fbpx

/ Infonurk / Osaluskogud / Talveakadeemia kokkuvõte

3.-4. detsembril toimus ENLi Talveakadeemia, mis tõi kokku osalejad üle Eesti ning andis neile võimaluse kohtuda põnevate esinejatega nii Eestist, Soomest kui Norrast. 

Talveakadeemia esimeseks esinejaks oli Johanna-Mai Riismaa ettevõttest Zelos. Teemaks oli organisatsiooni suutlikkus ja pealekasv ning et noortel asjast hea arusaam tekiks, kasutas esineja praktilisi võtteid. Eelkõige olid fookuses noorteorganisatsioonid. Osalejad tegutsesid gruppides ning arutasid inimeste organisatsiooni värbamise ja kaasamise küsimuste üle. Näiteks oli vaja vastata küsimustele, keda me organisatsiooni üldse tahame ning kuidas neid kutsume, lisaks mida saab teha, et inimesed meie juurde ka jääksid. Ideid jagus gruppidel küllaga. Näiteks värbamise kohta toodi enim välja plakatid koolides ja noortekeskustes, sotsiaalmeedia, loengud ning üks-ühele suhtlus võimalike kandidaatidega. 

Pärast lõunapausi esines meile Aare Vilu haridus- ja teadusministeeriumist ning rääkis osalejatele noorte osalusest, selle vajadusest ja võimalustest. Ta rõhutas noorte arvamuse olulisust ning seda, et ilma noortega konsulteerimata ei ole võimalik plaane käiku lasta. Lisaks rääkis ta ka protsessi väärtusest noorte jaoks ning et on oluline mõtestada, kuhu üldse oma panust anda tahetakse. Ta rääkis ka olukorrast Eestis ning arutles, kas hetkel on noorte jaoks soodne oma arvamust avaldada ning oma ideedega poliitikat mõjutada. Hetkeolukorraga on suurimaks probleemiks see, et ei jõuta otsuste ning tegudeni. Seetõttu rõhutas Vilu noorteorganisatsioonide töö struktureeritust ja eesmärgistatust. 

Seejärel seda said Talveakadeemias osalejad kuulda sotsiaalsest mõjust ENLi juhatuse esimehelt Triin Roosilt. Sotsiaalne mõju on noorteorganisatsiooni või muu sotsiaalse ettevõtte tegevuse mõju üksikisikutele, rühmadele, ümbritsevale keskkonnale. Mõjud võivad olla nii positiivsed kui negatiivsed – näiteks võib noor läbi noorteorganisatsiooni saada suurepärase kogemuse, parema visiooni ja eesmärgi. Lisaks võib paraneda meeskonnatööoskus ning noortel on võimalus end harida. Teisalt võib minna ka kehvemini ning noor võib kaotada huvi poliitikas osalemise vastu. See võib juhtuda näiteks siis, kui inimesele satuvad organisatsioonis vastumeelsed ülesanded. Loeng oli kaasahaarav ning andis arusaama, mida sotsiaalne mõju endast üldse kujutab ning kuidas seda kommunikeerida saab. 

Pärast väikest pausi ootas publikut ees ülimalt põnev osa üritusest. Teemaks oli rahvusvaheline koostöö ja osalusvaldkond välisriikides ning rääkima olid tulnud Maria Markkula Soomest ning Margrete Bjørge Katanasho Norrast. Esmalt rääkis Markkula noortevolikogudest ja noorte huvikaitsest Soomes ning kuidas seal valdkonda arendatakse. Saime teada, et Soomes on omavalitsuste juures noortevolikogud kohustuslikud, kuid lisaks sellele on loodud vorm algkooli ealiste laste kaasamiseks (lastenõukogu). Toodi välja ideid, kuidas noorteorganisatsioonidega otsustajaid mõjutada, näiteks regulaarsete kohtumiste, aktiivselt ideede edasiviimise ja initsiatiivi haaramisega. Markkula julgustas, et ükski idee ei ole liiga hullumeelne, lihtsalt mida suurem idee, seda rohkem on sellele vaja promo. Kõik on võimalik! 

Seejärel esines Margrete Bjørge Katanasho, Norra noorte- ja lasteühenduste liidu LNU president, kes rääkis noortevaldkonnast Norrast. Esitlusest kajastus, et noortel on Norras meeletult palju võimalusi ja mõju. Oluline on noorte iseseisvus ja nende võimalus valida oma esindajad. Lisaks peab noortel olema võimalus esindada ennast ja oma vaateid, seda ei saa teha keegi teine, sest need on unikaalsed. Noortel peab olema ka ligipääs vajalikule informatsioonile, mis võib neid aidata või teavitab muredest, mis ees võivad oodata. Samuti peaksid noored saama osaleda võimalikult paljudel üritustel ja protsessides. Osalejad said teada, et ka Norras on noortevolikogud omavalitsuste juures kohustuslikud. Sellega kaasneb aga probleeme, sest kohustuslikult tegutsevatel organisatsioonidel võib tihtipeale puududa motivatsioon. Seetõttu tuleb asjaga tegeleda, et nende töö kvaliteeti parandada. Kokkuvõttes andis esineja meile neli punkti, mis näitavad noorteorganisatsiooni edu. Nendeks on noorte võimalus valida ise oma esindajad, kontrollida rahaasju ja tegevuskava ning sõnaõigus ja võimalus esitada ideid. 

Sellega oli Talveakadeemia esimese päeva ametlik osa lõppenud ning õhtul toimus ENLi tänusündmus restoranis “Mood”. Külalisi ootas suurepärane bankett ja esines Anett. Hiljem tehti ka Kahooti ning jagati välja selle-aastased auhinnad. Oli meeleolukas õhtu!

Järgmisel päeval oli esimeseks koolituseks planeeritud Juhtimise ABC, mida kahjuks ei toimunud, kuna esineja jäi haigeks. Küll aga saadeti koolitus saadeti osalejatele videona, et vajalikud teadmised siiski edasi anda. Selle asemel alustati koheselt sisendikorjega 2023. aastaks. Tehti palju interaktiivseid mõtteharjutusi ja ülesandeid. Näiteks arutleti küsimuse üle, kuidas saada noori valima ning kuidas jõuaks nende hääl riigikokku. Jõuti suurepäraste ideedeni, kuidas noortes huvi tekitada, nagu näiteks paneelidiskussioonid/debatid, podcastid, promo sotsiaalmeedias, ministeeriumide ja riigikogu külastused, valimisprotsessi imiteerimine/mäng, läbi meemide, kursuste ja laagrite. Lisaks said osaluskogude liikmed arutada, mis on nende osaluskogu eesmärk ning kuidas ENL neid toetada saab. Veel küsiti, mis üleüldisemalt puudu on ning mis tegevustega olukorda parandada saab. Toodi näiteks välja, et tegelikult võiks olla koolitustel väike osalustasu, kuna paljud registreerunud kipuvad viimasel hetkel alt ära hüppama. Lisaks pakuti välja, et ühepäevased koolitused võiksid keskenduda rohkem informatsioonile, kahepäevased koostööle ja kambavaimule. 

Talveakadeemia oli üks suurepärane üritus, kus noortel oli võimalus jälle kokku saada, teadmiseid koguda ja muljeid vahetada. Kohila noortevolikogu liige Artur kommenteeris üritust järgnevalt: “Jäin Talveakadeemiaga igati rahule. Loengud puudutasid selliseid teemasid, nagu organisatsiooni jätkusuutlikus ja pealekasv, sotsiaalne mõju ning rahvusvaheline koostöö ja osalusvaldkond välisriikides. Omandatud teadmisi saan kasutada noortekogu ja õpilasesinduse töös. Meeldivaim osa oli loomulikult söök: lõunal pitsa, õhtul pidulik söögilaud, kust ei puudunud ka tort, ja hommikul hotellis buffet.” Täname sponsoreid, korraldajaid ja osalejaid ning kohtumiseni järgmisel aastal!

Talveakadeemia korraldamist rahastas Haridus- ja Teadusministeerium läbi osalusprogrammi. Sündmuse sponsoriteks olid Varrak, Laternamatkad, Shokobox ärikingitused, Eesti Tervisemuuseum, Kirjastus SEIK, Eesti Loodusmuuseum, Million Mindset ja Brain Games.

/ Autor

Teele Särekanno

teele.sarekanno@gmail.com

/ Loe ka

Skip to content
This Website is committed to ensuring digital accessibility for people with disabilities. We are continually improving the user experience for everyone, and applying the relevant accessibility standards.
Conformance status