/ Infonurk / Osaluskogud / Kevadseminar toimus esmakordselt veebis!

Aprilli viimasel pühapäeva, 25.04 toimus ENLi Kevadseminar esmakordselt tervenisti veebis. Seekordse Kevadseminari põhiteemadeks olid kohalike omavalitsuste valimised, osaluskogude jätkusuutlikkus ja noorte tagasisidestamine.

Oleme harjunud, et Kevadseminar toimub füüsiliselt ja kahepäevase üritusena, kuid seekord tuli kehtiva olukorra tõttu kanda seminar üle veebi. Veebis toimuv seminar oli omakorda jaotatud kaheks osaks, millest esimene toimus Zoomi keskkonnas ning teine debati vormis Facebooki otseülekandena.

Kevadseminari päev algas kogunemise, tervitussõnade ja tutvumismängudega. Tutvumismängudeks jagati osalejad kahte gruppi ning viidi läbi erinevad mängud, et üksteist paremini tundma õppida ja omavahel võrgustuda. Mänge viisid läbi üldkorralduse vabatahtlikud Maiken ja Katre-Maris.

Tutvumismängud mängitud, oli käes aeg päeva esimeseks ettekandeks. Avaettekanne kandis nime “Noorte tagasisidestamise teadlikkus ja selle olulisus”, mida esitles Haridus- ja Noorteameti noortevaldkonna kvaliteedi büroo juhataja Martti Martinson.

Martti töötab mullu loodud Haridus- ja Noorteametis ehk Harnos noortevaldkonna kvaliteedi büroos, mille fookuses on eelkõige noorsootööga seotud teemad, siis tegelikult ei leidu Harno väga mitmekesises tegevusväljas selliseid teemasid, mis noori üldse ei puudutaks. Ta on noorte osaluse ja kaasamise teemadega kokku puutunud päris paljude nurkade alt – nii Õpilasliidus kui ka ENLis tegutsedes, õppejõuna, Eesti ja Austraalia noortevolikogusid ülikoolis süvitsi uurinuna kui ka KOV ning riigitöötajana.

Noorte osalust ja kaasamist tutvustades tõi Martti välja, et noorte õigus avaldada arvamust ja olla kaasatud on väga oluline, see on kirjas ka rahvusvahelistes lepingutes ja mitmetes seadustes – seega ei ole tegelikult tegemist millegi sellisega, mille võiks vabalt üle parda visata või tegemata jätta, kui see õigus kellelegi ei meeldi. Veel viitas ta noorte täiesti legitiimsele õigusele olla kaasatud ja avaldada oma arvamust.

Esitluse alguses palus Martti noortel iseloomustada märksõnadega nende jaoks positiivset kaasatud olemise või osalemise kogemust ning noorte arvamustest kerkisid esile viis nende jaoks kõige tähtsamat iseloomujoont – koostöö, avatus, kooskõla, tunnustus ja kommunikatsioon.

Noorte kaasamine on väga tähtis ning neid peab kaasama kõikides noorte elu puudutavates küsimustes. Noorte kaasamine toimub eelkõige läbi nende endi poolt moodustatud noorte osaluskogude ja esindusorganisatsioonide. Noortele tuleb anda võimalus olla kaasatud ka siis, kui pole tehtud eelnevat ettepanekut, kuid noored ise on näidanud üles initsiatiivi ja huvi osalemiseks.

Noorte kaasamine on üldiselt laiem raamistik, mille alusel toimuvad:

  • informeerimine, mille käigus antakse teada plaanitavatest otsustest ja/või õigusaktidest;
  • konsulteerimine, mille käigus küsitakse konkreetsetelt huvirühmadelt arvamusi ja ettepanekuid;
  • osalus, mis näitab huvirühmade algatust ja võimalust osaleda otsuste tegemise ja õigusaktide väljatöötamise protsessides.

Sama tähtis, kui on kaasamine ja osalus, on ka tagasiside saamine. Tagasisidet oodates ei tohiks peljata seda küsida otse ja vajadusel ka mitmeid kordi. Kui on esitatud mõni ettepanek, tuleks küsida kindlasti ka tagasisidet ja vajadusel ka selgitusi esitatud seisukohtade kohta.

Kogu oma esitlust noorte kaasamise ja osaluse kohta ilmestas Martti Martinson Hiina vanasõnaga: “Räägi mulle ja ma unustan, näita mulle ja ma jätan meelde, kaasa mind ja ma mõistan”, mis võtab ilusti kokku kaasamise mõtte erinevatel tasanditel.

Martti esitlusele järgnes praktiline ülesanne, mille lahendamiseks jagati noored gruppideks, kus jaguneti noorte esindajateks ja valla esindajateks. Edasi tuli lahendada olukord, kus noortevolikogult küsiti sisendit valla eelarve koostamisel, kuid noortevolikogu sai vallavanemalt tagasisideks ainult napisõnalise meili. Ülesannet lahendades peeti meeles Martti Martinsoni jagatud mõtteid ning soovitusi tagasiside küsimise kohta. Noorte esindajad küsisid valla esindajatelt selgitavaid küsimusi, miks olid jaotatud rahasummad sellised ja kuidas nad saaksid edasi minna, et saada suuremat toetust vallalt. Samuti üritasid valla esindajad neile lähemalt selgitada oma seisukohti ning raha jaotumise põhjuseid. Ülesande tagasisidestamisel jõuti ka järeldusele, et vallapoolne kirjakasutus võiks olla professionaalsem ja kiri võiks sisaldada tabelit, kus oleks välja toodud raha jaotumise selgitused.

Kui praktilise ülesande lahendused olid koos läbi arutatud, oli käes aeg päeva teiseks ettekandeks. Ettekande tegid Viljandi Noortevolikogu ja Pärnu linna Noortekogu, teemal “Osaluskogude jätkusuutlikkus”. Oma ettekannet alustasid nad oma tutvustamisega. Järgmiseks selgitasid nad lähemalt oma noortekogude toimimist ja viise, kuidas nad suhtlevad omavahel noortekogude sees. Näiteks saime teada, et põhiliseks kommunikatsioonivahendiks kasutatakse Slacki, kuna see sisaldab väga paljude erinevate suhtluskanalite loomise võimalust. Nad jagasid ka kogemusi, kuidas hoida liikmete motivatsiooni vastastikku üksteist motiveerides, tehes kohtumisi teiste noortekogudega või vahetades koosolekute toimumiste asukohti. Samuti räägiti ka jätkusuutlikkuse tagamisest, kasutades jätkusuutlikkuse ABCd, milles toodi välja, et iga liige peaks teadma oma rolli ja vastutust noortekogus, tuleks kasutada kommunikeerimiseks kindlaid suhtluskanaleid ning võiks olla tagatud kindel rütm, näiteks koosolekud võiksid toimuda kindlal kokkulepitud ajal. Veel jagasid nad huvitavaid õpetussõnu, kuidas tagada järelkasv ning kuidas ja mida jälgida juhatuse üleandmise ajal.

Viimaks liiguti Facebooki, kus toimus debatt teemal “Kohalike omavalitsuste valimised ja osaluskogude roll selles”, mida modereeris ENLi noorte osaluse spetsialist Liisa.Debatil osalesid kuue erineva noortekogu esindajad:

  • Johanna Maria Tõugu, kes on Noorte Roheliste esinaine ja tema eesmärgiks on viia keskkonnateadlikkus kõikide inimesteni;
  • Karl Aaron Adson, kes on Noorte Sotsiaaldemokraatide asepresident. Tema peamisteks ülesanneteks on ürituste korraldamine ja ühingu igapäevane juhtimine koostöös ülejäänud juhatusega ning samal ajal tegutseb peamiselt ka noortekogus;
  • Doris Lisett Rudnevs, kes on Reformierakonna Noortekogu juhatuse liige. Tema peamisteks tegevusteks Reforminoorte organisatsioonis on erinevate projektide korraldamine ning igapäevaselt töötab ta ka Riigikogus Reformierakonna fraktsioonis;
  • Kätlin Kuldmaa, kes on Isamaa noorteühenduse ResPublica aseesimees ja kes nii erakonnas kui ka noortekogus tegeleb peamiselt hariduse ja keskkonna teemadega;
  • Gerttu Blank, kes on olnud Keskerakonna Noortekogus alates 2017. aastast ning on juba teist aastat järjest kesknoorte peasekretär. Ta töötab majandus- ja teadusministri nõunikuna ja Gerttu prioriteetsete teemade hulka kuuluvad kliimapoliitika, vähemuste õigused, vaimne tervis ning loomade heaolu;
  • Aleksei Jašin, kes on Noor Eesti 200 asutajaliige ja esimene esimees. Tänaseks on ta Erakond Eesti 200 juhatuse liige ning noortekogu lihtliige.

Debatil räägiti lähemalt kohalike omavalitsuste valimistest ja noortekogude olulisusest ja rollist valimiste käigus. Samuti leiti huvitavaid vastuseid kuulajate küsimustele ning jagati ka omi kogemusi osalusmaastikul. Näiteks toodi välja, et tava noortekogud on apoliitilised ehk poliitikast kõrval seisvad organisatsioonid, millel pole oma poliitilist vaadet, kuid poliitiliste noorteorganisatsioonidega koos ürituste korraldamine on siiski lubatud. Veel toodi välja võimalusi kuidas hoida noortekogu poliitiliselt neutraalsena ja mitte liialt kalduda ühele poliitilisele suunale. Poliitiliselt neutraalse tasakaalu hoidmiseks soovitati kõikide poliitiliste suundade tutvustamist ning nõuannete jagamist, kuidas langetada otsus, millise erakonna poolt hääletada.

Koos debati lõpuga sai läbi ka Kevadseminar 2021, mis sujus olenemata veebist tingitud keerukustest väga edukalt. Hoiame end ja oma lähedasi ning püsime terved!

/ Autor

Getlin Juhe

/ Loe ka

Skip to content
This Website is committed to ensuring digital accessibility for people with disabilities. We are continually improving the user experience for everyone, and applying the relevant accessibility standards.
Conformance status