/ Infonurk / Huvikaitse / Ümarlaua “Noorte roll diplomaatias” kokkuvõte
24. märts 2023
16. märtsil toimus Eesti Noorteühenduste Liidu ja ÜRO noordelegaadi eestvedamisel välisministeeriumis ümarlaud teemal “Noorte roll diplomaatias”. Sündmuse eesmärgiks oli tuua kokku ametiasutuste, vabaühenduste ning poliitiliste noorteühenduste esindajad, et tutvustada neile noordelegaatide programme ja võimalusi, arendada omavahelist koostööd ning arutada, kuidas suurendada noorte osalust rahvusvahelises koostöös.
Ümarlaua alguses tegi Eesti ÜRO noordelegaat 2021-2022 Linda Luts ülevaate noordelegaadi programmidest. ENL alustas 2021. aastal koostööd Soome ja Taani noorteühenduste liitudega, et üheskoos tugevdada noordelegaatide programme, muuta need efektiivsemaks ning tõsta noordelegaatide üldist võimekust. Erasmus+ projekti “Future Agents NOW” raames on intervjueeritud programmide koordinaatoreid üle maailma ning kaardistatud ära, milliseid noordelegaadi programme on olemas ning kuidas need toimivad. Just neid esialgseid tulemusi sai Linda kõikidele külalistele tutvustada. (Raport valmib 2023. aasta jooksul ning siis saame tulemusi detailsemalt kajastada. Lisaks luuakse projekti raames soovitusi ja õppematerjale programmide läbiviijatele ning noordelegaatidele.)
Kes on noordelegaat?
Noordelegaat on vabatahtlik noor, kes on osa oma riiklikust delegatsioonist ning osaleb relevantsetel kohtumistel, tõstes noorte hääle otsustusprotsessidesse. Noordelegaat hoiab oma riigi noori kursis rahvusvahelises organisatsioonis toimuvaga, tõstab teadlikkust noorte seas, on dialoogis teiste noortega, annab vajadusel sisendit noortega seotud teemadel, aitab delegatsiooni sisulises töös, esindab oma riiki erinevatel üritustel ja võrgustikes ning arendab koostööd teiste riikidega.
Toome välja mõned näited, millega noordelegaadi tegelevad. Taani ÜRO noordelegaadid käivad üleriigilisel turneel, et koguda noortelt sisendit selle osas, mis on noorte jaoks tähtsad teemad ning selle põhjal korraldatakse ÜRO peaassamblee ajal kõrvalüritusi. Iisraeli ÜRO noordelegaadid teevad New Yorgi esinduse juures kaks kuud sisulist tööd. Albaania noordelegaadid teevad aktiivselt koostööd Albaania ÜRO ühinguga ning koos käiakse koolides loenguid andmas ja konverentsidel rääkimas. Läti noordelegaat korraldab koostöös erinevate ministeeriumitega iga-aastaseid konverentse, mille tulemusi tutvustatakse ÜRO peaassambleel.
Noordelegaat võib tegeleda mitme teemadega, aga maailmas on levinud ka temaatilised noordelegaadid. Näiteks on noordelegaate sellistel teemadel nagu inimõigused, kliima, jätkusuutlik areng, naiste õigused ja naiste reproduktiivõigused, sooline võrdõiguslikkus, rahu ja julgeolek, bioloogiline mitmekesisus ja toit, haridus ja töökohtade loomine, demokraatia ja partnerlussuhted jne.
Näiteks Eesti ÜRO noordelegaat ei pea endale ühte kindlat teemat valima ning tal on võimalus panustada just nendesse teemadesse, mis on aktuaalsed ning talle huvipakkuvad. Samas on Eestil olnud ka ajutine temaatiline noordelegaat – kliimanoor, kes osales ÜRO kliimakonverentsil.
Hetkel on kõik näited olnud seotud ÜROga, kuid noordelegaate leidub ka teiste rahvusvaheliste organisatsioonide juures. Näiteks Euroopa Noortedialoogi raames on Euroopa Liidu noordelegaat (konkurss 2023. aasta II pooles) ning Eesti Linnade ja Valdade Liidul on noordelegaat Euroopa Nõukogu juures. Lisaks on noordelegaate ka UNESCO ja Põhjamaade Ministrite Nõukogu juures.
Miks noordelegaate vaja on?
Peamiseks argumendiks on, et paljud probleemid ja teemad mõjutavad noori otseselt ning noored peavad elama vastuvõetud otsustega. Selleks, et noortega arvestada, on vaja, et nad oleksid esindatud ja saaksid sõna sekka öelda. Kui noored on kaasatud ja otsustajatega samas ruumis, on neid keerulisem kõrvale lükata.
Samuti on üheks noordelegaatide rolliks tuua institutsioone noortele lähemale, näiteks koolis külalistundide andmisega ja sisendi korjamisega. Kaasamise ja läbipaistvusega on võimalik suurendada noorte usaldust institutsioonide osas.
Lisaks suhtlevad noordelegaadid teiste noortega ning saavad aidata oma riigi eesmärke tutvustada ja teha vajalikku lobitööd.
Millised noordelegaadi programmid on Soomel?
Kuna eestlastele meeldib ikka vaadata, mida Põhjamaad teevad ja mida neilt õppida saaks, siis vaatame, millised noordelegaadid on Soomel ja kuidas noordelegaate koordineeritakse.
2 x ÜRO (Peaassamblee) delegaati
2 x kliima delegaati
2 x looduse ja bioloogilise mitmekesisuse delegaati
2 x Euroopa Liidu delegaati
1 x UNESCO noordelegaat
2 x eetilise töö noordelegaati
1 x NORDBUK noordelegaat (Põhjamaade Laste ja Noorte Komitee)
Soomes on noordelegaatidel kaheaastane mandaat ning kasutusel on juunior-seenior süsteem, mis tähendab, et noordelegaadid alustavad oma mandaati aastaste vahedega ning esimesel aastal on noordelegaat juunior, kelle koolitab välja eelmise aastal alustanud noordelegaat ehk seenior. Nii tagatakse programmi jätkusuutlikkus ning see, et teadmised ei lähe kaduma. Noordelegaadi programme koordineerib Soome Noorteühenduste Liit (Allianssi), kus on tööl poole kohaga noordelegaatide koordinaator. Noordelegaadi programme rahastatakse erinevate ministeeriumite ja projektide kaudu. Peamisteks koostööpartneriteks on keskkonna-, välis-, haridus- ja teadus- ning sotsiaalministeerium. Lisaks tehakse koostööd erinevate vabaühendustega.
Ümarlaua raames toimunud arutelu kokkuvõte
Ümarlaua osaks oli ka arutelu, kus sai vahetada mõtteid noordelegaadi programmide arendamise üle. Kui ettekandes oli rõhk ÜRO programmidel, siis arutelu lõi võimaluse tuua esile ka Euroopa Liidu, Keskkonnaministeeriumi (kliimanoor) ja Euroopa Nõukogu programme.
Ümarlaua eesmärgiks oli arendada organisatsioonide omavahelist koostööd ning ideid vahetati Eesti ÜRO Ühingu ja Mondoga, kellega on ÜRO noordelegaadil palju ühist. Näiteks koostöös ÜRO Ühinguga on võimalik ÜRO tegevust laiemale sihtrühmale tutvustada ning koos Mondoga korraldada ÜRO matkeid, et suure organisatsiooni funktsioneerimist mitteformaalse tegevuse kaudu tutvustada.
Ümarlaual arutati, kas ja milliseid noordelegaadi positsioone võiks Eestis veel olla, kuid jõuti selleni, et pigem tuleks arendada olemasolevaid programme ning tagada nende jätkusuutlikkus. Paljudele meeldis juunior-seenior süsteem, mida võiks ka Eestis rakendada, kuna see on parim viis, kuidas säilitada institutsionaalset mälu ning jagada teadmisi ja kontakte. Seni, kuni kahe noordelegaadiga süsteemi pole, pannakse aga rohkem rõhku kvaliteetsele üleandmisele, et uusi noordelegaate tööks paremini ette valmistada.
Kuna Eestis on noordelegaadi programmid erinevate organisatsioonide koordineerida (ENL, keskkonnaministeerium ning linnade ja valdade liit) ning seni pole koostööd tehtud, tekkis paratamatult küsimus, kas keegi peaks Eestis programme ühtselt koordineerima. Selleks, et koostööd suurendada, pakuti välja, et osapooli ühendavaks lüliks võiks olla näiteks Haridus- ja Noorteamet (Harno) või Eesti Noorteühenduste Liit, mis hetkel koostöös välisministeeriumiga ÜRO noordelegaadi programmi ellu viib.
Põhjuseid, miks programme seni koostöös koordineeritud pole, on mitmeid. Üheks põhjuseks on see, et programmid on tekkinud projektipõhiselt ja on uued. Teiseks põhjuseks on ka koroonapandeemia, mis pani noordelegaatide töö suures osas pausile. Ümarlaua võib kokku võtta nii, et lõpuks ometi said erinevad osapooled kokku, vahetasid kogemusi ja mõtteid ning esimene samm parema koostöö osas on astutud.
/ Autor
/ Loe ka