22. jaan. 2024

Eesti noorsootöö katusorganisatsioonid (Eesti Noorsootöötajate Kogu, Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus ja Eesti Noorteühenduste Liit) esitasid kohalike omavalitsuste juhtidele pöördumise noorsootöötajate palga ja töötingimuste parandamiseks ning väljendasid solidaarsust ja tuge õpetajatele.

Pöördumine kohalike omavalitsuse juhtide poole seoses noorsootöötajate palkade ja töötingimustega

Täna, 22. jaanuaril 2024 algas õpetajate tähtajatu streik. Ka noorsootöötajad toetavad solidaarselt õpetajate streiki, sest leiame, et laste ja noortega töötavate spetsialistide järelkasv ning kvaliteet peab olema tagatud nii formaal- kui ka mitteformaalõppes kogu haridusvaldkonna lõikes. Selle eeldusteks on konkurentsivõimeline palk ja õiglased töötingimused.

Nii nagu tunnevad õpetajate esindusühingud muret õpetajate järelkasvu ja haridusvaldkonna tuleviku pärast, oleme ka meie noortevaldkonna katusorganisatsioonides murelikud selle üle, milline saab olema Euroopas eeskujuks võetud pika ajaloo ja mitmekesise Eesti noorsootöö tulevik, kui noorsootöötajate palgad ja töötingimused kohalikul tasandil ei parane. See on teie teha, head omavalitsuste juhid!

Tahame rõhutada, et haridusvaldkonda kuulub lisaks formaalharidusele ka noorsootöö, mille ülesanne on luua võimalusi mitteformaalseks õppimiseks. Õpetajate palkade kõrval on seega tarvilik vaadata haridusvaldkonda ning selle töötajate olukorda tervikuna. Noorsootöö nägemine haridusvaldkonna võtmeosana toetab noore kujunemist täisväärtuslikuks ühiskonnaliikmeks, valijaks ja otsustajaks.

Eesti noortevaldkonna töötajaskonna töötingimuste uuringus (2023) tuuakse välja, et noored on noorsootöö ja huvihariduse tegevustega üldiselt rahul ning noorte osalemine noorsootöös on pidevalt kasvanud. Seda kinnitab ka Eesti Avatud Noortekeskuste Ühenduste hiljutine noortekeskuste külastatavuse statistika analüüs, mille tulemustest on näha, et võrreldes pandeemiaeelse ajaga on noortekeskuste külastuste arv tõusnud 12.4% ning noortekeskuseid külastavate unikaalsete noorte arv 28.9%. Samas rõhutab eelpool nimetatud uuring, et avatud noorsootöö ning huvihariduse ja -tegevuse potentsiaal noori toetada, tõrjutust ennetada ja ühiskonda kaasatust suurendada on alakasutatud. Siinkohal on paslik viidata eelmise aasta lõpul Eesti Päevalehes ilmunud artiklile “Eesti noored loobuvad ühiskonnas kaasa rääkimast”, mis analüüsib laiapõhjalist rahvusvahelist uuringut eri maade noorte seas. Teeb murelikuks, et meie noored on küll teadlikud, ent ühiskonnaasjades passiivsed, andes nii käest võimaluse oma kooli, kogukonna, aga ka riigi ja ühiskonna tuleviku kujundamises kaasa rääkida. 

Eesti puhul ilmnes ka see, et vähemate ühiskonnateadmistega noored avaldavad rohkem arvamust sotsiaalmeedias. Veel tuuakse välja, et vähesemate ühiskonnateadmistega õpilased tunnevad palju kehvemini ära ohte demokraatiale ning on altimad pidama normaalseks jõulist sekkumist demokraatia toimimisse ebademokraatlikel viisidel, nt piirates meediavabadust või legitimiseerides nepotismi. Vaadates üleüldist ülemaailmset tendentsi, kus demokraatia ei ole enam iseenesestmõistetav, tuleks rohkem ressursse suunata noorsootöösse ​​– seda eelkõige noorsootöötajate palkadeks, kes sageli projekte kirjutades kohalikule omavalitsusele noorsootöö tegevusteks raha juurde toovad.

Just noorsootöö peamine panus ongi olnud demokraatia edendamine viimastel aastakümnetel kogu Euroopas, toetades noorte osalust nii kohalikul kui ka rahvusvahelisel tasandil. Tänu Eesti Noorteühenduste Liidu tänuväärsele tööle sai valimisõigus kohalikel omavalitsuste valimistel langetatud 16. eluaastani ja enamus kohalikes omavalitsuses on toimiv noortevolikogu, mille kaudu saavad noored kaasa rääkida ja õppida seda, kuidas toimuvad demokraatlikud protsessid ja juhtimine kohalikul tasandil. Noortekeskustes aga lähtuvad noorsootöötajad noorte endi huvist ja initsiatiivist, mentordavad noorteaktiive ning toetavad noori nii kohalike kui ka rahvusvaheliste projektide algusest lõpuni läbiviimisel, mis sageli keskenduvadki kohalikul tasandil erinevate probleemide lahendamisele. Noorsootöö kaudu omandavad noored läbi mitteformaalse hariduse oskuseid, kogemusi ja hoiakuid, sh oma kogukonna ning riigi suhtes, mida on võimatu üle hinnata. Ja pole ka harv, kus noor läbi enda positiivse kogemuse noorsootöös soovib pärast õpinguid suurlinnas või välismaal pöörduda tagasi kodulinna või -valda, et selle arengusse juba täisealisena panustada. Aktiivseks ja oma kodukohta panustavaks kodanikuks kujunetakse sageli just noores eas.

Võite ette kujutada, mis juhtuks teie omavalitsuses, kui noorsootöötajad koolivälisel ajal noortega enam ei tegeleks. Üha rohkemates omavalitsuses on tööl ka mobiilsed noorsootöötajad, kes lähevad iga ilmaga välja nende noorte juurde, kes ühtegi noorteorganisatsiooni ei kuulu, üheski huviringis ei käi ja võib-olla ka kooli sageli ei jõua. Noorsootöötajad loovad noortega usalduslikke suhteid ja on tihtipeale ainukesed täiskasvanud nende noorte eludes, kes nende käekäigu vastu päriselt huvi tunnevad.

Paljudes omavalitsustes on aga saanud reaalsuseks noortekeskuste ja -tubade sulgemine, kuna pole kedagi, kes madala palga tõttu seda tööd sooviks teha, rääkimata nende töötajate professionaalsest ettevalmistusest ja selle töö kvaliteedist. Eestis on hetkel umbes 290 noortekeskust, millest vähemalt 11 on ajutiselt suletud (osad neist juba üle poole aasta) töötajate puuduse tõttu. Samas oli veel mõni aasta tagasi Eestis pea 310 noortekeskust, seega on viimase paari aastaga koguni 20 noortekeskust suletud ja tegevuse lõpetanud ainuüksi ressursside, töötajate ja seetõttu ka noorte puuduse tõttu.

Aktiivselt tegutsevate noortekeskuste töös hoidmine on samuti keeruline. Näiteks otsis 2022. aasta teises poolaastas 31% noortekeskustest endale uusi töötajaid, nii mõnigi neist selle perioodi jooksul korduvalt samale ametikohale. Noorte jaoks on aga oluline just stabiilsus ja usalduslik suhe noorsootöötajaga, mida ei saa luua ega hoida pideva noorsootöötaja vahetumise tõttu. Murekohaks on ka kohalike omavalitsuste vähene huvi sobilike ja Päästeameti ettekirjutustele vastavate ruumide võimaldamiseks.

Noorsootöötajad, sh koolide huvijuhid on olulised kohaliku kogukonna elu edendajad, nagu seda on õpetajad, kultuuritöötajad, huvikoolide õpetajad jt. Ka praegu, õpetajate streigi eel, on mitmes omavalitsuses pakkunud noorsootöötajad end appi koolidele, et viia läbi mitteformaalse õppe tegevusi noortele.

Samas ei ole nende töötajate panus vääriliselt tasustatud ega ka erialase ettevalmistusega noorsootöötaja potentsiaali täiel määral rakendatud. Eesti noortevaldkonna töötajaskonna uuringust ilmnes, et väike palk on kõige kriitilisem tegur, mis mõjutab töötajate professionaalsust, töö kvaliteeti ja korraldust ning töötajate järelkasvu. See jääb alla Eesti keskmisele palgale ja õpetajate töötasu alammäärale: registriandmete alusel on 70% täiskohaga noortevaldkonna töötajate brutopalk alla 1500 euro, 55% palk alla 1300 euro ning 30% palk alla 1000 euro. Oma palgaga ei ole rahul 65% noortevaldkonna töötajatest. See ajendab neid töötama mitmel töökohal, raskendades töökorraldust. Väike töötasu on töökohavahetuse põhjus kolmveerandil juhtudel ja väikest tasu tõlgendatakse valdkonna vähese väärtustamisena.

Töötasule lisaks põhjustab rahulolematust valdavalt ka ruumide puudus ja remondivajadus. Viiendik tööandjatest ja töötajatest ei ole rahul tehniliste töövahenditega (arvuti, projektor jm). Töökohavahetusele mõtlemise peamised põhjused on madal palk, stressirohke töö, ülekoormus, vähene tunnustus ja lisahüvede puudumine. Oleme olukorras, kus noorsootöötajad asuvad õpetajate vähesuse ja paremate töötingimuste tõttu tööle õpetajatena – see pole meie hinnangul jätkusuutlik ei noorsootöö ega formaalhariduse vaatest.

Soovitustena kohalike omavalitsuste juhtidele on Eesti noortevaldkonna töötajaskonna töötingimuste uuringus välja toodud järgmised aspektid: 

tagada noortevaldkonnas konkurentsivõimeline palk;
siduda noortevaldkonna töötajate ja -juhtide palk formaalhariduse pedagoogide või Eesti keskmise palgaga;
muuta valdkonna palk sõltuvaks omandatud haridustasemest, erialasest haridusest, kutsest, pädevustest ja vastutusest.

Eesti Noorsootöötajate Kogu on ette valmistanud kollektiivlepingu eelnõu, mis sai kinnitatud Eesti Noorsootöötajate Kogu üldkoosolekul 2022. aasta kevadel ja kus on ettepanekuna välja toodud järgmine: 

• Noorsootöö eriala magistriharidusega või 7. kutsetaseme noorsootöötaja brutotöötasu alammäär on võrdne või suurem üldhariduskooli õpetaja kehtestatud alammäärast ning indekseeritakse vastavalt õpetaja palga indekseerimisele.
• Muu noorsootöö kõrghariduse või 6. kutsetaseme noorsootöötaja brutotöötasu alammäär on vähemalt 90% üldhariduskooli õpetaja kehtestatud alammäärast ning indekseeritakse vastavalt õpetaja palga indekseerimisele.
• 4. kutsetasemega (2023. aasta lõpust tase 5) noorsootöötaja brutotöötasu alammäär on vähemalt 80% üldhariduskooli õpetaja kehtestatud alammäärast ning indekseeritakse vastavalt õpetaja palga indekseerimisele.
• Lisaks puhkus: 3.1. Sarnaselt haridus- ja noortevaldkonna töötajate puhkuseregulatsioonile1, mis puudutab üld- ja huvihariduses töötavaid spetsialiste, lepivad pooled kokku, et kõikide noorsootöötajate tasustatud puhkuse pikkuseks on 56 kalendripäeva.

Lugupidamisega
Heili Griffith ja Kadi Bruus
Eesti Noorsootöötajate Kogu tegevjuht ja juhatuse esimees

Kadi Laaneots ja Gethe Kooli
Eesti Avatud Noortekeskuste Ühenduse tegevjuht ja juhatuse esimees

Kaarel Taimla
Eesti Noorteühenduste Liidu tegevjuht / juhatuse esimees