17. märts 2024

Eesti Noorteühenduste Liit korraldas 2023. aasta sügisel Euroopa Noortedialoogi konsultatsiooni Eestis, mille eesmärk oli koguda sisendit sotsiaalse kaasatuse teemal nii Eesti kui Euroopa Liidu noortepoliitika kujundamiseks. Erilist tähelepanu pöörati eesti ja vene keelt emakeelena kõnelevate noorte osalusele ja teadlikkusele erinevates osalusvormides, sealhulgas õpilasesindustes, noorteühendustes ja digiosalus. Lisaks uuriti, kuidas noored neid võimalusi kasutavad ning millised tegurid mõjutavad nende osalemist. Euroopa Noortedialoogi küsimustikule vastas kokku 961 noort vanuses 13–30 eluaastat, kellest 734 vastas eesti ja 227 vene keeles. Vastanud said valida küsimustiku täitmise keele vabalt, mis võimaldas analüüsida vastuste erinevusi vastavalt emakeelele.

Millistest osalusvõimalustest on noored teadlikud?
Nii eesti kui ka vene keelt emakeelena kõnelevad noored on kõige teadlikumad õpilasesindustest kui osalusvõimalusest. Õpilasesindusest kui osalusvõimalusest oli teadlik 691 ehk 94.14% eesti emakeelega vastanutest ja 191 ehk 84.14 % vene emakeelega vastanutest. Kuigi valimi suurused erinevad, võib teha esmase tähelepaneku, et ka kõige populaarsemast osalusvõimalusest on vene emakeelega noored 10% vähem teadlikud.

Kui eesti emakeelega noorte seas oli teadlikkuse mõttes populaarsuselt teine üliõpilasesindus, siis vene emakeelega noorte puhul hoopiski noorteühendused. Üliõpilasesinduse puhul olid numbrid vastavalt 523 ja 71.25%, ning 149 ja 65.64% noorteühenduste puhul. Protsentuaalselt on vahe väiksem (5.61%), kuid ilmneb üldisem tendents, kus vene emakeelega noored on osalusvõimalustest üldisemalt vähem teadlikud. Teadlikkus üliõpilasesinduste kohta oli siiski ka vene emakeelega noorte puhul top kolmes, sellest oli teadlik 113 noort (49.78%).

Kui võrrelda aga ainult samu osalusvorme, siis vaatab vastu järgnev pilt: 

• teadlikkus digiosalusest eesti emakeelega noorte puhul oli 449 (61.17%) versus vene emakeelega noorte puhul 69 (30.4%); 
• teadlikkus kohaliku tasandi osaluskogudest 432 (58.86%) versus 85 (37.44%); 
• teadlikkus poliitilistest noorteühendustest 387 (52.72%) versus 73 (32.16%); 
• teadlikkus ministeeriumite noortenõukogudest 145 (19.75%) versus 50 (22.03%); 
• teadlikkus noordelegaatidest 141 (19.21%) versus 25 (11.01%).

Kokkuvõtteks võib öelda, et nii eesti kui vene keelt emakeelena kõnelevad noored on kõige teadlikumad õpilasesinduste osalusvõimalusest, ehkki vene emakeelega noorte teadlikkus oli veidi madalam. Eesti emakeelega noorte seas oli teiseks kõige teadlikum osalusvõimalus üliõpilasesindus, samas kui vene emakeelega noored olid enam teadlikud noorteühendustest. Üldiselt olid vene emakeelega noored vähem teadlikud erinevatest osalusvõimalustest võrreldes eesti emakeelega noortega. Näiteks oli eesti emakeelega noortel märkimisväärselt suurem teadlikkus digiosalusest, kohalike tasandi osaluskogudest, poliitilistest noorteühendustest, ministeeriumite noortenõukogudest ja noordelegaatidest. See võib osutada vajadusele suurendada vene emakeelega noorte teadlikkust erinevatest osalusvõimalustest ja seeläbi parandada nende kaasatust ühiskonnas.

Milliseid osalusvõimalusi noored kasutavad?
Eesti emakeelega noorte seas oli populaarseim osalusvõimalus protestil käimine ja/või allkirja andmine mõne algatuse toetamiseks (355 vastanut ehk 48.37%). Vene emakeelega noorte hulgas eelistatuimaks osalusvõimaluseks oli õpilasesindusse kuulumine (105 vastanut ehk 46.26%). Kuigi nende kahe osalusvõimaluse populaarsus oli üsna sarnane, erinesid teised osalusvormid oluliselt.

Järgnevalt on kõigepealt esile toodud näitaja eesti emakeelega vastanute puhul ning seejärel vene emakeelega vastanute puhul. 

• Vabatahtlik on Eestis olnud 348 (47.41%) versus 63 (27.75 %) noort. 
• Õpilasesindusse on kuulunud 335 (45.64 %) versus 105 (46.26 %). 

See on huvitav ilming, sest vene emakeelega noored on antud küsimustiku järgi 10% (õpilasesindusest kui osalusvõimalusest) vähem teadlikud kui nende eesti emakeelega eakaaslased. Sellest võib järeldada, et kui vene emakeelega noor on osalusvõimalusest reaalselt teadlik, võib ta teatud juhtudel olla eesti emakeelega noorest isegi aktiiversusem osaleja. Ehki põhjapanevate järelduste tegemine on ennatlik võib väita, et informatsiooni kättesaadavus mängib otsuste tegemiste puhul suurt rolli. 

• Enda arvamust on veebikeskkondades avaldanud 226 (30.79 %) versus 51 (22.47 %) noort. 
• Noorteühendustes ja noorteorganisatsioonides on osalenud 190 (25.89 %) versus 29 (12.78 %). 
• Noortevolikogudes/aktiivides on osalenud 115 (15.67 %) versus 23 (10.13 %). 
• Noorte omaalgatuslikku projekti on läbi viinud 130 (17.71 %) versus 29 (12.78 %). 

Seega kui varasemalt tuli välja, et vene emakeelega noored on osalusvõimalustest vähem teadlikud ja nad ka reaalselt osalevad märgatavalt vähem. Ainukene kord kui vene emakeelega noorte osalus sarnases eesti emakeelega noorte osalusele oli õpilasesinduste puhul. See on ka arusaadav, sest koolikohustus lasub kõigil Eestis elavatel noortel samamoodi. Õpilasesinduses kaasalöömise võimalus peaks loogilises mõttes olema kõige kättesaadavam, sest piiravaid tegureid on vähem. 

• Valimas on käinud 338 (46.05 %) versus 29 noort (12.78 %). 

Kuigi variatiiversusus eagruppide vahel on antud uurimuses on päris suur, saab siiski teha võrdluse valimisaktiiversususega viimaste KOV valimistega. 2021. aastal oli 16-17. aastaste vanuserühmas valimisaktiiversusus pea 40%, sisuliselt sama 25-34 aastastega (18-24 aastaste puhul oli näitaja ~34%). Eesti emakeelega ja vene emakeelega valimas käinute noorte keskmine oleks 29.4%. Ka juhul kui eagruppide erinevus uuringus piirab üldistuste tegemist võib täheldada kurba asjaolu, et Eestis elavate noorte valimisaktiiversususe keskmist toovad tugevalt alla just vene emakeelega noored. 

• Kandideerinud on 16 (2.18 %) versus 4 noort (1.76 %).
• Ühtegi osalusvõimalust ei olnud kasutanud 86 (11.72 %) noort versus 58 (25.55 %) noort. See tähendab, et iga neljas vene emakeelega noortest on eelnevalt mainitud tegevustest absoluutselt kõrvale jäänud. Samas eesti keelt emakeelena rääkinud noorte puhul on see arv ümardatult üks kümnest. 

Kokkuvõttes näitavad tulemused, et vene emakeelega noored on vähem teadlikud erinevatest osalusvõimalustest ning nende osalus on sageli madalam võrreldes eesti emakeelega noortega. See rõhutab vajadust suurendada vene emakeelega noorte teadlikkust osalusvõimalustest ning luua struktuure, mis julgustaksid ja toetaksid neid aktiiversuselt osalema ühiskondlikus elus.

Muud osalusvõimalused
Lisaks küsitluses välja toodud osalusvõimalustele nimetasid noored ka neid, mis küsimustikus spetsiifiliselt välja ei tulnud. Eesti emakeelega vastajate seas olid levinumateks nimetatud näiteks kaasava eelarve, osalemine Euroopa Parlamendi Eesti esinduses ning erinevad huvitegevused, nagu erinevad treeningud. Lisaks mainiti noorsootööga seotud ürituste korraldamist ja Kaitseliidu tegevusi, eriti Noorte Kotkaste kohta. Mainiti ka võimalust rääkida kaasa erinevate liitude juures, nagu Eesti Puuetega Inimeste Koda, kus tegeletakse ligipääsetavuse küsimustega. Üks vastaja tõi välja ka rollimängu, mis oli korraldatud USA valimiste teemal. Mõned vastajad kordasid ka varasemalt nimetatud osalusvõimalusi, kuid lihtsalt teistsuguses sõnastuses, näiteks noorteühingud või tudengiseltsid.

Vene emakeelega noorte poolt nimetatud osalusvõimaluste hulgas olid Erasmus+ ja Nord projektid, noortekeskused ning väitlus- ja retoorikaklubid erinevates koolides, debatid ja noorteparlamendid. Sarnaselt eesti emakeelega noortele kordati valdavalt ka vene emakeelega noorte poolt juba varem mainitud osalusvorme, kuid mõnikord erineva sõnastusega. Näiteks, kui Eesti Noorteühenduste Liit kutsub kohalikul tasandil tegutsevaid kohalike omavalitsuste juures tegutsevaid noortegruppe noortevolikogudeks, siis Narvas on nimeks hoopis noorteparlament. Seetõttu tõid mõned vene keelt emakeelena kõnelevad noored selle eraldi välja.

Tegurid, mis mõjutavad osalusaktiivsust
Eesti emakeelega vastajate peamisteks takistusteks osalemisel on ajapuudus, mida mainis 336 noort ehk 45.7% vastanutest. Samuti tõid nad välja piisava info puudumise osalusvõimaluste kohta (254 vastanut) ning lihtsalt huvi puudumise (196). Lisaks märgiti, et vajalik info ei jõudnud 148 nooreni 734 vastanust. Rahalised takistused (110) ja puuduvad huvipakkuvad osalusvõimalused (128) olid samuti esile toodud. Kõige vähem nimetati osalusvõimaluste mõistmisega seotud probleeme (48). Lisaks valis 136 noort vastusevariandiks “muu”.

Vene emakeelega vastajate peamisteks takistusteks osalemisel on samuti ajapuudus, mida mainis 96 noort. Nad tõid välja ka piisava info puudumise osalusvõimaluste kohta (68) ning huvi puudumise (60). Huvipakkuvaid osalusvõimalusi ei leia 45 vastajat ning vajalikku infot ei ole saanud 22% vastanutest ehk 50 noort. Lisaks ei saanud 39 noort aru osalusvõimalustest ning 33 vastajat 227-st tõid välja mõne muu teema. Osalusvõimalustest arusaamisega seotud probleeme mainis 30 vastajat ning rahaliste raskuste tõttu ei saa osaleda 34 ehk 15% vastanutest.

Takistustena osalemisel mainitakse mõlemate rühmade puhul ajapuudust ja piisava info puudumist osalusvõimaluste kohta, kuid vene emakeelega noored toovad esile ka rahalised raskused ja osalusvõimaluste mõistmisega seotud probleemid. Selleks, et noorte osalust suurendada, tuleks võtta kasutusele mitmeid lahendusi. Esiteks, on oluline parendada info kättesaadavust ja teadlikkust, korraldades teavituskampaaniaid ja infopäevi. Teiseks, vaja on vähendada finantsbarjääre, luues toetusprogramme ja stipendiume noortele. Kolmandaks, on oluline arendada kohandatud osalusprogramme, mis arvestaksid vene emakeelega noorte erivajadusi ja huvisid. Neljandaks, tuleks tugevdada koolipõhiseid algatusi, näiteks laiendades õpilasesinduste rolli. Viimaks, julgustada kogukondlike projektide korraldamist, mis haaraksid kaasa erineva emakeelega noori ning innustaksid nende aktiivset osalemist ühiskondlikus elus.

Muud põhjused, mis on takistanud osalusvõimaluste kasutamist
Muud põhjused, mis on takistanud osalusvõimaluste kasutamist, hõlmavad mitmeid tegureid, kuigi vastused olid mõnikord veidi erineva sõnastusega. Osalemise peamisteks takistusteks on nimetatud ajapuudust, koolitööde rohkust ning piiratud võimalusi kodukohas. Lisaks on välja toodud vaimse tervise probleemid, puue või muu eripära, julguse puudumine (nt hirm uute inimeste ees), rahalised piirangud ja vanusepiirangud. Märgitakse ka, et puuduvad huvitavad osalusvõimalused, mida soovitakse. Vene emakeelega noored tõid välja, et huvitegevuse kõrvalt ei jää osaluseks piisavalt aega; puudub arusaam, miks osalusvõimalusi vaja on; puuduv või vähene info osalusvõimaluste kohta ning mitteatraktiivsed osalusvõimalused. 

Valimisea langetamine Riigikogu ja Euroopa Parlamendi valimistel 
Valimisea langetamine Riigikogu ja Euroopa Parlamendi valimistel on teema, mis leiab pooldajaid ja vastaseid mõlemast grupist. 37.2% (274) eesti emakeelega vastanutest toetab valimisea langetamist 16. eluaastale, tuues välja, et selles eas on noored piisavalt küpsed, et teha teadlikke otsuseid ja mõista poliitikat ning nad peaksid saama ise otsustada, kes nende huve esindab ja nende tulevikku mõjutab. Samuti rõhutatakse, et noored on juba aktiivselt osalenud poliitikas ning suudavad põhjendada oma maailmavaadet. 39.2% (89) vene emakeelega vastanutest toetab samuti valimisea langetamist 16. eluaastale, nähes selles võimalust noorte arvamuse avaldamiseks, kodanikualgatuste soodustamiseks ja noorte kaasamiseks ühiskonna ellu.

40.5% (298) eesti emakeelega vastanutest ei toeta aga valimisea langetamist 16. eluaastale, tuues põhjenduseks noorte ebaküpsuse, teadmatuse ja manipuleeritavuse. Lisaks rõhutatakse, et noortel puudub piisav kogemus ja väljakujunenud maailmavaade poliitilistes küsimustes. 39.6% (90) vene emakeelega vastanutest ei toeta samuti valimisea langetamist 16. eluaastale, viidates noorte ebapiisavatele teadmistele, vähenenud elukogemusele ja poliitilisele teadmatusele.

22.1% (163) eesti emakeelega vastanutest ning 21.1% (48) vene emakeelega vastanutest jäävad erapooletuks, väljendades mõtet, et vanusepiirang võiks kehtida ka vanematele inimestele, arvestades võimalikke tervisemuresid, mis võivad mõjutada nende võimet adekvaatselt otsuseid langetada.

Kandideerimisea langetamine Riigikogu ja Euroopa Parlamendi valimistel
Sarnaselt valimisea langetamisele Riigikogu ja Euroopa Parlamendi valimistel tekitab ka kandideerimisea langetamine noorte seas erinevaid seisukohti. 34.56% eesti emakeelega vastanutest pooldab mõtet langetada kandideerimise vanusepiir 18. eluaastale, toetades ideed noorte kaasamisest poliitikasse ja rõhutades nende suutlikkust teha iseseisvaid otsuseid. Samuti peetakse oluliseks, et noorte hääl oleks poliitikas esindatud. 29% vene emakeelega vastanutest toetab samuti kandideerimisea langetamist 18. eluaastale, tuues välja vajaduse kaasata noori poliitilisse protsessi ning nende võime analüüsida ja avaldada arvamust.

41.37% eesti emakeelega vastanutest leiab, et valimisiga ei peaks olema langetatud 18. eluaastale, põhjendades seda vähese elukogemuse, madala haridustaseme ning piiratud teadmistega poliitikast. 50.6% vene emakeelega vastanutest ei toeta kandideerimisea langetamist 18. eluaastale, viidates noorte vanusele, vähesele kogemusele ja ebapiisavale haridusele. Mõned toovad välja, et enne kandideerimist võiks kandidaat kuuluda või olla kuulunud poliitilisse noorteühendusse, et omada paremat arusaama poliitilistest seisukohtadest.

24.1% eesti emakeelega vastanutest ei võtnud seisukohta vanusepiiri küsimuses, samal ajal kui 20.3% vene emakeelega vastanutest jäi erapooletuks, tuues välja inimeste erineva arengutaseme ja vähese huvi.

Kokkuvõte
Euroopa Noortedialoogi konsultatsioon 2023. aastal kogus sisendit sotsiaalse kaasatuse teemal, hinnates noorte heaolu, kaasatust ning teadlikkust erinevatest osalusvõimalustest. Küsitluse tulemused näitavad, et nii eesti kui vene emakeelega noored on kõige teadlikumad õpilasesindustest, kuigi vene emakeelega noored on üldiselt vähem teadlikud erinevatest osalusvõimalustest. Oluline on suurendada vene emakeelega noorte teadlikkust ning pakkuda neile kohandatud osalusprogramme, mis arvestaksid nende erivajadusi ja huvisid.

Noorte osalusaktiivsuse takistuste hulka kuuluvad ajapuudus, teadmatuse ja rahalised piirangud, eriti vene emakeelega noorte puhul. Selleks, et suurendada noorte osalust ühiskonnas, tuleks võtta kasutusele mitmeid lahendusi, sealhulgas parendada info kättesaadavust, luua toetusprogramme, arendada kohandatud osalusprogramme ning julgustada kogukondlike projektide korraldamist.

Lisaks valimisea langetamisele tekitab ka kandideerimisea langetamine noorte seas erinevaid seisukohti. Oluline on kaaluda noorte kaasamist poliitilisse protsessi ning tagada, et kandidaadid omaksid piisavalt teadmisi ja kogemusi. Üldiselt on vaja jälgida, et poliitiliste otsuste langetamisel võetaks arvesse noorte häält ja huve, tagades seeläbi nende esindatuse ühiskonnas.

Vaata ka:
Euroopa Noortedialoogi küsitluse tulemused
Tegurid, mis mõjutavad vene emakeelega noorte kaasatust

Küsitlus viidi läbi Euroopa Komisjoni projekti “Euroopa Noortedialoog 2022-2024” raames, mida viib Eestis ellu Eesti Noorteühenduste Liit ning mida rahastavad Euroopa Liit ning Haridus- ja Teadusministeerium.