4. sept. 2022

Ellis Mätas on aktiivselt osalenud mitme erineva organisatsiooni ja osaluskogu töös. Uurisime talt, mida see kogemus on talle andnud ja miks tasub osaluskogude tegevuses kaasa lüüa. 

Foto: erakogu

Eliis, kes sa oled ja millega tegeled?

Mulle meeldib end kirjeldada hundipreili Kriimsilmana, kes on alati nõus appi tõttama ning hädast välja aitama. Tegelikult olen aga tavaline 19-aastane üliõpilane, kes õpib Tartu Ülikoolis bakalaureuseõppes arheoloogiat ning osaleb seejuures aktiivselt erinevates ülikooli poolt pakutavates organisatsioonides ning üritustel. Pärit olen väikesest maakohast Vao külast, mis asub Väike-Maarja vallas. Sealt said alguse minu noorteosalusteekond ning soov panustada oma valla tulevikku. Lisaks erinevate noorteorganisatsioonide mentoridamisele ja/või juhtimisele (mõnel pool ka juhiabi) olen viimastel aastatel tegelenud oma koduvalla turismiedenduse ning kultuuri ja ajaloo jäädvustamise ning säilitamisega.

Millal ja millest sai alguse sinu osaluskogemus? 

Enda osalusteekonna alguspunktiks meeldib mul välja tuua liitumist Väike-Maarja Gümnaasiumi õpilasesindusega, kuna see oli organisatsioon, mis andis mulle julgust ning pani mind esmakordselt mõtlema enda panuse üle ülevallaliselt noorte heaolu tagamisse. Väike-Maarja valla noortevolikogu loomise ideest rääkis mulle minu lapsepõlvesõbranna, kes oli selle idee saanud olles ise tol ajal Eesti Noorteühenduste Liidus vabatahtlik. Kuigi alguses ei olnud ma endas kindel ning loobusin ettepanekust, sain mõne kuu pärast aru, kui suurt väärtust osalusvaldkond mulle tegelikkuses pakkuda suudab. Seega võtsin sõbrannaga sel teemal taas ühendust ning mõni nädal hiljem istusime juba Väike-Maarja vallamajas vallavanema ja haridusnõuniku ees ning pidasime läbirääkimisi noortevolikogu loomise asjus.

Põhjus, miks otsustasin noortevolikogu liitumisele kaasa aidata oli tegelikkuses lihtne. Tol ajal ei olnud mul palju sõpru ega tuttavaid, kellega rääkida või aega veeta – tundsin end üksikult. Samas olin üpriski tagasihoidlik ning otsisin teemasid, mis võiksid mind kõnetada. Kuuldes sõbranna lugusid noorte osalusvõimalustest ja noortevolikogudest, sain aru, et tegemist on organisatsiooniga, kus on mul võimalus lisaks uutele teadmistele tutvuda ka erinevate inimestega, leida väga häid sõpru ning tuttavaid kogu eluks. Samuti õppida avalikku esinemist. 

Oled kokku puutunud nii Väike-Maarja Valla Noortevolikogu kui Lääne-Virumaa Noortekoguga. Millega need organisatsioonid tegelevad ja milline on/oli sinu roll nendes organisatsioonides? 

Olen aastast 2018 Väike-Maarja valla noortevolikogu asutaja. Samuti olen olnud selles noortevolikogus aseesimees ning viimastel aastatel esimehe rollis. Sellest aastast astun aga sammu tagasi ja lasen järeltulevatel põlvedel noortevolikogu edasi viia. Tegemist on Väike-Maarja vallas elavate noorte huvide eest seisva organisatsiooniga, mis lisaks ürituskorraldusele annab nõu Väike-Maarja vallavolikogule ning osaleb erinevates valla komisjonides. 

Lääne-Virumaa noortekogu on maakondlik noorteorganisatsioon, kuhu kuuluvad noored üle terve Lääne-Virumaa. Selle peamiseks eesmärgiks on koordineerida maakonnasiseselt noortevolikogude omavahelist koostööd läbi erinevate koostööürituste. Lisaks käib noortekogu aastaringselt tegemas erinevatele noortevolikogudele või valdadele noorteosalusega seotud koolitusi ning on neile igakülgselt toeks. Lääne-Virumaa Noortekogu vabaliikmeks astusin ma alles hiljuti, 2022. aasta kevadel. Alates juunikuust olen selles organisatsioonis juhatuse liige sekretäri ametikohal ning ühtlasi juhin meedia- ja kommunikatsioonivaldkonda, mis tegeleb peamiselt organisatsiooni kajastamisega läbi sotsiaalmeedia, kodulehe, uudiskirjade jms ning partneritega suhtlemisega.

Lisaks Väike-Maarja valla noortevolikogule ning Lääne-Virumaa noortekogule olen kokku puutunud seoses Eesti Noorteühenduste Liidu mentorlusprogrammi ning Tartumaa noortekogu projektiga “Noortevolikogu igasse Tartumaa valda”  ka Järva valla noortevolikogu, Peipsiääre valla noorteaktiivi ning Tartumaa noortekoguga. Iga organisatsioon on õpetanud mulle uusi teadmisi ja oskusi, andnud erinevaid tutvusi ning õpetanud olema võimalikult avatud igasugustele ideedele, kuna ükski vald ega maakond ei ole ühesugune ja seetõttu ei pruugi saada rakendada ka samasuguseid lahendusi probleemidele.  

Noortevolikogu ning noortekogu kõige suurem erinevus seisneb nende mõju ulatuses – noortevolikogu tegeleb ainult ühe valla noorte heaolu eest seismisega, kuid noortekogu aitab kõiki maakonnasiseseid valdasid ning noortevolikogusid. Samuti on erinevused juriidilises vormis ja eesmärkides. Näiteks on noortekogu mittetulundusühing, millel ei ole kindlat avaliku sektori partnerit, aga noortevolikogu noorteorganisatsioon, mis on enda vallaga igakülgselt seotud ning nii-öelda valla üks allüksustest. Vallas tegutseva noortevolikogu eesmärk ja vaated on üldjuhul kitsamad kui noortekogu omad. 

Koigi koolis tutvustamas noorte osalusvaldkonda ning noortevolikogu tegevust seoses Järva valla noortevolikogu loomisega. Foto: erakogu

Milline on sinu kogemus, kas osaluskogudesse kuuluvad pigem need noored, kes soovivad lihtsalt kogukoha elus kaasa rääkida või pigem need noored, kes soovivad poliitikuna karjääri alustada?

Nendes noortevolikogudes ja noortekogudes, millega mina olen seotud olnud, ei ole ma kohanud ühtegi noort, kellel oleks reaalne huvi tegeleda poliitikaga või alustada selles valdkonnas karjääri. Mõlemad organisatsioonid peavad olema kahtlemata apoliitilised ning seetõttu on müüt “osaluskogud on poliitilised” täiesti vale. Nendega liitumine annab pigem võimaluse näha vallavalitsuse ja -volikogu struktuurilist ülesehitust ning saada paremat aimu, kuidas koduvalda juhitakse. Noorte(voli)kogu ei küsi sinu käest poliitilist eelistust ega eelda, et midagi igapäeva poliitikast teaksid. Nende peamine eesmärk on seista noorte eest, muuta valla elukeskkonda nende jaoks võimalikult soodsaks. Teisest küljest on osalusvaldkonna perekond väga suur ning ühtehoidev, mistõttu on sul võimalus lisaks uutele tutvustele osaleda ka erinevatel üritustel, nagu ka varasemalt mainisin. Poliitikaga või poliitikutega ei ole need organisatsioonid mitte kuidagi seotud.

Mida pead oma suurimateks õnnestumisteks osaluskogude valdkonnas?

Minu kõige südamelähedasemaks õnnestumiseks on kindlasti Väike-Maarja valla noortevolikogu loomine koos enda sõpradega ning selle alt erinevate ürituste (näiteks 2019. aasta noortekonverents “Hobist Tulevikutööni” või erinevate aastate suvelaagrid) korraldamine, et tuua valla eri piirkondades elavad noored kokku. 

Kõige suuremaks õnnestumiseks pean aga midagi palju isiklikumat. Nimelt tänu osalusvaldkonnale ning eriti tänu võimalusele olla seotud juhtimise ja/või mentorlusega, olen saanud palju julgust ja enesekindlust võtta sõna viie, kümne või viiekümne võõra inimese ees. Veel viis aastat tagasi oli mul isegi klassiruumis, kus enda klassikaaslasi olin teadnud vähemalt üheksa aastat, keeruline teiste ees suu avada, soravast jutuvestmisest rääkimata. Eneseületus, mille tegin pärast õpilasesinduse ja noortevolikoguga liitumist on olnud märgatav, kuna nüüd võin rääkida endale teadaolevatest teemadest olenemata arvust nii tuttavatele kui ka võõrastele. Seda kõike on aidanud saavutada organisatsioonide juhtpositsioonil olemine, nende mentordamine ja/või koolituste läbiviimine, kuna kõigi nende käigus tuleb suhelda erinevate noorte ja ametnikega. 

Mida on noortevolikokku ja noortekogusse kuulumine sulle andnud? 

Erinevaid positiivseid külgi noorte(voli)kogu juures olen maininud ka eelnevates vastustes, kuid siinkohal toon välja tegurid, mis on minu jaoks olnud kõige olulisemad või tulnud mulle enim kasuks:

• ajaplaneerimisoskuse arenemine, et tähtaegadest saaks kinni peetud ning kõikidele koosolekutele kohale jõutud;
• uued tutvused ja sõbrad erinevatelt vallasisestelt, maakondlikelt või üleriigilistelt koosviibimistelt/üritustelt – paljud tutvused võivad kasuks tulla väga ootamatult, seetõttu tasub inimesteringi enda ümber võimalikult palju laiendada;
• valla juhtstruktuuride tundmaõppimine ning sealhulgas suhtlus valla ametnikega – ühest küljest aitab hea suhtlus otsustajatega ja teadmine, kuidas valda juhitakse, kaasa noorte(voli)kogu tegutsemisele, kuid teisest küljest arendab noor läbi selle oma suhtlemisoskust;
• paranesid tunduvalt IT-alased baas- ja turundusoskused, kuna täita tuli erinevaid dokumente, aruandeid ning Exceli-tabeleid, aga samas teha ka sotsiaalmeedia postitusi või kirjutada artikleid ajalehtedesse;
• julgus oma arvamust avaldada ja kaasa rääkida kõrgemal positsioonil olevate inimeste juuresolekul;
• kiirreageerimist ning -otsustamist, kuna alati ei pruugi olla “tegelikud otsustajad” läheduses ja kui olukorra lahendamiseks ei ole rohkem kui 30 sekundit, tuleb võtta vastutus sellel, kes hetkel selle situatsiooniga tegeleb.

Loomulikult korraldatakse noorte osalusvaldkonnas ka väga palju koolitusi ja veebiseminare, millel soovitan kindlasti osaleda. Eesti Noorteühenduste Liit jagab erinevaid teadmisi ning infokilde enda YouTube´i kanalilgi. Seega olles osa noorte(voli)kogust, on sul võimalus saada osa väga suurest teadmistepagasist, mida erinevad organisatsioonid läbi mitmesuguste platvormide jagavad. 

Väike-Maarja valla noortevolikogu 2022. augustis Vao Varjupaigataotlejate Majutuskeskuse noortega Rakvere Bowlingus. Foto: erakogu

Lisaks sellele, et oled ise kohalikul ja maakondlikul tasandil aktiivne olnud, oled ka mentor. Mida mentoriks olemine tähendab, miks sa seda teed ja mida see sulle andnud/õpetanud on?

Olen olnud mentoriks Järva valla noortevolikogus ning Peipsiääre valla noortevolikogus. Mõlemad kogemused on olnud väga erinevad, aga samas põnevad. Mentorlusvõimalust pakkusid mulle nii Eesti Noorteühenduste Liit kui ka Tartumaa noortekogu. Enne ei olnud ma selle peale mõelnudki, kuid kui pakkumine oli tulnud, otsustasin võimalusest kinni haarata. Teadsin, et tänu mentordamisele on mul võimalik tutvuda uute inimestega ja arendada ennast uuel tasemel. Nimelt tähendab mentordamine toeks olemist alustavale või tuge vajavale osaluskogule. Minu jaoks tähendas see pidevat noorteorganisatsiooni juhi ning vallapoolse mentoriga ühenduses olemist, osalemist erinevate koosolekutel (sealhulgas aitasin neid vajadusel planeerida) jms. Lühidalt, olin alati iga küsimuse ning mure lahendamiseks telefonikõne või kirja kaugusel. 

Kaasmaalaste aitamine ja nende toetamine on minu jaoks olnud väga oluline ning loomulik osa elust juba väikesest peale. Seetõttu võtan vastu kõik võimalused, kui saan kedagi toetada. Samuti on mul hea meel näha kasvamas tugevamaks noortevolikogusid, mis on üks viise, kuidas jõuab noorte hääl otsutajateni. 

Mentordamise kõige suurem õppetund on olnud: sama probleemi ei saa lahendada erinevates piirkondades ühtemoodi. Iga vald Eestis on erinev nagu ka inimesed selles, seega ei saa eeldada, et kui ühes kohas toimis üks lahendus, siis teises piirkonnas toimib sama meetod. Lisaks olen tänu mentordamisele saanud käia rääkimas noorteosalusest ja -volikogudest mitmesugustes koolides ning mitmetele sadadele noortele, mistõttu olen arendanud enda avaliku esinemise külge ja julgus. Samuti on arenenud suhtlus- ja ajaplaneerimisoskus.

Millised on sinu eredaimad mälestused noortevaldkonnas tegutsemisest?

Mulle on jäänud eredamalt meelde Eesti Noorteühenduste Liidu hooajakoolid ning füüsilised koolituspäevad, kus kohtab alati vanu tuttavaid, kellega saab arutada Eesti osalusvaldkonna probleeme ning positiivseid külgi. Kõige lahedam on minu mälestustes 2019. aasta ENL-i suvekool, mis toimus Nelijärve Puhkekeskuses ning kust leidsin endale sõbrad, kellega suhtleme veel tänini. 

Samas, kui poleks olnud plaani asutada Väike-Maarja valla noortevolikogu, ei tegeleks ma hetkel näiteks enda koduvallas turismiedendusega, kuna ma lihtsalt ei oleks julgenud oma ideede ja mõtetega valla ametnike juurde minna. 

Kui noor kahtleb, kas mõne osaluskoguga liituda või mitte, siis mis on sinu soovitus talle? 

Mina soovitan kõigil, kes on vähemalt korra elus mõelnud mõne osaluskoguga liituda, seda teha, kuna siis sa saad teada, kas see valdkond on üldse sinu teema. Olen kohanud noori, kes teevad otsuse liituda, kuid pärast mõnda kuud lahkuvad, kuna saavad aru, et tegelikult ei sobitu sellesse keskkonda ning see on väga okei. Minu arvates on oluline, et inimene teeb sellise otsuse pärast niinimetatud prooviperiood, mitte enne seda. Kõikidest osaluskogude kogemustest on midagi õppida ning kõrva taha panna, seega soovitan proovida julgelt kõigil, kes tunnevad, et soovivad olla osa noortevolikogu ning osalusvaldkonna perekonnast ja aidata arendada oma koduvalla noorte elukeskkonda. Lisainfot erinevate osalemisvõimaluste kohta leiate kindlasti Eesti Noorteühenduste Liidu kodulehelt, kuid kui teid huvitab mõni konkreetne osaluskogu, otsige üles info konkreetse valla kodulehelt või maakondlike noortekogude puhul selle osaluskogu veebileht. Enamjaolt saab üldinformatsiooni ka sotsiaalmeediakanalitest (Facebookist ja Instagramist).