8. märts 2023

Eesti Noorteühenduste Liit (ENL) on katuseorganisatsioon, mis ühendab Eestis tegutsevaid noorteühendusi ja osaluskogusid. Organisatsiooni peamisteks eesmärkideks on pakkuda noorteorganisatsioonidele ja noortele eestkostet, kujundada noori toetavat ühiskondlikku arvamust ja seadusandlikku keskkonda, esindada võrgustiku liikmete ja noorte noortepoliitilisi huve Eestis ja rahvusvahelisel tasandil ning soodustada noorte aktiivset osalust ühiskonnas. ENL on Haridus- ja Teadusministeeriumi strateegiline partner poliitika kujundamises ja elluviimises ning viib Eestis ellu ka Euroopa noortedialoogi. 

Et noorte heaolu ja kaasatust parendada, panime kirja viis peamist ootust uuele valitsusele. Soovitustes välja toodud esimesed kolm teemat on kõige aktuaalsemad ja puudutavad noorte heaolu ja arenguvõimalusi Eestis. Viimased kaks soovitust aitaksid oluliselt kaasa noorte osaluse suurendamisele ühiskonnas. Soovitused lähtuvad ENLi strateegilistest dokumentidest, võrgustiku sisendit koondavast Riigikogu valimiste platvormist ning erinevatest noorte hulgas läbi viidud sisendikorjetest. 

Vaimse tervise probleemi lahendamine nõuab laiapõhjalist tegevuskava

Vaimse tervise probleemide all kannatavate noorte arv on oluliselt tõusnud. Noortel on soov abi otsida aga praegu ei ole see abi siiski piisavalt kättesaadav. Tegemist on mõistagi keerulise probleemiga, mis ei puududa ainult noori ja leiame, et koostada oleks vaja laiapõhjaline tegevuskava. Antud dokument annaks aluse täpsemale plaanile, mille alusel strateegiliselt esile kerkinud probleemi päriselt lahendama hakata.  

Eesti Noorteühenduste Liit on koondanud kokku põhjaliku ülevaate noorte vaimse probleemide põhjuste ja võimalike lahenduste kohta, mis on kättesaadav ENLi veebilehel:  https://enl.ee/2022/12/09/enli-kokkuvote-noorte-vaimse-tervise-probleemide-pohjused-ja-lahendused/. Oleme valmis koos teiste valdkonna ekspertidega tegevuskava koostamises kaasa lööma.

Eestikeelsele haridusele edukas üleminek eeldab ka noorte kaasamist

Eestikeelsele haridusele üleminek on vajalik ning tervitatav otsus. Eduka ülemineku aluseks ei ole siiski ainult õpetajate järelkasv või palgatõus. Kaasata tuleb ka neid keda see protsess mõjutab ehk kõige enam – noori.

Hetkel veel puudulik või ebapiisav kaasamine ja kommunikatsioon on tekitanud vene emakeelega noortes hirmu ja muret tuleviku ees. Näiteks tunnevad noored, et nad ei saa õppida nii nagu varem, ei suuda materjale mõista, kardavad õpitulemuste langust, riigieksamitel põrumist jne. Samuti toovad noored välja, et neile ei anta valikut ja neid ei kuulata. 

Keele edukaks õppimiseks oleks vaja uuendada ka eesti keele õpikuid, töötada välja uusi õppemeetodeid, soodustada eestikeelse huvihariduse- ja tegevuse kättesaadavust, luua riigisiseseid õpilasvahetusi eestikeelsetesse peredesse ning koolidesse jne. 

Ootame, et uus valitsus näitaks valimisolekut noori kuulata ja kaasata ning leida viise, kuidas toetada ka mitteformaalsete tegevuste abil keele omandamist. Seda valmisolekut ootame eesotsas just haridus- ja teadusministrilt. 

Eesti Noorteühenduste Liit kaardistas 2022. aastal suvel esialgsed soovitused, mis aitavad kaasa edukale eestikeelsele haridusele üleminekule: https://enl.ee/2022/08/03/eestikeelsele-haridusele-uleminek-nouab-noorte-sonul-intensiivsemat-keelekumblust/. 2023. aasta alguses kutsusime kokku muukeelsete noorte kaasamise töörühma, mille liikmed on alustanud venekeelsetes koolides sisendi korjamist seoses eestikeelsele haridusele üleminekuga. 

Noored ootavad kliimaseaduse koostamist ja vastuvõtmist

2022. aasta kevadel korraldasime üle Eesti 16 osaluskohvikut, millest võttis osa peaaegu 800 inimest. Eesmärgiks oli kõikidele huvitunud noortele anda võimalus jagada sisendit ENLi Riigikogu valimiste platvormi jaoks. 

Enim andsid noored sisendit keskkonna teemadel ning olulisimaks ootuseks oli, et Eestis loodaks teaduspõhine kliimaseadus, mis toetub parimatele olemasolevatele teadmistele. Samuti on noorte ootus, et kliimaseaduse koostamiseks kutsutakse kokku kliimakogu ehk juhuslikult valitud representatiivne rühm Eesti elanikke (sh noori). Kliimakogu saaks tagasisidestada kliimaseaduse kavandit ning teeks ettepanekuid selle parendamiseks. 

Noorte osalusvõimaluste suurendamine läbi kandideerimis- ja valimisea langetamise

Noorte ootus on, et valimisiga langeks 16 eluaastale ka Riigikogu ja Euroopa Parlamendi valimistel. Samuti soovitakse, et 18-aastased saaksid kandideerida nii Riigikogu kui ka Euroopa Parlamendi valimistel. 

Noortenõukogu loomine iga ministeeriumi juurde

Noortenõukogu eesmärgiks on luua noorte ja ministeeriumi vahel dialoog, mis soodustab noorte kaasamist riigi tasandi poliitika kujundamise protsessi. Ministeeriumi vaatest on tegemist noortest koosneva nõuandva koguga, kellega kohtutakse regulaarselt ning kellelt saab sisendit ja tagasisidet küsida. Noortenõukogud tegutsevad hetkel Haridus- ja Teadusministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Kultuuriministeeriumi juures. Uus valitsuskoalitsioon võiks võtta eesmärgiks, et nelja aastaga luuakse koostöös Eesti Noorteühenduste Liiduga noortest koosnevad nõuandvad kogud kõikide ministeeriumite juurde. 

Teisi noori puudutavaid ettepanekuid leiab ENLi Riigikogu valimiste platvormist.