaasavat juhtimist. Igal töörühmal on oma teema, mille nimel nad tööd teevad. Kohtumised toimuvad iga kahe nädala tagant ning otsused langetatakse konsensuse põhimõttel. Võtmetegevused on: dialoogid, demonstratsioonid, pressikonverentsid, protestid, uuringud, kampaaniad, rongkäigud ja mälestustegevused (teemade käsitlemiseks ja esiletõstmiseks). Graffiti esindajad teevad nii avalikke üritusi, kui ka siseüritusi – näiteks sotsialiseerumiseks (peod, filmiõhtud, matkad). Oma tegevuste läbi näidatakse ka vastumeelsust kaheparteisüsteemile.

The Young European Federalists Maltaga kohtumine
JEF alustas Maltal tegevust 70ndatel ning nende eesmärgiks on tagada demokraatlik ja föderaalne Euroopa, kus on rohkem integratsiooni. Neil on Maltal liikmeid 100 ringis, juhtkonnas 12. Peamiseks tegevuseks on töötubade läbiviimine, kus räägitakse meediast ja ajakirjandusest. Lähtuvalt Malta ajaloost hoiduvad nad mõnevõrra JEFi “traditsioonilisest” föderaliseerumise osast. Maltalased ühelt poolt pooldavad Euroopa Liitu kuulumist, sest sellega kaasnevad mitmed hüved nagu näiteks kasu toovad projekti ja erinevad toetused. Teisaldi tuntakse endid välja jäetuna, sest väikese saareriigina ei ole ebatavaline isegi see, et nende riiki ei kanta kaardile. Samuti on neil vähe Euroopa Parlamendi liikmeid, mis muudab Malta vajadustest lähtuva poliitika kujundamise Euroopas keeruliseks. Lisaks on keerulised lood lennuühendustega ning peamised reisid tuleb teha Itaaliast. Malta probleemidest rääkides tuli veel välja mure passide osas, sest kodakondsuse ostmine on võimalik – mitte kõik sellisel moel passi saanud ei ole nn musterkodanikud (st vene oligarhid). Viimaks võib tuua esile mure korruptsiooniga ning suhteliselt madala kodanikuaktiivsuse – see puudutab eelkõige oma õiguste eest seismist protesteerimise näol. 

Kohtumine Malta ÜRO noordelegaadiga (Emma Degrabiele)
Malta ÜRO noordelegaadi programm sai alguse 2021. aasta augustis ning hetkel on kaks noordelegaati. Nemad on omavahel ära jaganud, kes millisele sündmusele läheb. Selleks, et programm oleks jätkusuutlikum, minnakse järgmisel aastal üle juunior-seenior süsteemile. Emma jääb noordelegaadiks ka kolmandal aastal, et juuniorile toeks olla ning juunior-seenior süsteem tööle saada. 

Programmi veab välisministeerium, kuid koostööd tehakse ka noorteühenduste liidu ja noorteagentuuriga. Välisministeeriumi ülesanne on ÜROga infovahetuse korraldamine ning noordelegaatide ettevalmistamine enne igat sündmust. Näiteks on neile korraldatud koolitusi, mis tutvustavad ÜRO protseduurikat. Ministeerium jagab oma kontakte ning tagab, et noordelegaat saaks vajaliku info ÜROst kätte. Noorte esindamiseks vajaliku sisendi annab noorteagentuur, kes oma uuringute jm tegevuste kaudu noortelt sisendit kogub. 

Peamiste probleemidena toodi välja, et ÜROst ei saada piisavalt infot ning välisministeerium ei luba noordelegaatidel oma sotsiaalmeedia kanaleid luua, mille tõttu on keeruline Malta noori noordelegaatide tööga kursis hoida. 

Kohtumine Project Green juhiga
Project Green on võtnud eesmärgiks parendada Malta inimeste elukvaliteeti ja arendada parkide, aedade ja teiste roheliste infrastruktuuriobjektide loomist. Valitsus on pannud kokku seitsme aasta plaani ja leidnud 700 miljonit eurot, et kõik maltalased saaksid nautida rohelisi puhkealasid kodust lühikese jalutuskäigu kaugusel. Näiteks arendatakse noori kaasates parke. Noortel on olnud võimalus kaasa rääkida, mis peaks pargis olema ja milline see võiks välja näha. Näiteks tehti park, kus on wifi, laadimisjuhtmed ja piknikukohad ning noored said ise pinke kujundada ja värvida. Selle raames täheldati, et kui noored on olnud kaasatud ja neil tekib nö “omanditunnetus”, siis on vähem probleeme ka vandalismiga. 

Kohtumine Malta Noorteühenduste Liiduga (Kunsill Nazzjonali Taż-Żgħażagħ – KNŻ)
Malta Noorteühenduste Liit (KNZ) on tegutsenud juba 30 aastat ning neil on 37 liikmesorganisatsiooni, kellest umbes 20 on täisliikmed. Enamus liikmetest on tudengiorganisatsioonid. Organisatsiooni juhatuses on 9 inimest, nendest kolm moodustavad juhtkonna. Neil on tööl üks poole kohaga inimene, seega enamus tööst teevad ära vabatahtlikud. Kord kvartalis teevad nad ministeeriumile oma tegevuse ja rahakasutuse kohta aruande. 

Noorsootöö koolides
Maltal tehakse noorsootööd ka koolides ja seetõttu käisime kahes kutse- ja rakenduskõrgkoolis, et näha, mida seal täpsemalt tehakse. Esimeseks kooliks oli Malta kunsti-, teadus- ja tehnoloogiakolledž (MCAST) ja teiseks Turismi õpingute instituut (ITS). Mõlemas koolis pakuvad noorsootöö teenust noorteagentuuri töötajad. Noorsootöötajad on noorteagentuuri palgal, aga nende töökohaks on koolikeskkond. Tavapäraselt on koolis vähemalt kaks noorsootöötajat, vahel ka rohkem – sõltuvalt tegevustest. Noorsootöö eesmärgiks koolides on luua turvaline keskkond, kus noored saavad sotsialiseeruda ja õppida uusi oskuseid. Tihti pole 12+ vanustel noortel keskkonda, kus turvaliselt aega veeta ning seetõttu on oluline noorsootöö kaudu selliseid kohtasid pakkuda. Noorsootöötajad saavad tegevusi ellu viia vastavalt noortelt saadud sisendile. Tegevuste planeerimine algab rohujuuretasandilt. Selgitatakse välja, mida noored vajavad ja sellest lähtuvalt töötatakse välja töötoad. Noorsootöötajad tõid välja, et peamine põhjus, miks noored ei huvitu, peitub tihti selles, et noori ei kuulata. Või kui kuulatakse, siis jäävad siiski asjad õhku rippuma ja reaalsuses neid mõtteid ellu ei viida. Oma tegevuse kaudu proovivad nad noori kaasates ideed siiski ellu viia. Näitena tõid nad välja demokraatianädala korraldamise, kus kasutati tegevuste läbiviimiseks kunstivorme. Noored said oma mõtted panna kirja suurtele plakatitele, et selle kaudu arvamust avaldada. Õpilasesindus korraldas linnakus erinevaid tegevusi nagu paneeldiskussioonid ning intervjueerit peaministrit. Läbi erinevate tegevuste proovitaksegi luua võimalusi dialoogiks.  

Muuhulgas on nende ülesandeks õpilasesinduste toetamine. Noorteagentuur rahastab koolide projekte ja õpilasesinduste tegevust. Koolid ja õpilasesindused saavad ise valida, milleks nad raha kasutavad, näiteks korraldatakse koolitusi või väljasõite. Samuti tehakse koostööd teiste organisatsioonidega.

Nad rõhutasid, et noorsootööd tuleb teha järjepidevalt, isegi kui see on aeglane ja vaevarikas ning tulemusi kiiresti ei näe. 

Kohtumine parlamendi liikmetega
Visiidi raames kohtusime kahe noorpoliitikuga, kellest üks on opositsioonis ja teine koalitsioonis. 

25-aastane Bernice Bonello sai parlamendi liikmeks tänu eelnevalt mainitud sookvoodile. Ta leidis siiski, et ühiskonnas pole probleem niivõrd meeste ja naiste vahel. Pigem selles, et parlamendis on väga palju vanemaealisi inimesi ning liiga vähe noori. Inimesed eelistavad hääletada vanade olijate poolt ning seetõttu on noortel raske parlamenti pääseda. Juttu tuli ka variministritest ehk ühest huvitavast Malta poliitilise süsteemi osast. Opositsioon ja nende saadikud on palju rohkem poliitikasse otseselt kaasatud. Opositsioon jagab ära valdkonnad ja konkreetsed inimesed, kes nende eest vastutavad. Näiteks  on seal väga aktiivne variministrite positsioonide täitmine. Lisaks sellele on ka mitmed “väiksemad” või vähemtähtsad positsioonid ära jaotatud. Seega koalitsoonis ametipositsioonil olev inimene võib arvestada, et tema positsiooni varjutab aktiivselt opositsioonipoliitik. Meile pakkus huvi eriti Bernice poolt täidetav roll vari noorteministrina. Ta tõdes, et kuigi tal eriti palju võimu ei ole siis saab ta põhimõtteliselt kõikidest sündmustest osa võtta ja peale “päris” noorteministrit ka sõna võtta.

Omar Farrugia alustas poliitikukarjääri väikese linna linnapeana ning kandideeris seejärel parlamenti ja osutus ka valituks. Ta tõi välja, et tema erakonna juht on olnud väga hea noorte poliitikasse tooja ning see on aidanud kaasa ka erakonna valimisvõidu saamisele. Ta leidis, et peale valimisea langetamist on noored poliitikast väga huvitatud. Aga seda siiski pigem poliitilistest otsustest mitte niivõrd poliitikast endast. Näitena tõi välja, et noored räägivad hea meelega kaasa eelarve osas ning tahavad teada, mida rahaga tehakse. Samuti peavad noored tähtsaks, et kinnisvara oleks kättesaadavam ja tudengitele pakutakse stipendiume. Ta lisas, et mentaliteet, et noor peab valima nii nagu tema vanemad, on muutumas. Kuna valimis- ja kandideerimisea langetamine on olnud edukas, on nüüd üleval teema, et langetada ka teistel valimistel kandideerimisiga 16. eluaastale.