26. märts 2021

Seekordses jutusaates „Noored otsustajad“ oli diskussiooni märksõnaks „projekt“. Mis on projekt, kuidas ja kellega neid ellu viia, kust nende käsitlemisel abi saaks? Sellest käisidki täna meile virtuaalsel teel rääkimas Triine Kose ja Anastassia Šegurova. Nendega tegi projektide teemal juttu ENLi osalusprogrammi juht Maarja Mehiste. Vaata saadet järele siit!

Saame seitsmenda osa saatekülalistega ka lähemalt tuttavaks: Triine on Pärnu linna Noortekogu esimees. Ta peamiseks projektiks on noortesündmused, seehulgas noortevahetused ja noortekohtumised. Anastassia tegeleb Erasmus+ noorteprojektide koordineerimisega. Ta esimene suurem projekt toimus juba ülikoolis, kus ta käis noortevahetuses ja jõudis koguni Saksamaale.

Miks on oluline projekti kirjutada?

Triinele tundub, et kui on olemas mingi teema või muutus, mida käsitleda tahaks, siis projektid on selleks kõige otsesem ja kiirem viis. Tihipeale on hea sinna kaasata ka noorsootöötajaid, et saada nendelt tuge ja nõu. 

Anastassia nõustub Triinega ja lisab, et noortel on mitmeid ideid ja rahaga tuleb ümber käia nii, et seda projektiks jaguks ehk tuleb koostada eelarve. Eneseareng ning teistmoodi asjade nägemine, uue avastamine mängivad ka olulist rolli. Oluline on säilitada tasakaalu ehk läbi iseenda arengu anda ühiskonnale tagasi.

„Saame teistelt läbi nende kogemuse õppida,“ lisab Maarja.

Mis on külaliste esimesed ja viimased projektid ja millised on neist saadud kogemused?

Triinel on projektide kirjutamise ja läbiviimisega arenenud oma viis asjadele lähenemiseks. Tänu sellele teab ta noortemaastikku paremini ja projektide korralduslikus pooles on tal süvenenud vastutustunne.

Anastassia on projektidega õppinud struktureerima ja iseennast justkui paremini selgitama. Anastassia saab paremini aru, kuidas miski käib. Ajapikku on ta kogenud ka seda, et ta ei tea, mida ta ei tea. Nüüdseks on aga arusaam enda teadmistest välja arenenud. Ta leiab, et on huvitav ka iseenda vanemaid kirjutisi lugeda.

Projektide kirjutamine arendab valdkonna tundmist, sest noored tegelikult algatavad projekte üsna tihti.

Milline on üks hea projekt?

Triine arust on hea projekt siis, kui osalejad on tehtuga rahul. Eesmärgi saavutamiseks on üles märgitud etapid. Ka sotsialiseerumine ja omavaheline hea läbisaamine toob kasu. Ehk siis, kõige tähtsam ongi eesmärk ning teiseks hea tööõhkkond.

Anastassia väidab omalt poolt, et projekti idee peab olema noorte jaoks oluline ning huvitav. Peab olema läbi mõeldud, kuhu ja kuidas liikuda. Heas projektis on oluline selgeks teha, kelle jaoks projekt on loodud. Enamasti olgu kõik viimaste detailideni planeeritud. Samm-sammult läbimõeldud õppeprotsess on see, mis asjale ilme annab.

Nii Triine kui ka Anastassia sõnavad üheskoos, et reflekteerimine ehk enese psüühika tundmine mängib samuti suurt rolli.
Maarja jaoks on oluline projekti eesmärk, mis peab tegevustega kooskõlas olema. Lõbu on tore, kuid päris probleemid ja pikaajalisem mõju on olulisemad faktorid, millest projekti luua võiks.

Milliseid teadmisi ja oskusi on noorel projekti korraldamise jaoks vaja?

Triine lausub, et kõige olulisem on projektifondi leidmine. Projektifond on partner ja abiline, lisaks on olulised ka kõrvaltoetajad. Nii ka teadmine, et kogu info ja oskused projektiks on olemas. Loomulikult on kasuks ka oskused nagu eneseväljendus ning teadmine, mida teha tuleb.

Anastassia märgib, et fondidel on endal juba huvi, et noored oma projekte ellu viiksid, mistõttu on oskus uurida ja leida kõige õigem rahastaja väga oluline. Seejuures on oluline sõnastamine ja teadvustamine, et mida päriselt teha tahad.

Noortel ei pea olema projekti korraldamiseks vajalik eelnev kogemus. See tuleks kasuks küll, aga töö käigus õpitakse ka palju.

Milline peab olema töömeeskond?

Triine arust peaks meeskond koosnema inimestest, kellel on tahe tegutseda ja eesmärgi poole püüelda. Kõigil ei pea projektis olema kindel valdkond, milles tegutseda, st turundusjuht jne. Noored tahavad kõik tegutseda ja õppida, projekti tegemine ei pea eeldama varasemat suurt kogemust. Tema soovitus on leida enda ümber toetavad inimesed.

Anastassia sõnab, et kui võtta positsioonid kohe valmis, ei hakka meeskonnatöö sujuma. Tuleb teha kompromisse, tuleb olla leplik ja vajadusel konflikte meeskondlikult lahendada. Oskus toetada on oluline ning ka seda saab õppida. Ta räägib veel ka oma kogemusest, toredast noorte algatusest, kus aga kõik inimesed kippusid olema liiga uhked. Lõpuks leiti siiski lahendused ja projekt kukkus hästi välja – koguni üks ta lemmikutest.

Maarja: „Iga hea projekt jõuab eesmärgini tugeva tiimi abil.“

Milliseid ressursse projekti puhul vaja läheb?

Triine arvates n-ö kindlat pakikest asjadest, mida projekti jaoks võiks olla vaja, tegelikult pole. Lisaks inimressursile on vaja kohta, kus olla, ning töövahendit nagu näiteks arvuti. Veel on ka aeg üks oluline ressurss ning kindlasti rahastus samuti.

Anastassia väidab, et peab olema valmis millestki loobuma, kuid oluline on vaimset tervist säilitada ja päris ohvreid pole ikkagi vaja tuua. Kui tõmbad end lõhki, väsid liialt ära. Iseennastki on vaja ressursina vaadelda, kuid mõistuse piires.

Milles seisnevad erinevate fondide fookused?

Triine: „Noortevahetustel ja noortekohtumistel on fookus seatud erinevate kultuuride ja inimeste lõimumisele. Iseloomujooneks saab järsku oma päritolu. Ikka ja jälle peab kõigel olema eesmärk ja tulemus.“ Ta on kirjutanud ka „Ideeviidale“ projektidest. Vahel on hea eesmärk ka see, et noored tahavad lõbutseda. Veel on noorte kohtumisteks loodud ka eraldi programme, mis toetavad eestisiseseid noortekohtumisi.

Anastassia ütleb, et õige fondi saab leida nii, kui uurida fondide eesmärkide kohta. Erinevatel fondidel on erinevad eesmärgid. Näiteks Euroopa solidaarsuskorpuse, kus on solidaarsus märksõnaks, puhul on oluline märgata probleemi ja pakkuda sellele lahendus. Mõnel ülikoolilgi on fondid ja eelarved noorteprojektideks ning neil on nii kohalik kui ka rahvusvaheline tasand.

Maarja soovitab, et kui ei tea, kas fond on õige või vale, siis tasub fondi juhatusega ühendust võtta.

Millised projektid on hetkel pandeemia ajal aktiivsed?

Triine sõnul on ikkagi võimalik kirjutada projekte ka kaugemale. Tuleb mõelda, et kas projekt toimiks paremini, kui lükata see edasi või saab sellega ka praegu tegeleda. Üritusi saab ka veebis korraldada ja tasub uurida, mida veel veebis teha saab peale ekraani vaatamise.

Anastassia lisab, et kui füüsiliselt ei kohtuta, ei tähenda see seda, et midagi toimuda ei saaks. Rahvusvahelises mõttes saab ju võtta kampa naaberriigid. Virtuaalne tegevus võib olla huvitav, kui seda õigesti korraldada, ning virtuaalne projekt ei pruugi tähendada ainult seda, et üksi toas vahitakse lihtsalt ekraani.

Milline on saatekülaliste kõige esimene soovitus projektikirjutajale?

Triine arust kõige olulisem on tahtmine ja julge pealehakkamine. Proovi hakata kuskilt peale, sest täiesti negatiivset kogemust ei ole võimalik saada.

Anastassia arvab, et kui mõni ülesanne tundub algul väga keeruline, siis tuleb teha väike samm ja sealt edasi tegutseda suuremalt. Peab kahe kõrva vahel hoidma teadmist, et valesid ideid pole ja lisaks püüda koostööd teha.

Maarja lisab, et noored võib-olla ei julge eksida, kuid see on vajalik, et vigadest õppida.

Kas mõni uus projektimõte on ka hetkel taskus?

Triine sõnab, et tulemas on noortekoguga noortevahetus, mis viib ta kokku Narva Noorteparlamendiga ning ta ootab seda pikisilmi. Saarde valla ja Tori valla algatusgruppidega saab hakata toetama neid osaluskogusid, kes alles alustavad oma tegevust.

Anastassia teeb Euroopa solidaarsuskorpuses tööalaselt koostööd teiste agentuuridega, kellega on mitu koostööprojekti hetkel pooleli. Käimas on näiteks koostöö Küprose agentuuriga – pikaajaline projekt veebisündmustega ja isegi ühe füüsilise kohtumisega. See on rahvusvaheline koostöö, kuhu on kaasatud noored erinevatest riikidest. Selle kohta leiab lisainfot lehelt euroopanoored.eu

Saate lõppu lisati saatvaid mõtteteri. Anastassia julgustab inimesi oma unistusi ellu viima. Ta sõnab, et kui kellelgi on vähegi soov ja idee, siis tuleb sellest kinni võtta ja teha see teoks. Eestis on noortemaastikul palju toetavaid inimesi.

Triine soovitab nõuannetest kinni võtta ning neid kuulata. Keegi pole selleks liiga rumal või kogenematu ning ükski idee pole liiga läbimõtlemata. Kõik inimesed oma elus võiks projektikogemuse mingil moel kätte saada.

Järgmine Noorte osaluse fondi tähtaeg on aga juba 12. aprillil ning nädal enne seda, 5. aprillil viib ENLi osalusprogrammi juht ja fondi haldur Maarja Mehiste läbi ka sellega seonduvat infopäeva. Kogu info avaldame aegsasti ENLi sotsiaalmeedias – hoia sel silma peal!