3. veebr. 2021

ENLi osaluskogude vägesid aitavad juhtida kaks särtsakat noort – Maarja ja Doris. Osaluskogude arengu ja koostöö haldamine on auväärt töö. Intervjuu abil selgitame välja, millega täpsemalt tegeleb ENLis osalusprogrammi juht Maarja, et saada rohkem aimu osaluskogude toimimisest.

Mis on osaluskogu?

Osaluskogu jaotub kolmeks: noortevolikogu, maakondliku tasandi noortekogu ja aktiivgrupp, mis on kõik noortest koosnevad nõuandvad kogud kohalikes omavalitsustes. Osaluskogu edendab kohaliku tasandi elu ja annab võimaluse kaasa rääkida kõikides noori puudutavates küsimustes.

Millal hakati osaluskogudest rääkima? Milleks neid vaja on?

Esimene noortevolikogu loodi 1998. aastal Narvas (Narva Noorteparlament), järgmine juba 1999. aastal Kuressaares. Esimene maakondlik noortekogu loodi 2005. aastal. Osaluskogusid on vaja, et kaasata otsustusprotsessi kõiki neid inimesi, kes on otseselt sellest otsusest mõjutatud. Kui noorte heaks tehakse mõni otsus, kas kohalikul või riiklikul tasandil, peaks olema noortel võimalus selles kaasa rääkida.

Kuidas luua osaluskogu? Millised tingimused tuleks selleks täita?

Võimalik on luua nii aktiivgrupp kui ka noortevolikogu. Aktiivgrupp võib olla kergemini laialivalguv, aga toimimise jaoks ei ole muud vaja kui entusiastlikke noori. Tulevikus, kui on soovi, saab aktiivgrupp areneda noortevolikoguks. Nende puhul on oluline nii noorte olemasolu kui ka kohaliku omavalitsuse toetus. Noortevolikogul peab olema põhikiri, mis määrab töökorra ja suuremad eesmärgid. Ametnikud peaksid samuti toetama noortevolikogu tööd, kuna põhikirja võtab vastu kas valla- või linnavalitsus. Aktiivgrupil ei ole vaja toetust ega põhikirja – piisab aktiivsetest noortest. Kindlasti tuleb kasuks ka mentori olemasolu. Mentor võib olla keegi vallast või noortekeskusest. See ei ole tingimus, kuid osaluskogul on kindlasti lihtsam toimetada, kui keegi on eeskujuks või abiks, et probleeme lahendada.

Millal muutub üks osaluskogu tõsiseltvõetavaks? Kes tagab selle, et noorte arvamust võetakse kuulda?

Eestis on kokku 79 kohalikku omavalitsust ning sellest 74 omavalitsuses tegutseb osaluskogu. Osaluskogude arv näitab noorte aktiivsust ja tõsiseltvõetavust. Võib-olla suhtutakse ametlikumalt noortevolikogudesse, kuid aktiivgrupil on samuti oluline mõjuvõim, sest arvamust ja nõu küsitakse mõlemalt.

Kõik osaluskogud on väga tõsiseltvõetavad ENLis ja üleriigiliselt. Noored on väga asjalikud, nende ideed on innovaatilised ja neil on uudsed lähenemised probleemide lahendamisele. Noortele võib tunduda, et neid ei võeta kuulda, sest nende antud sisend probleemide lahendamisele ei saa tagasisidet. Paraku ei saa kõiki otsuseid lahendada, nagu noored võivad arvata. Siinkohal on aga oluline, et ametnikud annaksid tagasisidet, miks mõni otsus vastu võeti.

Kokkuvõtvalt saab aga öelda, et noori võetakse siiski väga selge partnerina. Noortevolikogu põhimääruses on kirjas, et osaluskogu on nõuandev kogu. Pigem nähaksegi noori olulisena kohalikus omavalitsuses. Muidugi koostöö erineb piirkonniti.

Kas aja jooksul on noorte kaasatus suurenenud? Kuidas see on toimunud?

Kindlasti on suurenenud, kuna 74 omavalitsuses on toimiv osaluskogu. Osaluskogude arv on kindlasti üks märk sellest, et noored ja noorte hääl on kõlapinda saanud. Eelkõige seepärast, et noored peavad kaasa rääkima end puudutavatel teemadel ja ametnikud otsivad uusi lahendusi, kuidas ühiskondlikku elu arendada.

Milleks on osaluskogude koduleht loodud? Mis on selle eesmärk?

Eesmärgiks pakkuda nii osaluskogudele kui ka ametnikele vajalikku infot. Kodulehekülg tõstab teadlikkust osaluskogudest, arendab osalusdemokraatiat ning suurendab noorte kaasamist ühiskonda. Ametnikud leiavad teavet noorte kaasamise ja osaluskogude toimimise kohta. Samas leiavad ka alustavad osaluskogud informatiivseid allikaid, kuidas näiteks luua põhikirja ja kelle poole pöörduda küsimuste korral.

Mida sealt ägedat lugeda saab?

Saab lugeda täiendavat infot rahastusvõimalustest, mida pakume meie ise, või ka teiste projektipõhiste rahastuste kohta. Kodulehel on selgemalt välja toodud ENLi Noorte osaluse fondi tingimused ja tähtajad ning vajalikud dokumendid, mida noortevolikogudel võib vaja minna (nt pressiteate kirjutamine ja põhikirja näidis). Oleme loonud mitmed onepagerid – üks on näiteks sellest, milline peaks olema tugev noortevolikogu. Ametnike jaoks on loodud “Efektiivse noorte kaasamise” dokument. Lisaks on olemas uuendatud osaluskogude kaart, mida täiendame jooksvalt.

Tutvusta osaluskogude brändi. Miks see just selline on?

Algusest peale on olnud osaluskogude logoks Eesti kaart. Kui bränd loodi, oli ka osalusvaldkond alles välja kujunemas, mistõttu olid algselt logoks loodud kaardil vaid piirjooned. Tänaseks, mil osalusmaastik on juba toimiv ja end tõestanud, oleme täiendanud ka logo, et näidata osaluskogusid hästi silmapaistvate ja kirevatena, nagu nad päriselt ka on. Kuna osalusprogrammi veab eest Eesti Noorteühenduste Liit, siis ühtivad osaluskogude brändi värvid ENLi brändiga. Jaotus on maakonnapõhine ning linnad ja vallad moodustavad ühe terviku.

Millised on tulevikuplaanid seoses osaluskogude lehe ja üleüldiselt osalusprogrammiga?

Osaluskogude kodulehekülg on võrdlemisi uus. See oli varemgi avatud, kuid vahepeal värskendasime sealset sisu ja siis oli leht pikalt kinni. Täiendame seda tänaseni pidevalt uue infoga. Meil on idee luua blogisektsiooon, kust on võimalik lugeda osaluskogude kohta ja noored osaluskogulased saavad ise sinna kirjutada artikleid nii projektidest kui ka muudest tegevustest.

Osalusprogrammi eesmärk on kindlasti aktiivsuse tõstmine erinevates piirkondades ja üle-eestilise koostöö arendamine. Osaluskogude aktiivsus erineb kohalikes omavalitsustes ja tugevamad osaluskogud teevad tihtipeale rohkem koostööd ENLi ja muude partneritega. Alustavad või ära vajunud osaluskogud teevad koostööd veidi vähem, kuid nende piirkondadesse püüame ikkagi jõuda, et teadlikkust ja aktiivsust tõsta. Osalusprogramm on suunatud nõrgemate ja abivajavate osaluskogude tugevdamisele ja abistamisele. ENLi korraldatavad üleriiklikud sündmused, nagu hooajakoolid ja juhtide ümarlauad, on kohad, kus kõikide osaluskogude esindajad saavad kokku. See annab võimaluse jagada häid ideid, võrgustuda ja luua kontakte pikemaks ajaks.

Kes on osalusprogrammi koostööpartnerid?

Meid toetab Haridus- ja Noorteamet (HarNo), et osalusega seotud tegevusi ellu viia. Haridus- ja Teadusministreeriumiga teeme koostööd ideede genereerimisel ja samuti mõnes rahastusküsimuses. Meie partneriteks on veel ka Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus ja Eesti Noorsootöötajate Kogu.

Kui Sinulgi on küsimusi kuidas enda hääl kohalikul tasandil kõlama panna või kuidas olla kaasatud osaluskogude töösse, siis kindlasti tutvu osaluskogude koduleheküljega: osaluskogud.ee. Küsimuste korral saab pöörduda nii Maarja (maarja@enl.ee) kui ka Dorise (doris@enl.ee) poole.

Autor: Carlotta Põdra