24. juuli 2023

Kas tõesti on mujal on muru rohelisem ja taevas sinisem? Selle väljaselgitamiseks tuleb oma murult kaugemale minna ja seda kõrvalt vaadata, et luua seoseid, võrrelda olemasolevat uuega ja õppida teiste kogemustest. Kevade lõpul, 24.-26.mail, võttis 7-liikmeline delegatsioon, kuhu kuulusid nii Eesti Noorteühenduste Liidu, kohaliku omavalitsuse kui ka noorte osaluskogude esindajad, s

uuna põhjanaabrite juurde õppevisiidile. Selle raames külastati nii Tamperet kui Helsingit, et tutvuda Soome noorsootöö- ja osalusmaastikuga ja võtta endaga kaasa uusi teadmisi, mida rakendada noorte osaluse edasiarendamisel Eestis. Soome õppevisiidil osalesid Triin Roos, Kaarel Taimla ja Kätlin Merisalu Eesti Noorteühenduste Liidust, haridus- ja noorsootööspetsialist Nelli Kuldmaa Alutaguse vallast, Kirke Perillus Türi valla noortevolikogust, Indrek Paljak Saue valla noortevolikogust ja Rosette Liis Uus Viljandi linna noortevolikogust. Õppevisiit toimus osalusprogrammi raames, mida rahastab Haridus- ja Teadusministeerium.

Kohtumine rahvusvahelise noorsootöötajaga (Sanni Karjalainen) teemal noorsootöö Tamperes ja Soomes üldisemalt 

Noorsootööl on Soomes pikk ajalugu, kus juba 1950ndatel alustati noortelaagrite formaadiga. Tänases ühiskonnas saab öelda, et noorsootöö on Soomes väärtustatud,  tunnustatud ja teadvustatud. Noored näevad noorsootöötajaid kui täiskasvanuid, kes on nende poolel. Noorsootöö reputatsioon noorte seas on väga kõrge. Noorte alla liigituvad Soomes kõik 0-28 aastased, kuid nende noorsootöö peamine sihtgrupp on 13-18. aastased. Koolikohustus rakendub Soomes kõigile noortele kuni 18-aastaseks saamiseni. Noorsootöös osalemine on vabatahtlik nagu ka Eestis. 

Tampere on suuruselt kolmas linn Soomes, kus on 240 000 elanikku. Noorsootöö on selles linnas kõrgelt väärtustatud ning eranditult kõik noorsootöötajad omavad erialast haridust. Noortekeskustes on erinevad lahtiolekuajad erinevatele sihtgruppidele, mis lubab kaasata erinevas vanuses noori noorsootöösse. Tamperes avatakse peagi ka noortekeskus, mis on mõeldud 16-28. aastastele. Suveperioodil tehakse palju mobiilset- ja tänavanoorsootööd. Tamperes töötab neli täiskohaga noorsootöötajat, kelle peamine ülesanne on noorte osaluse toetamine kohalikul tasandil. Noorsootöötajad käivad aktiivselt andmas koolitunde ning on koolides nähtavad. Lisaks on koolides  koolinoorsootöötajad, kelle roll on seotud noorsootöö põhimõtetega: nad pole mitte pole sündmuskorraldajad, vaid avatud noorsootöö tegijad koolikeskkonnas. Tänavapildis jääb silma ka liikuv noortekeskus (Nuortenliikkis), mis on tehtud bussi ja mis tulid linnadesse 2018-2019. aastatel ning on osutunud noorte seas äärmiselt populaarseks. Noored saavad noorsootöötajatega ühenduda erinevaid kanaleid pidi, et noortekeskus kohale kutsuda sinna, kus noored parajasti on. Bussid on varustatud tee ja kohvi tegemise võimaluste, erinevate lauamängude ning vaba aja veetmise vahenditega. Koostöö toimib väga erinevatel tasanditel ja erinevate valdkondade vahel.

Tamperes on noorsootöö korraldatud kohalikul tasandil ja seda mõjutavad peamiselt kolm erinevat seadust. Iga kohalik omavalitsus peab korraldama noorsootööd, aga seaduses pole konkreetselt kirjas, kuidas seda teha. Samuti on igal kohalikul omavalitsusel kohustus kuulata ja kaasata piirkonna noori, mistõttu on nende jaoks iseenesest mõistetav, et igas kohalikus omavalitsuses tegutseb noortevolikogu. Noorsootöötajate heaolu ja professionaalsuse eest hoolitsetakse erinevatel tasanditel. Noorsootöötajad ise hoiavad teadlikult oma isikliku- ja eraelu lahus ning noored teavad täpselt, millal on noorsootöötaja neile kättesaadav ning austavad nende puhkeaega. Lisaks on noorsootöötajatel võimalik üks kord kuus osaleda supervisioonil (workcouncil) kus arutatakse erinevaid teemasid. Tegemist on turvalise keskkonnaga, kus oma kogemust jagada ning tegemist on sissetellitud teenusega. Samuti võimaldatakse regulaarselt ka üks-ühele nõustamist. Toimuvad ka koolitused, nii pika- kui ka lühiajalised ning sisend nende korraldamiseks saadakse noorsootöötajatelt endilt, et vastata nende vajadustele.

Kohtumine Tampere lasteparlamendi (TPL) esindajatega

Lasteparlament on osaluskogu vorm, kuhu kuuluvad 3.-6. klasside õpilaste esindajad ja mille esimene koosseis loodi juba 2001. aastal. Sinna kuuluvad peamiselt noored õpilasesindustest, kuid on ka erandeid. On koole, kus korraldatakse selleks valimised, on koole, kes suunavad ise õpilasi ning on koole, kus on tahtjate arv nii suur, et lasteparlamendi liikmed valitakse loosi teel. 

Lapsed ise otsustavad, mis teemasid nad oma kohtumistel käsitlevad ning mis tegevusi teevad. Nad toovad oma koolides olevad mured lasteparlamenti ja arutavad neid seal koos, et ühiselt leida nendele lahendusi. Praegusel koosseisul on näiteks fookuses noorte vaimne tervis, tubakatoodete tarbimise vähendamine ja  nutisõltuvus. Viimati koostati linnavalitsusele ettepanek seoses kohaliku skatepargi uuendamise, pargipinkide lisamise ja mänguväljakute korrastamisega. Neil on oma tegevuste läbiviimiseks ette nähtud eelarvelised vahendid summas 10 000€ ning nende tegevust toetab täiskohaga noorsootöötaja. Igal aastal teeb lasteparlament linnale ka kirjalikult ettepanekuid laste heaolu suurendamiseks Tampere linnas, mis on linnal kohustuslik üle vaadata ja tagasisidestada. 

Koostöös koolidega toimuvad ka regionaalsed parlamendi kohtumised neli korda aastas, mis on pigem mitteformaalsed. Kokku on Tampere siseselt 6 regiooni. Teemad, mida käsitletakse, tulevad lastelt endilt ning need viiakse edasi lasteparlamendi üldkoosolekule. Üldkoosolek, mis toimub koolipäeva ajal, on kõrgeim otsustusorgan, kuhu kuuluvad igast algkoolist kaks esindajat , kokku 120 noort. Üldkoosolekutel osaleb ka Tampere linnapea. Need toimuvad kaks korda aastas, kus valitakse lasteparlamendile ka 25-liikmeline juhatus, kellel on 2-aastane mandaat. Üldkoosolekul on juhatusse võimalik kandideerida igal osalejal. Kandideerijatel tuleb pidada kõne, millele järgneb hääletus. Juhatuse moodustavad esimees ja aseesimees, sekretär ja tavaliikmed. Juhatuse kohtumised leiavad aset peale koolipäeva 1-2 korda koos.

Paljud lapsed ei tea küll lasteparlamendi olemasolust, aga need kes selles osalevad, on sisemiselt väga motiveeritud. Nende jaoks on oluline see, et nad mõjutavad otsuseid kohalikul tasandil ja see tuleneb sellest, et neil on kindlad eesmärgid nii isiklikult kui kogukondlikul tasandil, mida and saavutada tahavad. Üks ettekandjatest loodab, et ta suudab omada mõju oma generatsioonile, kes kasutavad aktiivselt vape ja nad leiaksid muud alternatiivid oma vaimse tervise eest hoolitsemiseks, milleks on näiteks maalimine, muusika kuulamine jne.

Kohtumine Pirkanmaa regiooni noortevolikogu (The Wellbeing Services County of Pirkanmaa Youth Council) esindajaga (Eetu Hukkanen) 

Tegemist on piirkonnas kõige uuema osalusvormiga, mis alustas tegevust alles 01.01.2023. Pirkanmaa regiooni noortevolikogu on nõuandev kogu, kelle vastutusalas on avalik heaolu, sotsiaalteenused, turvalisus jne. Teevad tihedat koostööd nii kohalikul tasandil kui ka erasektoriga, et soodustada kogukonnaliikmete tervist ja heaolu. Oma olemuselt on tegemist osaluskogu vormiga, mis hõlmab erinevate noortevolikogude liikmeid ja mis koosneb 76 esindajast. Tegemist on Soome mõistes kõige suurema noorte osaluskoguga, kes omavad seeläbi suurt mõju ja nad käsitlevad endid kui mõjuisikuid. Nad osalevad piirkondliku poliitika kujundamisel erinevatel tasanditel ning nende aastane eelarve on 40 000€, millest 90 protsenti läheb palkadeks ja administreerimiskuludeks ning umbes 2000€ jääb alles sündmuskorralduseks ja lobitööks. Oma ettepanekuid esitavad nad poliitikutele, kohaliku tasandi otsustajatele. Neil on hea meel selle üle, et nende poolt esitatud ettepanekuid on juba ka rakendatud. Hetkel on laual kaks kuuma teemat, milleks on kliimamuutused ja haridus.

Kohtumine Tampere noortevolikogu (Tampere Youth Council) esindajatega 

Tampere noortevolikogu on noortest koosnev mõjutamisrühm, mis edendab noorte kaasamist otsustusprotsessidesse ja esindab noorte häält linna otsuste tegemisel, et parandada noorte positsiooni kogukonnas ja suurendada nende osalemist. Tegemist on vanima noortevolikoguga Soomes, mille esimene koosseis valiti 1998. aastal. Noortevolikogusse saavad kandideerida kõik 13-18. aastased noored, kes elavad või õpivad Tamperes. Uus koosseis valitakse iga  kahe aasta tagant. Nende aastane eelarve tegutsemiseks on 20 000€, mis läheb puhtalt sisutegevusteks. Neid toetavad täiskohaga noorsootöötajad. Noorte osalus on teemana kajastatud noorsootöötaja õpingutes, kus omandatakse kõik vajalikud oskused ja meetodid noorte osaluse toetamiseks. Noortevolikogu on noorte, mitte täiskasvanute päralt. Noorsootöötajate roll on õpetada noortele reaalseid oskusi läbi noortevolikogu töö selleks, et nad oleks valmis aktiivselt osalema erinevatel tasanditel. Samuti anda ülevaade kohaliku omavalitsuse toimimismehhanismidest. Noored ise otsustavad, mis ja kuidas nad teevad. Nende autonoomsust ei mõjuta noorsootöötajate olemasolu. Noorsootöötajad selles protsessis ei mõjuta noori, vaid toetavad noorte endi poolt seatud eesmärkide saavutamist. Infot jagatakse kogukonna noortele läbi noorsootöötajate ning sotsiaalmeediakanalite. Ühe osana sellest ettevalmistusprotsessid viivad noorsootöötajad koolides läbi 9.klassi õpilastele eraldi projekti ning teevad osalusteemalisi külalistunde erinevates kooliastmetes.

Noortevolikogu koosseis valitakse valimiste tulemusena. Kandideerimiseks on igal noorel vaja esitada oma pilt ning motivatsioonikiri. Noortevolikogu koosseis on jagatud kolmeks meeskonnaks, et tegevusi ellu viia, kus 1/3 liikmetest moodustab ühe meeskonna ja igal neist on oma juht. Neil on oma kommunikatsiooni, huvikaitse ja sündmusekorralduse meeskonnad, kus igas neist on kuni 13 liiget. Kohtuvad üks kord kuus kogu noortevolikoguga ja üks kord kuus oma tiimiga. Kõigi liikmete rollid on väga selgelt ära jaotatud, mis tagab nende töö efektiivsuse. Endi seast valitakse ka 9-liikmeline juhatus. Alates 01.01.2023 on noortevolikogu töös osalemine tasustatud. Kõik noortevolikogu koosolekud protokollitakse ning pannakse avalikult ülesse. 

Noortevolikogu noored on esindatud linnavolikogu juures tegutsevates komisjonides ning hetkel on nad esindatud kuues komisjonis, mille tegevuses osaledes on nad kohal peamiselt selleks, et vaadata, kas otsused, mida vastu võetakse, ohustavad kuidagi laste ja noorte heaolu või mitte. Noortevolikogu liikmete osalemine komisjoni töös on tasustatud. Samuti teevad nad kohaliku omavalitsuse tasandil ettepanekuid noorte ja laste heaolu parendamiseks ehk teostavad huvikaitset. Selleks viivad nad läbi mitmeid erinevaid sisendikorjeid ja koguvad võimalikult palju noorte arvamusi selleks, et tehtavad ettepanekud lähtuksid noorte vajadustest.

Kohtumine Helsingi noorteteenistuse planeerimisametnikuga (Ella Tanskanen)

Helsingi linna üheks tugevuseks noorte osaluse toetamisel on erinevate tööriistade olemasolu ning eraldiseisev asutus koos professionaalse meeskonnaga. Kaasav eelarve on üks nende poolt reguleeritud tööriistadest, mis on Helsingis olnud edukas juba 10 aastat ning mille arenduste piloteerimist nad eest veavad. Kaasava eelarve eesmärgiks on disainida noortele suunatud teenuseid, mis vastaksid nende vajadustele ja muudaksid Helsingi noortesõbralikumaks. Noored töötavad ise välja ideed ja selle protsessi toetamiseks on kaasatud peamiste partneritena piirkondade noorsootöötajad, kellele on ette nähtud vastavasisuline ettevalmistus. Noorte kaasav eelarve on sisse põimitud ka formaalharidusse erinevate programmide näol, milles osaledes saavad noored teadmised, kuidas oma projekti ette valmistada ja ellu viia. See, kui aktiivselt programme koolis ellu viiakse, oleneb piirkonnast ja koolist. Samuti toimub koolide toel projektide poolt hääletus, milleks kasutatakse koolide õpilaspileteid noorte isiku identifitseerimiseks. Õpilased saavad hääletada alates 12. eluaastast.

Noorte kaasav eelarve (Youth Budget) Helsingi linnas on eelkõige mõeldud 12-17. aastaste noorte kaasamiseks. Kogu protsess saab alguse ideekorjest, sellele järgnevad töötoad, siis hääletus, läbirääkimised koos otsustajatega ja elluviimine. 

Igal aastal viiakse ellu 50-80 projekti kogumaksumusega 1 000 000€. Olenevalt projekti suurusest on rahastusallikad selleks erinevad: noortekeskuste eelarved, noorte kaasav eelarve, linna kaasav eelarve. Projektide enamuse moodustavad noortefestivalid, teavituskampaaniad, laagrid ja kohvikud. Läbi selle protsessi saavad noored osaluskogemuse erinevatel tasanditel. Lisaks mõistavad nad, mis on nende vajadused ja õpivad, kuidas nende eest seista.

Kohtumine Nourten Akademia esindajatega

Noorteakadeemial on kolm põhilist suunda ja tegevusvaldkonda: kohalik omavalitsus, täiskasvanud, kes töötavad vähemate võimalustega noortega ning koolidega. Koolides kasutatakse eelkõige pedagoogilisi mänge, mis aitavad tutvustada noorte osaluse olemust ning kaasatust otsustusprotsessidesse. Oma tegevuste raames annavad nad noortele ja täiskasvanutele edasi tööriistad ja teadmised, et soodustada noorte osalemist erinevatel tasanditel. Kasutavad oma tegevuste raames mitmeid mitteformaalseid meetodeid, mille eesmärk ei ole anda edasi puhtalt teadmist, vaid võimaldada keskkond, kus osalejad ise jõuavad neid puudutavate teemade käsitlemiseni. Samuti tuuakse kokku noored ja otsustajad, et nende vahel tekiks dialoog. Nende alla kuulub 15 liikmesorganisatsiooni.

Kohtumine Osallisuuden osaamiskeskuse esindajaga (Antti Ollikainen)

Nende eesmärk on edendada sotsiaalset kaasatust ja võimestada noori erinevatel tasanditel osalema, uuendada ja edendada digitaalseid tööriistu noorte mõjutamisel (Digiraati) ning arendada kvaliteedikriteeriumeid, millega mõõdetakse noorte kaasamist kohalikul tasandil. Nende tegevused on peamiselt rahastatud ministeeriumi poolt, mistõttu tegutsevad rohkem just kohalike omavalitsustega oma eesmärkide saavutamiseks ning annavad ministeeriumite juures konsultatsioone.

Nad teevad näiteks tasuta koolitusi ja workshope, kus kohalikul omavalitsusel on kohustus inimesed kohale tuua, muretseda ruum ja vajadusel toitlustus. Tavaliselt on nende tulemuseks konkreetne plaan, kuidas noorte osalust kohalikul tasandil toetada ja kuidas noori protsessidesse kaasata. Kuue kuu möödudes tehakse osalejatega follow-up tegevus, milleks on intervjuu ja selle käigus saadakse teada, kas midagi on muutunud või mitte. Tulemused võivad olla kas parem kommunikatsioon noorte ja otsustajate vahel, noorte teadlikkuse tõstmine mõnel kindlal noori puudutaval teemal, noorteinfo jagamine. Tulemuste saavutamiseks näiteks otsustajad külastavad koole, küsivad anonüümset  tagasisidet ja loovad piirkonda või koolidesse ettepanekute tegemise kaste noorte arvamuse ja ootuste väljaselgitamiseks.

Kohtumine Nuva ry (Suomen Nuorisovaltuustojen Liitto) esindajaga (Maria Markkula) 

Nuva ry on Soome Noortevolikogude Liit, mis tegutseb juba aastast 1998. Nende peamine tegevusala on noorte osaluskogudele koolituste tegemine järgmistel teemadel: huvikaitse, sündmusekorraldus ja võrdsus. Nende poolt tehtavad koolitused on tasulised ning nende eest maksavad tavaliselt kohalikud omavalitsused. Noorsootöö seaduses on välja toodud, et igal noortevolikogul peavad olema kohaliku omavalitsuse või regiooni poolt tagatud ressursid (inimesed, rahastus jne) tegutsemiseks. Nad on välja töötanud Noorte osaluse ABC (Osallisuuden ABC), mis võimaldab seeläbi olla toeks noorte osaluskogude toetamisel. Samuti teevad aktiivselt huvikaitset erinevatel tasanditel. Nende alla kuuluvad ka 10 piirkondlikku organisatsiooni, kes tegelevad noorte osaluse toetamisega. Nende liikmeteks on noored ise, mitte noortevolikogud. Noored tasuvad iga-aastaselt liikmetasu summas 20€, mis annab neile üldkoosolekul hääleõiguse ning võimaldab osaleda soodustingimustel erinevatel üritustel.

Juhatuse moodustavad president, kaks asepresidenti ning 4 liiget, kellel on 1-aastane mandaat. President töötab organisatsiooni arengu tagamiseks täiskohaga ning lisaks on palgal veel 4 inimest.