7. aug. 2023

Eesti Noorteühenduste Liidu 2023. aasta I poolaasta huvikaitse aruanne

Noortenõukogud
2023. aasta algas tegusalt ning seda eelkõige noortenõukogude jaoks. Aasta esimesel nädalal toimusid Majandus- ja Kommunikatsiooni- ning Kultuuriministeeriumi noortenõukogude kohtumised. Kultuuriministeeriumi kohtumisel osales kultuurilise mitmekesisuse asekantsler Eda Silberg. Kohtumisel arutati muuhulgas liikumisaasta tegevusi, eestikeelsele haridusele üleminekut ja kultuuriranitsa meedet ning selle arendamist. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kohtumisel osales minister Riina Sikkut. Kohtumisel räägiti Rail Balticust; M-hääletamisest, valimistest ja valimisaktiivsusest; elektriautodest ja vajaliku laadimistaristu loomisest; energeetikast ning valimiste turvalisusest ja loodud ning loodavatest regulatsioonidest. Noorte keskkonnanõukogu on 2023. aasta esimeses pooles kohtunud neljal korral ja kohtumised on toimunud teemadel nagu rohepoliitika tagasisidestamine, eesmärkide seadmine ning valitsusele soovituste koostamine. Haridus- ja Teadusministeeriumi noortenõukogu tuli kokku jaanuari keskpaigas ning kohtumisel arutelu alla tulnud teemadeks olid muudatused kõrghariduses, karjääriõpetus, riiklike õppekavade muudatused ja õpirände tunnustamine. Aprillil toimus kohtumine noortenõukogude ühiskohtumine, mille eesmärk oli muuta noortenõukogude töö eesmärgipõhisemaks ja efektiivsemaks. Kohtumisel tutvustati noortenõukogude rolli,  jagati kogemusi ning tehti ettepanekuid, milline võiks olla nende töö tulevikus. 

Lisaks katsetasime veebruaris noortedialoogi formaati, mis andis võimaluse noortel keskkonnahuvilistel kohtuda keskkonnaministriga ja talle küsimusi esitada. Selle formaadi kaudu on võimalik dialoogi kaasata ka neid noori, kes noorteühendustes kaasa ei löö ja noortenõukokku ei kuulu. Kohtumise kokkuvõttega on võimalik tutvuda infonurgas. 

Riigikogu valimised 2023
Aasta algul oli huvikaitsetegevuste põhifookus suunatud Riigikogu valimistele. Selleks, et tekitada noortes huvi valimiste ning poliitika vastu, jagasime ENLi infonurgas ja sotsiaalmeedias ning ka teistes kanalites vastavasisulisi materjale ja toetasime valimisdebattide korraldamist. ENL korraldas koostöös võrgustiku liikmetega kokku 11 debatti üle Eesti. Osalejate arvu poolest kujunes kõige populaarsemaks Narvas toimunud valimisdebatt ja maailmakohvik, kus osales kokku 102 inimest. 

Riigikogu valimiste eel tegi noorteinfoportaal Teeviit intervjuu kõigi erakondade noortekogudega ning uurisid nende arvamusi erinevate noortele aktuaalsete teemade kohta. Omapoolse panuse sai anda ka ENL ning seda küsimuse esitamise näol. Antud küsimuseks oli: mis on teie seisukoht valimis- ja kandideerimisea langetamise osas Riigikogu ja Euroopa Parlamendi valimistel ning kandideerimisea langetamine kohalike omavalitsuste valimistel ja kuidas plaanite sellesse panustada, sh et soodustada noorte kandideerimist ja valimistel osalemist? Veebruaris toimus ka Teeviida poolt korraldatud veebinar “Uus Riigikogu juba märtsis. Miks valida?”, kus oli ENLi esindajaks huvikaitse spetsialist. Veebinaril arutleti selle üle, miks üldse minna valima, kuidas leida õige kandidaat ning mille põhjal seda otsust teha. 

ENLi infonurgas ilmus ka postitus, mis kandis pealkirja “Riigikogu valimiste ABC”. Postituse eesmärgiks oli võimalikult lihtsalt seletada lahti valimiste põhjused, olulisus ning anda mõned näpunäited, kuidas oma valikut teadlikumalt langetada. Lähtudes ENLi Riigikogu valimiste platvormist kaardistasime erakondade valimisprogrammidest just need põhipunktid, mis platvormiga ühtisid ning ka selle välised lubadused, mis olid noortele suunatud. Tehtud kokkuvõtete põhjal kirjutasime kokku 3 postitust infonurka, mis kandsid pealkirja “Mida erakonnad noortele lubavad vol 1, 2 ja 3”. ENL kirjutas valimisi puudutava artikli ka infoportaali Teeviit kodulehele, mis kandis pealkirja “Keda valida Riigikogu valimistel ja miks see on oluline?”. 

Tõstmaks noorte valimisaktiivsust ning teadvustamaks noorte parlamendiliikmete olulisust, lõi ENL valimiste eel interaktiivse kaardi “Vali noor”, millele kanti Riigikogu valimistel kandideerivad kuni 30-aastased kandidaadid. Info kaardirakenduse ja intervjuu kohta saatsime välja kõikidele erakondadele ja poliitilistele noortekogudele, et nad aitaksid meil kõikide kandidaatideni jõuda. Intervjuuankeedi kaudu oli võimalik kõikidel huvilistel end valijatele tutvustada. Ankeet lähtus sellest, et valija saaks aru, mis on kandidaadi taust, tema poliitilised vaated ning väärtused. Kaardirakendusel oli valimisringkondade kaupa 62 kuni 30-aastast kandidaati, nendest 48 täitsid ka intervjuuankeedi. “Vali noor” kaardi kohta lisasime sotsiaalmeediasse ka mitu postitust, kus õpetasime ja kutsusime noori seda kasutama ning just noort kandidaati valima. 

Riigikogu valimistel oli 613 301 hääletanut, kellest 6,7% moodustasid 18-24-aastased valijad. Riigi valimisteenistuse andmetel oli vanusegrupi 18-24 aastat valimisaktiivsus 45,7% ehk oma hääle andis ligikaudu 41 100 noort. Rohkem infot valimistulemuste kohta leiad siit. 

Valimiste järgselt edastasime ministeeriumitele ENLi ootused uuele valitsusele. Formuleeritud soovitused lähtusid ENLi strateegilistest dokumentidest, võrgustiku sisendit koondavast Riigikogu valimiste platvormist ning erinevatest noorte hulgas läbi viidud sisendikorjetest. Tehtud soovitused hõlmasid teemadena noorte vaimset tervist, noorte kaasamist eestikeelsele haridusele üleminekul, kliimaseaduse koostamist ja vastuvõtmist, noorte osalusvõimaluste suurendamist läbi kandideerimis- ja valimisea langetamise ning noortenõukogude loomist iga ministeeriumi juurde. Koalitsioonileppesse läksid sisse järgnevad punktid seoses vaimse tervise ja valimisea langetamisega: 

9.2.1. Toome vaimse tervise abisüsteemi kohest abi võimaldavad tõenduspõhised psühhosotsiaalsed lähi- ja digitaalsed sekkumised.
9.2.2. Töötame valdkondade üleselt välja laste ja noorte vaimse tervise parandamise lahendused. Suurendame koolipsühholoogi teenuse kättesaadavust.
9.2.3. Kujundame toimiva seiresüsteemi inimeste vaimse tervise toetamiseks suunatud tegevuste tulemuslikkuse väljaselgitamiseks.
9.2.4. Laiendame vaimse tervise nõustamise ja kaasnevate teenuste kättesaadavust.
9.2.5. Jätkame vaimse tervise häireid ja riskikäitumist ennetavate programmide toetamist.
9.2.6. Pakume haridus- ja noorsootöötajatele väljaõpet vaimse tervise esmaabi pakkumiseks.
9.2.7. Koostöös erinevate osapooltega loome pikaajalise plaani erinevate kõrgema etapi vaimse tervise teenuste osutamise täiendamiseks, sh ravikodud, päevaravi jms.
10.1.12. Otsime Riigikogu ülest poliitilist konsensust, et 16- ja 17-aastased noored saaksid osaleda Riigikogu valimistel.

Uues Riigikogu koosseisus on mai seisuga viis kuni 30-aastast noort, kelleks on Anti Haugas (30), Reformierakond; Ester Karuse (30), Keskerakond; Hendrik Johannes Terras (30), Eesti 200 ja Hannah Lahe (24), Reformierakond. Riigikogu 2019. aasta valimistel osutusid valituks kuus valimiste toimumise hetkel kuni 30-aastast noort, kelleks olid Ruuben Kaalep (26), EKRE; Erkki Keldo (29), Reformierakond; Anastassia Kovalenko-Kõlvart (28), pääses riigikokku asendusliikmena 2022. aastal, Keskerakond; Jaak Madison (28), EKRE; Tõnis Mölder (30), Keskerakond; Reili Rand (28), SDE. 

ENLi juhatus kohtus 17. mail Hendrik Johannes Terrase (Eesti 200) ning Hanah Lahega (Reformierakond), et arutada, kuidas riigikogu liikmed saaksid kaasa aidata noorte osalusvõimaluste arendamisesse. 14. juuni kohtus ENLi tiim noorte osaluse toetusrühmaga, et tutvustada riigikogu liikmetele erinevaid osalusvõimalusi, mis Eesti noortel on. Samuti arutati koostöövõimalusi valimis- ja kandideerimisea langetamise teemal. 

Osaluskogude huvikaitse
Kevadel tehti algust osaluskogude huvikaitsevõimekuse kaardistamisega- osaluskogulastele saadeti küsitlus Google Forms’i keskkonnas ja ühendust võeti ka telefoni teel. Kaardistuse tulemusena selgus, et noorte teadlikkus huvikaitsest ning selle võimalustest on väga madal, mistõttu korraldasime 15. aprillil koolituse “Kuidas panna osaluskogu toimima?”. Koolituse käigus said noored kahe sessiooni vältel osaleda enda poolt valitud töötubades ja arendada end soovitud teemadel. Koolituse teine sessioon kandis pealkirja “Noortevolikogu kui noorte esindaja” ning selle käigus said noored valida kahe töötoa vahel – 1) mis on huvikaitse ja kuidas noorte huve kohalikul tasandil kaitsta või 2) mis on noortevolikogu mõju, kuidas seda planeerida, mõõta ja kommunikeerida.

Sel kevadel, perioodil 12.05-31.05.2023 kaardistasime kohalike omavalitsuste osalusvaldkonna olukorda kohalikul tasandil ja kohalike omavalitsuste ootusi Eesti Noorteühenduste Liidule, mis võimaldavad osalusprogrammi raames osaluskogude ja osalusvaldkonna arendamist läbi võrgustiku koordineerimise ning koolituste korraldamise ja pakkumise. Uuring viidi läbi Eesti Noorteühenduste Liidu osalusprogrammi raames, mida rahastab Haridus- ja Teadusministeerium. Mais 2023 valmistati ette ning viidi läbi kvalitatiivne-kvantitatiivne veebiküsitlus kohalike omavalitsuste noortevaldkonna eest vastutavate spetsialistide seas, millele vastasid 51 omavalitsuse esindajad 79st ehk 64,6% kõigist omavalitsustest. Küsitlusele vastasid 14 maakonna omavalitsused. Küsitluse tulemuste analüüsi avaldame täiemahuliselt infonurgas. 

Muukeelsete noorte kaasamine
Muukeelsete noorte toimkond viis märtsis ja aprillis läbi täiendava konsultatsiooni, et kaardistada vene keelt emakeelena kõnelevate noorte muresid, ootuseid ja soovitusi. Konsultatsiooni käigus külastati Harju- ja Ida-Virumaa vene õppekeelega ja keelekümblusprogrammiga koole. Kuut kooli külastades kaasati ligikaudu 235 õpilast. Õpilased said sisendit anda nii klassiruumis avalikult sõna võttes kui ka anonüümselt erinevate ankeetküsitluste kaudu. Konsultatsiooni eesmärk oli saada sisendit selle osas, millised on noorte hirmud ja ootused seoses eestikeelsele haridusele üleminekuga ja sellega kaasnevate õppekorralduslike muutuste osas; mida on vaja noorte meelest teha, et eestikeelsele haridusele üleminek oleks sujuv, tõhus ja vene õppekeelega koolides õppivate õpilaste eripärasid arvesse võttev ja milliseid meetmeid ja õppestrateegiaid on vaja rakendada ning kuidas saab riik nende teostamisele kaasa aidata. Tutvu tulemustega siin. 

Ühispöördumine haridus- ja teadusministri poole
Eesti Noorteühenduste Liit saatis aprillis koostöös Eesti Noorsootöötajate Kogu ja Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendusega uuele haridusministrile pöördumise, et juhtide tähelepanu olulistele noortevaldkonna teemadele nagu noorsootöötajate järelkasv ja palk, noorte kaasamine ja osalusvõimaluste arendamine. Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas kohtus noortevaldkonna esindusorganisatsioonidega 17. mail Noorumi raames, kus ENLi esindasid juhatuse liikmed.

Noordelegaadid
Märtsis alustas uue Eesti ÜRO noordelegaadina tööd Hanna-Stiina Tornius, kes osales aprilli lõpus toimunud ECOSOC kohtumisel New Yorgis. Kohtumise kokkuvõtet on võimalik kuulata Youtube’is. 

16. märtsil toimus Eesti Noorteühenduste Liidu ja ÜRO noordelegaadi eestvedamisel välisministeeriumis ümarlaud teemal “Noorte roll diplomaatias”. Sündmuse eesmärgiks oli tuua kokku ametiasutuste, vabaühenduste ning poliitiliste noorteühenduste esindajad, et tutvustada neile noordelegaatide programme ja võimalusi, arendada omavahelist koostööd ning arutada, kuidas suurendada noorte osalust rahvusvahelises koostöös. 

Kevadel sai “Future Agents NOW” projekti raames valmis raport “Global Youth Voices”, mis võrdleb, kuidas ÜRO noordelegaadi programmid 27 erinevas riigis toimivad ning tõenäoliselt on tegemist kõige põhjalikuma aruandega programmide toimimise kohta. Näiteks on juttu sellest, kes programme rahastavad, millistel kohtumistel noordelegaadid osalevad ja kuidas noordelegaate valitakse. Raportist inspireeritult ilmus noortevaldkonna ajakirjas MIHUS artikkel teemal “Noordelegaadid kui populaarsust koguv osalusvõimalus”.

Kevadel aitas ENL keskkonnaministeeriumil valmistada ette konkurssi kliimaläbirääkimiste noordelegaadi valimiseks. 

Komisjonid ja töörühmad
Avatud valitsemise eksperdirühm kohtus veebruari algul, et tutvuda ja jagada informatsiooni ühingutes toimuva kohta ning saada ülevaade vahepeal avatud valitsemise partnerlus (AVP) võrgustikus toimunust. Säästva arengu komisjoni kohtumine toimus märtsikuu keskpaigas ning selle teemadeks olid vaimne tervis, kestlik areng ja rohepööre. Aprillis toimus haridus- ja noortevaldkonna arengukavade juhtkomisjon, kus tutvustati 2022. aasta tulemusaruannet. Mais toimus veebi teel Tallinna linna noorteühingute rahastamise komisjoni kohtumine. Heaolu arengukava juhtkomisjoni kohtumine toimus maikuu keskpaigas ning teemadeks olid ülevaade sotsiaal- ja töövaldkonna olulistest saavutustest 2023. aastal;  2023. aasta sotsiaal- ja töövaldkonna peamised plaanid ning uue arengukava ülesehitusega tutvumine. Eelmisel aastal kutsuti ENLi osalema ETAR-projekti (õpetajate võimestamine õpirände automaatsel tunnustamisel) mõttekoja töös ning juuni lõpus toimus selle teine kohtumine. Kohtumisel tehti ülevaade vahepeal toimunust ning arutleti teiste riikide näidete üle, lisaks pandi paika edasine tegevuskava ning jaotati tegevusvaldkonnad mõttekoja liikmete vahel. 

Ülevaade erinevatest komisjonidest, töörühmadest, nõukogudest ja organisatsioonidest, kus ENL kaasa lööb: https://enl.ee/enl/enli-esindajad/. Kui soovid mõne tegevuse kohta rohkem infot, võta ühendust kontaktisikuga.