15. nov. 2023

Pildil Liia Kass selgitamas, kuidas noorte arvamus otsustajateni viia. Autor: Grete Kaljusaar

Eesti Noorteühenduste Liidu teises hooajakoolis, mis toimus 11.11.2023 Tartus, viis endine Tartu valla noortevolikogu ja volikogu liige Liia Kass läbi praktilise töötoa teemal “Kuidas viia noorte arvamus otsustajateni?”. Ta keskendus peamiselt viiele põhimõttele, mis on tema kogemuses huvikaitsetegevuste teostamisel kõige paremini töötanud, mida ka teiega jagame:

1) Oma MIKS´i mõistmine

Leidke oma miks ühiselt koos meeskonnaga, et kõik oleks samal lainel ja erinevatel ametnikel ja otsustajatel, kellega kokku puututakse, hakkaksid tekkima seosed teie ja teie eesmärgide vahel. Osaluskogu on täpselt nii tugev, kui on tema kõige nõrgem liige. Seetõttu on oluline, et kõik meeskonna liikmed seisaksid ühtse meeskonnana eesmärkide saavutamise nimel. Mõelge, milline on teie MIKS ning pange see enda tegevuskavasse ning strateegilistesse dokumentidesse kirja. Samuti jagage seda erinevates kanalites. Vahel tuleb tunnistada, et noorte hääl ei jõuagi alati kohe otsustajateni. Seda olulisem on aga järjepidevalt ja teadlikult ajada oma asja, olles sealjuures nähtavad.

2) Alandlikkus

Alandlikkus on olulisem, kui arvata võiks. Tundub esialgu veider ja tüütu, kui pead end iga kord tutvustama, kui kohaliku tasandi otsustajatega kohtuma lähed, kuid seda ei tasu isiklikult võtta. Mõista, et need inimesed kohtuvad väga paljude erinevate osapooltega ning ebaregulaarselt kohtudes ei jõua neil tekkida seoseid teie ja teie osaluskogu vahel. Lisaks kohtame tihti volikogus inimesi, kelle esmane huvivaldkond ei ole noorsootöö ega ka haridus, kuna nende lapsed on juba vanemad ja lapselapsed elavad teises vallas. Kohtumistele tuleb aga minna avatud suhtumisega, sest vaid nii saab tekkida usalduslik suhe, mis saab areneda dialoogiks noorte ja otsustajate vahel. Alandlikkus ei ole halb omadus vaid just aitab edasi, kui mõista seda kui oskust mitte võtta isiklikult kui ametnik ei tereta või ei tunne tänava peale ära. Siis tulebki ise võtta julgus kokku ja tutvustada ennast ja organisatsiooni miks’i.

3) Julgus

Enne, kui lepid kokku kohtumise, saada otsustajatele e-mail, kus tood välja teemapunktid, mis kohtumisel arutlusele tulevad. Nii on neil võimalik end kohtumiseks ette valmistada. Keerulistest teemadest rääkimise lihtsustamiseks ametnike ja otsustajatega tuleb endast mõelda kui organisatsiooni esindajast, mitte kui eraldi indiviidist ning sellele peab eelnema põhjalik eeltöö, et end julgelt ja kindlalt tunda. Läbi tuleb mõelda nii kohtumise eesmärk, teemakäsitlused kui ka tõendite põhjal argumentide esitlemine ja lahenduste pakkumine. Mida rohkem ja põhjalikumalt olete ette valmistanud, seda suurem on eeldus, et kohtumine on edukas.

4) Tõenduspõhisus

Tuleb arvestada, et tõendite kogumine on pikk protsess ja selleks tuleb aega varuda. Tõendeid saab näiteks erinevatest uuringutest ja küsitluste läbiviimisest. Osaluskogudel on võimalik tõendeid ja noorte arvamust koguda erinevate sisendikorjete näol nii veebis kui miks mitte ka koolides, olgu selleks küsitlus Google Formsis või näiteks osaluskohvik, mis keskendub noori puudutavatele väljakutsetele. Saadud tulemuste toel on võimalik ette valmistada argumendid, mida esitletakse otsustajatele. Samuti võimaldavad need ette valmistada ettepanekuid, mida edastada erinevatele osapooltele. Ametnike jaoks on väga tähtis, et probleemi tuvastamiseks oleksid tõendid ja ei piisa ühe, kahe ja ka kolme noorega rääkimisest, vaid haarata tuleks laiem grupp noori.

5) Eeltöö

Ametnikega suhtlemisel on oluline eeltöö ja koguda erinevaid tõendeid, et nendega kontakti saavutada. Eeltöö puudutab ka näiteks ametnike ja otsustajate kohta info kogumist. Kui oled ära kaardistanud teema, mida oma osaluskoguga käsitleda ja kogunud piisavalt tõendeid selle kohta, on oluline ka välja selgitada see õige inimene, kelle poole nende teemadega pöörduda. Hästi oluline on teada, milline on olnud nende kohalike valimiste eel nende valimisplatvorm ja -lubadused, mis aitavad välja selgitada teemavaldkonnad, mis on nende südameasjad. Palju infot saab ka erinevatest artiklitest, sotsiaalmeedia sisust ja protokollidest. Kui teil on hea läbisaamine mõne kindla ametniku või volikogu liikmega, siis saage oma teemade käsitlemisel eelkõige nende toetus ning siis saavad nad teie eest samuti seista.

Need viis põhimõtet ei kehti ainult noorele, vaid ka ametnikele. Ka ametnik peaks tegema eeltööd enne noortega kohtumist, tooma välja tõendid, et miks antud mure ei saa lahendada kohe, olema alandlik ja mitte eeldama, et kõik noored vallas teda ja tema tööülesandeid teavad ja mõistavaid, vaid ise tutvustama ennast ja mõistma enda miks’i omavalitsuse töös.

Noorte hääle jõudmist otsustajateni mõjutab tugevalt osaluskogu nähtavus ja tõsiseltvõetavus otsustajate silmis. Selleks on vaja luua usalduslik suhe, milleks on erinevaid võimalusi. Esiteks vaadake üle oma osaluskogu andmed kodulehel, sest need peavad olema ajakohased ja uuendatud. Teiseks osalege volikogu juurde loodud komisjonide töös. Kolmandaks kutsuge ametnikke ja otsustajaid enda koosolekutele erinevaid dokumente ja eelnõusid tutvustama. Neljandaks minge töövarjutama mõnda ametnikku või volikogu liiget, kes oskaks teile sisendit anda teemavaldkonna kohta, millega te hetkel tegelete. Viiendaks ning kõige olulisemaks on see, et olge aktiivsed partnerid erinevatel sündmustel ning aruteludel, et anda oma panus kogukonna arengusse.